Obsah (9)

§ 411§ 37§ 29§ 7§ 34§ 16§ 15§ 41§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruar 2020, Tallinn, Kohtuistungi aeg ja koht 17.veebruar 2020 Kriminaalasja number 1-18-5772 Kohtukoos

) § 411 esile toodud pöördmaksustamise regulatsiooni alla. Nii J. Gombergs kui AT teadsid 2012. aasta alguses, et OÜ W poolt Deoro Trade OÜ-le müüdavate valandite puhta kulla keskmine proov on kõrge ning alla 37,5% puhta kulla sisaldusega valandeid esineb OÜ-l W väga harva või ei esine üldsegi.

§ 411

lg 1 seab sama säte lõikes 2 nimetatud kaupadele erikorra ehk pöördmaksustamise, mille järgi kauba soetaja tasub võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna ning kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. Alates 1. aprillist 2012 jõustusid

§ 411lg 2 sätete muudatused, mis kehtisid kuni 1.

juulini 2014. Tulenevalt

§ 411lg 2 p 3 lisandus alates 1.

aprillist 2012 pöördmaksustamise loetellu kullamaterjal, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa (ehk 32,5% materjalist). See muudatus kehtis

1. juulini 2014, mil pöördmaksustamise alla läks kogu metallimaterjal, mis sisaldab väärismetalli (v.a investeeringukuld). Nii AT, kui J. Gombergs olid teadlikud
2. aprilli 2012

pöördmaksustamise regulatsiooni muutusest ja sellest, et nende juhitavate äriühingute tehingute objektiks olev kõrgema puhta kulla sisaldusega kaup allub alates sellest päevast pöördmaksustamisele. J. Gombergs ei olnud huvitatud ostmast OÜ-lt W kaupa, mis allub pöördmaksustamisele ehk mille osas ostja peab ise deklareerima ostetud kauba maksumuse 20%-määraga maksustatava käibena. Selleks, et vältida viidatud pöördmaksustamise regulatsiooni ja saavutada kauba 2 ühendusesisesel edasimüügil käibemaksutagastus Deoro Trade OÜ-le, leppisid AT ning J. Gombergs kokku, et Deoro Trade OÜ osaleb OÜ-ga W alla 32,5% puhta kulla sisaldusega kullavalandite ostu-müügitehingute ahelas. Alates

