lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Henri Looritsa suhtes tehtud Soome Vabariigi Tuusula esimese astme kohtu (Tuusulan käräjäoikeus) 21.06.2018 otsuse nr 2018/127666 täitmine Eesti Vabariigis.
alusel pöörata Henri Looritsale mõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot Eesti Vabariigi tuludesse. Henri Looritsal tuleb rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumbriga 4100065064 ning selgitusega „Henri Loorits, 1-20-3360“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahalise karistuse asemel alternatiivse karistuse kohaldamine ei ole lubatud. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määrus saata Henri Looritsale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused EV Justiitsministeerium edastas 21.05.2020 Viru Maakohtule Soome Vabariigist saabunud Tuusula esimese astme kohtu (Tuusulan käräjäoikeus) 21.06.2018 otsuse nr 2018/127666 tunnistamise ja täitmise otsustamiseks Henri Looritsa suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 330 eurot. Otsus jõustus 21.07.2018. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd kohtule esitatud tunnistuse ja rahavastikuregistri kohaselt on Henri Looritsa elukohaks xxxx, siis on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajal käesoleval juhul
lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Henri Looritsat karistati selle eest, et tema pani toime pisivarguse, s.o varastas 02.03.2018, asukohast Järvenpää, Soome, kaks jopet väärtusega 139,90 eurot, esemed saadi tagasi müügikõlbulikus olukorras. Samuti karistati Henri Looritsat selle eest, et tema pani toime varguse, s.o varastas 02.03.2018, asukohast Järvenpää, Soome, rõivaid väärtusega 524,75 eurot, esemed saadi tagasi müügikõlbulikus olukorras. Nimetatud rikkumiste toimepanemise eest karistati teda Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 28 § 3
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Henri Looritsa poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Henri Looritsa poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ning on täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantavast tunnistusest nähtub, et Henri Looritsa suhtes tehtud otsus on jõustunud 21.07.2018 ning kohtul ei ole käesoleval juhul alust kahelda, et otsuse teinud kohus on sõltumatu või erapooletu. Tunnistusest nähtuvalt Henri Loorits asja menetlemisest osa ei võtnud, kuid isikule esitati 28.05.2018 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Isik trahviotsust ei vaidlustanud. Samuti ei ole otsuse täitmine aegunud. Soome Vabariigi seaduste kohaselt aegub nimetatud otsus 20.06.2023, Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest, st käesoleva otsuse täitmine Eesti seaduste kohaselt aegub 21.07.2025. 2 Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt rahatrahvi tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1, § 50870 p-st 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Tuusula esimese astme kohtu (Tuusulan käräjäoikeus) 21.06.2018 otsuse nr 2018/127666 täitmine rahalise karistuse osas Henri Looritsa suhtes tunnistada lubatavaks täies ulatuses.
§-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei nähtu, et Eesti Vabariik ja Soome Vabariik oleksid teisiti kokku leppinud, seega tuleb Henri Looritsal Soome Vabariigi Tuusula esimese astme kohtu (Tuusulan käräjäoikeus) 21.06.2018 otsusega nr 018/127666 väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 330 eurot kanda Eesti Vabariigi tuludesse. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.