1. aasta keskpaigast, toimus J. Gombergsi ja AT vahel kooskõlastatult vastavalt nende esindatavate äriühingute Deoro Trade OÜ ja OÜ W vaheliste tehingute olemuses suur muutus. Valandite puhta kulla sisaldus langes alla 32,5% (jäädes enamasti vahemikku 30%32%) ning ei olnud enam nii kõikuv kui varem (54%-91%). J. Gombergsi ja AT vahel kooskõlastatult toimus hiljemalt
2. aasta veebruarist kuni
3. aasta mai lõpuni tehinguteahelas liikuvate valandite valmistamine selleks spetsiaalselt soetatud investeeringukullast ja muust metallist, mitte enam eraisikutelt ja pandimajadelt kokkuostetavast kaubast. OÜ W organiseeris AT ja SR kaudu ja koostöös VR ning RB-ga kullavalandite soetustehingud, mille alusel sai arvetele lisada alusetult käibemaksu, reaalse majandustegevuseta äriühingutega (süüdistuses nimetatud kokkuvõtlikult I grupi variäriühingud). Samuti OÜ W organiseeris AT ja SR kaudu koostöös JB ja VS-ga kullavalandite soetustehingud OÜ-ga R, mille alusel sai arvetele lisada alusetult käibemaksu. Arvel oli vale kauba nimetus ja käibemaks. Tegelikkuses oli kaubaks valanditesse sulatatud investeeringukuld. OÜ W ja OÜ R vahelistele tehingutele eelnesid JB korraldamisel arvetele alusetult käibemaksu lisamist võimaldavad kullavalandite soetustehingud reaalse majandustegevuseta äriühingutega (süüdistuses nimetatud kokkuvõtlikult II grupi variäriühingud). Tehinguahelas I ja II grupi variäriühingud kullavalandite müügilt käibemaksu korrektselt ei deklareerinud ega riigieelarvesse tasunud. Osa OÜ W poolt kullavalandite soetusel üle kantud rahalistest vahenditest viidi OÜ-sse W AT kätte. OÜ W kajastas alusetult käibemaksusummat 5 228 597,29 eurot oma ajavahemiku veebruar 2013 kuni mai 2014 kohta esitatud käibedeklaratsioonide (KMD-de) real nr
4. Alusetus 5 228 597,29 euro deklareerimises sisendkäibemaksuna kajastub nii sisendkäibemaks kullavalandite tehingutest I grupi variäriühingutega ja OÜ-ga R, millele tehinguahelas järgnes müük Deoro Trade OÜ-le, kui ka OÜ W sellised tehingud I grupi variäriühingutega ja OÜ-ga R, millistele ei järgnenud kullavalandite edasimüüki Deoro Trade OÜ-le. Järgnevalt müüs OÜ W suurema osa alla 32,5% kullavalanditest, mille soetas I grupi variäriühingutelt ja OÜ-lt R, koheselt edasi Deoro Trade OÜ-le. Deoro Trade OÜ-le esitatud arvetele märgiti alusetult 20 % käibemaksu kokku 4 244 608,87 eurot. Kuigi OÜ W ja Deoro Trade OÜ vahelistes müügidokumentides ning OÜ W ja tema tarnijate – I grupi variäriühingute ja R OÜ - vahelistes müügidokumentides nähtus tehingute objektiks 20 % käibemaksuga kullavalandite soetus, siis terves ostu-müügiahelas toimuvate tehingute ajaline järgnevus ja kiirus, tehingute raames tehtud toimingud (sh LBMA börsihinnast kallimalt soetatud investeeringukulla puhta kulla sisalduse vähendamine valandis alla 32,5 protsendi, kullavalandite hinna määramine üksnes selles sisalduva puhta kulla sisalduse järgi), tehinguahela alguses reaalse majandustegevuseta I grupi ja II grupi variäriühingute kasutamine, kelle nimelt koostatati kauba omahinnast odavamad müügiarved ning kajastatati arvetel käibemaksu, mida korrektselt ei deklareeritud ega riigieelarvesse tasutud (see andis maksueelise järgmistele tehinguahela lülidele), OÜ W ja Deoro Trade OÜ tegevuse tihe seotus ja teineteisest sõltuvus kullavalandite soetus- ja müügitehingute tegemisel, tehinguahela lõpus valandite LBMA börsihinnaga ühenduse sisene müük, mille käigus puhastati kuld sinna sulatatud muust metallist, näitavad, et tegelikkuses oli tehinguahelas osalevate kõigi äriühingute vaheliste tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks maksuvaba investeeringukulla soetus (puhta kulla sisaldusega vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa ehk 99,5%). Investeeringukullale metallisegu juurde lisamise eesmärk oli tekitada kaup, mille puhta 3 kulla sisaldus jäi alla 325 tuhandikku kaaluosa. Selline kaup võimaldas lisada tehinguahelas arvetele 20% käibemaksu ja näidata tehinguahelas ostjatel alusetult sisendkäibemaksu teket. Seda tehti J. Gombergsi ja AT vahel kokkulepitult ja kavatsetult selleks, et tehingute ahela riigisiseses lõpplülis tekis ostjal Deoro Trade OÜ-l samade valandite ühenduse sisesel edasimüügil BASF-le alusetu enammakstud käibemaksu tagastusnõue riigi vastu. Kuna OÜ W soetusarved, mis koostatud I grupi variäriühingute nimelt ja R OÜ nimelt, ei vastanud

§ 37

lg 7 p 5 ja 9 ja lg 8 p 1 ning § 16 lg 2 p 8 nõuetele ning investeeringukulla käive on maksuvaba, siis puudus OÜ-l W õigus

§ 29

lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt näidata oma maksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja arvata sisendkäibemaks oma maksustatavast käibest maha. Vastavalt ühisele süüteoplaanile müüs Deoro Trade OÜ OÜ-lt W saadud kullavalandid omakorda edasi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi äriühingule BASF, kes paralleelselt müügitehinguga teostas kullavalandite puhastusteenuse, st müügitehingus puhastati valandid sinna lisatud metallisegust, saamaks uuesti investeeringukuld. Deoro Trade OÜ, kes tegutses juhatuse liikme J. Gombergs kaudu, aktsepteeris OÜ-lt W lähtuvaid arveid, mis ei vastanud

§ 37

lg 7 p 5 ja 9 ja lg 8 p 1 ning § 16 lg 2 p 8 nõuetele ning tegi kohustuseks ettevõtte raamatupidajale TJ, kelle tööülesannete hulka kuulus ka Deoro Trade OÜ maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine maksuhaldurile, koostada OÜ-lt W saadud valeandmeid sisaldavate arvete ja raamatupidamisdokumentide põhjal maksudeklaratsioone ja esitada need maksuhaldurile, mida raamatupidaja ka Tallinnas asuvast Deoro Trade OÜ kontorist tegi, teadmata ise, et OÜ-lt W lähtuvad arved sisaldavad valeandmeid. Deoro Trade OÜ poolt raamatupidajat kasutades maksuhaldurile esitatud valeandmetega käibemaksudeklaratsioonides näitas Deoro Trade OÜ enesel seoses OÜ-lt W soetatud kullavalanditega sisendkäibemaksu olemasolu ja kullavalandite võõrandamisega teise liikmesriiki (kauba ühendusesisese käive

§ 7

lg 1 p 1, § 15 lg 3 p 2 tähenduses), millelt käibemaksu tasumise kohustust ei olnud, tekkis Deoro Trade OÜ-l enammakstud käibemaks. Deoro Trade OÜ küsis

§ 34

lg 1 toetudes riigilt enammakstud käibemaksu tagasi ja kasutas saadud tagastust nii enese, J. Gombergs huvides, kui kandis OÜ-le W. OÜ W kasutas Deoro Trade OÜ-lt rahalisi vahendeid oma tegevuses, sh järgnevate kullavalandite soetamiseks I grupi variäriühingutelt ja läbi R OÜ II grupi ettevõtetelt. Kuna OÜ W nimelt Deoro Trade OÜ-le esitatud arved ei vastanud

§ 37

lg 7 p 5 ja 9 ja lg 8 p 1 ning § 16 lg 2 p 8 nõuetele ning investeeringukulla käive on maksuvaba, siis puudus Deoro Trade OÜ-l õigus

§ 29

lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt näidata oma maksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja arvata sisendkäibemaks oma maksustatavast käibest maha ja küsida maksutagastust. Vastavalt maksukorralduseseaduse (MKS) §-le 84 kui tehingu või toimingu majanduslikust sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kuna OÜ W ja Deoro Trade OÜ kauplesid tegelikkuses investeeringukullaga, siis pidid nad tehingute tegemisel lähtuma sellest, et

§ 16lg 2 p 8 kohaselt investeeringukulla käivet ei maksustata käibemaksuga.

OÜ W ja Deoro Trade OÜ vahelised, samuti OÜ W ja tema tarnijate vahelised kullavalandite tehingud ajavahemikul 2013 veebruar kuni 2014 mai on MKS § 84 alusel kvalifitseeritavad tehinguteks, millelt käibemaksuga maksustatavat käivet ei teki. Tegemist oli maksuvaba kaubaga kauplemisega. Alternatiivselt olid eelmainitud tehingud MKS § 83 lg 4 tähenduses näilikud. Maakohtu seisukohad Kohus tuvastas, et J. Gombergs oli ainuke isik, kes tegi kõik sisulised otsused, teadis, millised on tehingud OÜ-ga U ja sellest tulenevalt, milline on arvete sisu, seega juhtis just tema OÜ Deoro Trade tegevust ja seeläbi reaalselt ka raamatupidaja tegevust ning oli kursis ka äriühingu maksudeklaratsioonidega. Seda ilmestab selgelt Gombergsi kõne T-le kui käibemaksu tagastus ei laekunud. Asjaolu, et Gombergs oli kursis ka maksutagastustega kinnitab, et Gombergs teadis täpselt, milliseid käibedeklaratsioone raamatupidaja esitas. 4 Gombergsi enda ühest kirjast (47/133) nähtub, et kulla osas oli ainukeseks tarnijaks OÜ U, mis kinnitab Gombergsi teadlikkust tehingutest ja deklaratsioonidest. Kohus tuvastas, et J.Gombergsi teadmisel oli tekitatud alla 32,5 protsendise kullasisaldusega valandite müügiahel, mida kontrollis T ja millest oli teadlik Gombergs ning alla 32,5 protsendise kullasisaldusega valandite esimene müüja märkis küll arvetele käibemaksu, kuid tema nimel deklareeriti suvalist käibemaksu ja riigile tegelikult käibemaksu ei tasutud, vaid äriühingu kontole laekunud summad võeti kas otse või läbi järgmise äriühingu sularahas välja ning osadel juhtudel tasuti ka investeeringukulla eest. Sularahas väljavõetud summad jõudsid T-ni. Kui alla 32,5 protsendise kullasisaldusega valandite esimesed müüjad ei oleks olnud nn variäriühingud ja oleks tasunud riigile käibemaksu, ei oleks riigile kahju tekitatud. Praegusel juhul oli Gombergsi teadmisel kogu skeem ehitatud üles nii, et alla 32,5 protsendise kullasisaldusega valandite esmamüüjad jätsid käibemaksu riigile lihtsalt tasumata ja OÜ Deoro Trade nimelt küsiti enammakstud käibemaks tagasi. Deoro Trade oli sisuliselt ainuke äriühing, kes reaalselt riigipoolt selle raha enda kontole sai. U OÜ ja Deoro Trade OÜ poolt sõlmitud lepingutest (punkt 8.2.1), ning ka U OÜ ja tema tarnijate vahelistest lepingutest nähtuvalt toimus lõplik hinnaarvestus äriühingute vahel BASF analüüsitulemuste põhjal ja vajadusel tegid OÜ U (Lorentsi ütlused) ja OÜ R tasaarvestused oma tarnijatega. Selline arvestus sai võimalikuks ainult seetõttu, et aktides fikseeritud analüüsiprotokolli numbri järgi oli võimalik tuvastada, kellelt tarneahelas kaup tuli. Kuna arvel olev ja selle juurde kuuluval vastuvõtuprotokollil olev analüüsiprotokolli number võimaldab minna tarneahelas algse kauba müüjani, siis on selle kaudu tuvastatud süüdistuses nn I või II grupi variäriühinguteks nimetatud äriühingutelt lähtunud 20% käibemaksumääraga arved kauba eest. Selle kaudu on ühtlasi võimalik lugeda osa U OÜ poolt Deoro Trade OÜ-le esitatud arvetest ebaõigete tehingute sisuga olevaks. OÜ U arvete, millel on viited vastuvõtuprotokollidele, kus on omakorda viited analüüsiprotokollidele, kaudu on võimalik täpselt jälgida valandi liikumist tarneahelas. Aktidega käisid alati kaasas analüüsiprotokollid, mis võimaldas tuvastada OÜ U tarnija ja ka OÜ R tarnija, kuna ka varasematel arvetel ja aktidel on viited analüüsiprotokollidele. Seega on olnud võimalik tuvastada süüdistuses kajastatud arvetel toodud kullavalandite päritolu ja nende liikumine. Kohtus uuritud arvete, analüüsiprotokollide ja aktide alusel on tuvastatud, et ajavahemikul veebruar 2013 - mai 2014 esitatud käibedeklaratsioonides on Deoro Trade OÜ mh sisendkäibemaksu kajastamisel võtnud arvesse lubamatult selliseid U OÜ-lt pärinevaid 20% km-määraga kullavalandite arveid, milles kajastatud kulluvalandid pärinevad U OÜ eelses tarneahelas: äriühingutelt U OÜ, M OÜ, S OÜ, K OÜ, S OÜ, T OÜ, R OÜ, M OÜ, V OÜ, L OÜ, F OÜ; S OÜ-lt ning tema eelses tarneahelas äriühingutelt OÜ B, OÜ B., OÜ M, OÜ A, OÜ T, OÜ H ja A OÜ. Kuna süüdistuses nn I või II grupi variäriühinguteks nimetatud äriühingute poolt väljastati 20% käibemaksumääraga arved, mis võimaldasid edaspidi ostjatel arvata maha sisendkäibemaksu, kusjuures nn variäriühingud ise käibemaksu riigile ei tasunud, siis tekitati sel viisil tarneahel, milles kaubeldi maksuvabast investeeringukullast ja muust metallist (ligatuurist) valmistatud spetsiaalselt alla 325 kullasisaldusega valanditega. Sellest tulenevalt olid Deoro Trade OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja tagastusnõude osas andmed valed, sest selline kokkulepitud allahindlusprotsendiga tarneahel tekitati J.Gombergsi ja A.T vahelise kokkuleppe tulemusel ja sellise ahela tekitamise eemärk oli, et Deoro Trade saaks alla 325 sisaldusega kullavalandite edasimüügil BASF-ile küsida pöördmaksutamise tõttu madala kullasisaldusega valandite ostul tasutud käibemaksu riigilt tagasi. Sisuliselt toimus aga kogu tarneahelas kauplemine maksuvaba kullaga, mis oli viidud alla 32,5% kullasisaldusega valandi kujule, sest see võimaldas alates 01.04.2012 jõustunud käibmeaksuseaduse muudatuste järgi lisada arvele 20 % käibemaksu. Kaubeldi puhta kullaga, sest hinnad arvutati kogu aeg valandites olnud puhta kulla sisalduse järgi. 5 Tarneahela alguses olid reaalse majandustegevuseta äriühingud, mille tegevus (sh pangakontodel raha ülekanded, arvete koostamine ja maksuarvestus) oli nende äriühingutega ametlikult mitte seotud kolmandate isikute (VR, RB ja JB/P, JP) kontrolli all. Süüdistuses I ja II grupi variäriühingute tarbeks soetati maksuvaba investeeringukulda börsihinnast ca 2% kõrgemalt ja sellest valmistatigi alla 32,5% kullasisaldusega valand tarneahela tarbeks. Tarneahela alguses olevad variäriühingud ei deklareerinud korrektselt tasumisele kuuluvat käibemaksu ega ka kandnud seda riigile üle, vaid võtsid osaliselt sularahas välja ja viisid A.T ja ka SR kätte. (V, L, B jt ütlused lk 82-85, 91-92, 100, 104, 107, 109-110) Reaalse majandustegevuseta nn I ja II grupi variäriühingute kasutamise pealt, kelle nimelt koostati kauba omahinnast odavamad müügiarved (kaup soetati börsihind + % hind ja müüdi börsihind - %) ning kajastati käibemaksu, mida korrektselt ei deklareeritud ja ei tasutud riigieelarvesse, saadi maksueelis. Kohus on tuvastatanud, et süüdistuses OÜ U ja OÜ Deoro Trade vahel nimetatud madala kullasisaldusega valandite müügi tehingute puhul on analüüsiprotokollide ja aktide põhjal tagasiviidav ja kontrollitud, et need valandid on valmistatud ja soetatud A.T, SR, JP/B, L ja B kontrolli all olnud variärihingute ja nendega seotud isikute poolt. Sellise 20%-käibemaksuga arveid võimaldava tarneahela ja sellesse sobiliku kauba organiseerimine oli AT ja SR teopanus Deoro Trade OÜ maksukuriteo õnnestumiseks ja see oli kokku lepitud J.Gombergsiga. Sisuliselt oli kullavalanditehingute tegelik majanduslik sisu maksuvaba investeeringukulla müük, kuna tarneahela lõpus müüs Deoro Trade OÜ kullavalandites sisalduva puhta kulla BASF-ile börsihinnaga (miinus metalliliisimise ja analüüsikulud, samuti 0,5% puhastuskadu). Gombergsi enda ütlused kinnitavad, et kuld müüdi läbi BASF-i kullabörsil. Investeeringukullale ligatuuri lisamisega madala kullasisaldusega valandite tekitamisel ja nende edasimüügil oli mõte ainult seetõttu, et tehingute jadas osalenud viimasele lülile ehk Deoro Trade OÜ-le tekitati maksueelis. Kaitsja asus seisukohale, et OÜ Deoro Trade tehingute eesmärgiks ei ole kunagi olnud maksueelise saamine, kuna kasumit teeniti tavapärasete hulgiostu protsentide järgi ning muud kasumit või kriminaaltulu tehingutest OÜ-ga U ei teenitud. Selline võibki kõrvalvaatajale paista olukord, kui vaadata üksnes OÜ U ja OÜ Deoro Trade vahelisi tehinguid. Kui aga vaadata kogu alla 32,5 protsendise kullasisaldusega valandite müügi ahelat ning võtta arvesse kõrge kullasisaldusega valandite saamise hinda (soetati börsihind + ca 2-2,5 %) ja edasimüügi hinda esimese tehingu puhul (börsihind miinus 8-10%), siis on näha, et eelis saadi kunstlikult allaviidud hinna ja riigi eelarvesse maksmata jäetud käibemaksu arvelt. Tsiteeritud arved ja aktid (lk 45-80) kinnitavad, et kullavalandite hinna määramisel lähtuti üksnes valandis sisalduvast puhtast kullast, kuivõrd hinna määramisel lähtuti üksnes valandi kaalu ja kullsasisalduse järgi arvestatud valandis sisalduvast kullakogusest. OÜ U arvetel OÜ –le Deoro Trade on välja toodud valandi kaal, kullasisalduse protsent, puhta kulla sisaldus valandis ja hind puhta kulla grammi kohta ning arvel toodud maksumus on arvutatud puhta kulla hinna järgi. U OÜ ja tema tarnijate vaheliste lepingute punktidest 6 ja 7 nähtub, et kaubahind arvutati puhta kulla sisalduse järgi. Nende arvetel on näidatud summa, kuid arvele lisatud aktist on näha, et arvel toodud summa on saadud valandis sisaldunud puhta kulla grammide korrutamisel grammi hinnaga. OÜ R arvetel OÜ-le U on hind arvutatud valandis olnud puhta kulla sisalduse järgi ja arvel on toodud nii valandi kaal, kulla proov kui puhta kulla kaal. Eeltoodu kinnitab, et sisuliselt kauplesid U OÜ ja Deoro Trade OÜ kullaga, mille puhtusaste vastas investeeringukullale, ehk käibemaksuvaba kaubaga. Deoro Trade OÜ müüs J. Gombergsi organiseerimisel ja AT teadmisel OÜ-lt U saadud kullavalandid edasi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi äriühingule BASF M (D). BASF tegi valandite kullasisaldusele täpsemad analüüsid ning korraldas kullavalandite rafineerimise, mille käigus eemaldati puhtast kullast sinna sulatatud lisaained. Kullavalandid soetanud U OÜ müüs need edasi hinnaga u 4% alla LBME, deklareerides sisendkäibemaksu ja käibemaksu sisuliselt samas suuruses (nähtub OÜ U käibedeklaratsioonidest). Kullavalandid järgmisena soetanud 6 Deoro Trade OÜ võõrandas need börsihinnaga ühendusesise käibe korras investeeringukulla kokkuostjale (BASF). Ühendusesisene käive maksustatakse 0% käibemaksumääraga (

§ 15lg 3 p 2).

Seega tekkis müüjal (Deoro Trade OÜ) kauba soetamisel tasutud käibemaksu ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, samas kui müügitehingult käibemaksu tasumise kohustust ei tekkinud. See tähendab, et arvestuslikult tekkis enammakse, mida riigieelarvest tagasi küsiti (

§ 34lg 1).

Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et tehingute jada algab investeeringukullaga kauplejalt investeeringukulla soetamisega ja lõpeb sama investeeringukulla müümisega investeeringukulla kokkuostjatele (BASF). Arvestades, et investeeringukulla väärtus tehingutejadas ei muutu, vastupidi algne puhta kulla soetus on kallim kui müük tehingu viimases lülis, siis puudub sellisel edasimüügijadal iseenesest kasumlikkus (pigem on jada kahjumlik). Majanduslik eelis saadakse aga seeläbi, et investeeringukuld muudetakse kullavalandiks (millele rakendub 20% määraga maksustava käibe regulatsioon, sh sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus) ning tekitatakse fiktiivne kullavalandi edasimüügiahel. Sellise edasimüügiahela raames jätsid esmased müüjad (nn 1 ja II grupi variäriühingud) tehinguga kaasneva käibemaksukohustuse täitmata, samas kui järgmised lülid (R OÜ, U OÜ ja Deoro Trade OÜ ) deklareerisid sisendkäibemaksu ning viimasena ühendusesise müügiga küsis Deoro Trade OÜ sisendkäibemaksu enammaksena riigieelarvest tagasi. Selliselt tekkis tehingutejada tulemusena seda kontrollivatele isikutele käibemaksu osakaalule vastav kasumlikkus (sõltuvalt kaubale määratud hinnast tehingutejadas), mis saavutati selliste fiktiivsete edasimüüjate teadliku lisamisega tehinguteahelasse, kes jätsid käibemaksu riigieelarvesse tasumata ja kellelt oli selle hilisem sissenõudmine võimatu (äriühingud tegutseid paar kuud, puudusid reaalsed vahendid ja lõpuks kustutati registrist). Eelkirjeldatud tehingutejadasid teostati veebruarist 2013 kuni maini 2014 järjepidevalt, st oma olemuselt on tegemist karussellpettusega. Tunnistaja B kinnitas, et väljavõetud sularaha eest osteti uuesti investeeringukulda. Nii U OÜ kui Deoro Trade formaalne kasumlikkus tehinguteahelas sai tekkida üksnes seetõttu, et U OÜ soetas investeeringukulda (valandite kujul) dokumentidelt nähtuvalt 8-10% alla börsihinna ning müüs seda Deoro Trade OÜ-le edasi 4-5% alla börsihinna. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidi Eesti turul eksisteerima vaidlusalusel perioodil sellises koguses kulda sisaldava metallimaterjali (mille puhta kulla sisaldus jääb alla 325 tuhandiku kaaluosa) pakkumine hinnaga LBME miinus 8-10%. Tegelikult valmistati vastav kaup spetsiaalselt maksupettuse läbiviimiseks (st tegelikkuses liikus tehingutes investeeringukuld, millele kohaldub 0%-line käibemaksumäär). Investeeringu¬kuld soetati turul reaalselt pakutavas hinnas (LBME pluss 2%), seejärel tehti lisakulutusi ligatuuri soetamiseks ja valandite valmistamiseks, mis tähendab, et soetuskulu suurenes veelgi, kuid järgnevalt müüdi materjal edasi hoopis märkimisväärse kahjumlikkusega (LBME miinus 8-10%). Sellisel tegevusel puudub muu majanduslik põhjendatus, kui teadlik ja planeeritud käibemaksukohustuse täitmatajätmine. Lk 128-141 tuvastatud asjaolud kinnitavad, et OÜ Deoro Trade ja seeläbi J.Gombergsi eesmärgiks ei olnud saada tulu pelgalt kasumlikkusega kauba edasimüügist, vaid ka tehingute esimestes lülides tasumata jäänud käibemaksu arvel tehingute edasises ahelas tekkiva sisendkäibemaksu enammakse arvel. Vastav enammakse sai tekkida kauba ühendusesise käibe korral (mis maksustatakse 0%-lise käibemaksumääraga) ning kuna ühendusesiselt võõrandas sama kauba tehinguteahela viimane lüli ehk Deoro Trade OÜ, ning on tuvastatud, et A.T ja J.Gombergs tegutsesid kullavalandite müügis kooskõlastatult, on eluliselt usutav, et nad tegutsesid ka ebaseadusliku maksueelise saamise nimel kooskõlastatult. J.Gombergsi väide, et tema oli heauskne ostja, on paljasõnaline ja seda ei kinnita teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Arvestades J.Gombergsi pikaajalist kogemust (tema enda sõnade kohaselt) ärivaldkonnas ja kui põhjalikult ta ennast asjadega kurssi viis, oleks tal heausksuse korral pidanud tekkima kahtlus, et OÜ U poolt küsitav kulla hind saab kauba olemust arvestades olla tingitud üksnes maksukohustuse täitmata jätmisest eelnevas 7 tehinguteahelas. Asjaolu, et Gombergsil tema enda sõnade kohaselt sellist kahtlust ei tekkinud, kinnitab koostoimes teiste tõenditega, et Gombergs oli pettusest teadlik ja selle osaline. Kohtu arvamust kinnitab ka asjaolu, et AT ja J. Gombergsi vahel olid isiklikud ja sõprussidemed (koera kinkimine, saunas käimine nagu nähtub Skype vestlusest). Kohus tuvastas (J, J, Gombergsi ja T ütlused), et pärast 01.04.2012 seadusemuudatust OÜ Deoro Trade ja OÜ U vahelised tehingud mõneks ajaks peatusid, seejärel jätkati omavahelisi tehinguid kullamaterjaliga, mille proov jäi alla 325 tuhandikku kaaluosa. 01.07.2014 rakendus

§ 41

-1 lg 2 p 4, mis sätestab sisuliselt seda, et pöörd¬maksustamist kohaldatakse mistahes prooviga väärismetalli sisaldavale metalli¬materjalile. Deoro Trade OÜ ja U OÜ vahelised tehingud lõppesid juunis 2014. Selline tehingute tegemise ajaline järgnevus ei saa olla juhuslik ja kinnitab, et OÜ U ja OÜ Deoro Trade vaheliste tehingute tegemise peamiseks eesmärgiks oli OÜ-le Deoro Trade alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. Deoro Trade OÜ-le tagastatud käibemaksu enammakse oli tehinguteahela erinevate lülide ja tehinguteahelat kontrollivate isikute ebaseaduslikuks tuluks (sellele vastavat käibemaksu laekumist riigieelarvesse varasemas tehingutejadas ei toimunud, mis oligi oma sisult pettuse olemus), st jõudis nn variäriühingutelt sularahas muu hulgas AT-ni. Eeltsiteeritud tõendid kinnitavad, et J.Gombergs teadis, et OÜ U poolt OÜ-le Deoro Trade esitatud arvetel näidatakse 20 % käibemaksu valesti ja seda ei tohi kajastada OÜ Deoro Trade maksuarvestuses. Kuid J.Gombergs lasi sellliste ebaõigesisuga arvete alusel koostada ja esitada käibedeklaratsioonid MTA-le ning esitada tagastusnõude. Nii 2013-2014 kehtinud kui ka hetkel kehtiva

§ 37

lg 7 p 5 ja 9 kohaselt peab arvele olema märgitud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa.

§ 37

lg 8 p 1 järgi tuleb arvele märkida maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale

seaduse § 16 vastavale lõikele ja punktile.

§ 16lg 2 p 8 kohaselt investeeringukulla käivet ei maksustatud käibemaksuga.

S.t sellise kauba ostul-müügil arvele käibemaksu ei lisatud. Seega U OÜ arvetel (nagu ka tema eelsete tarnijate arvetel) oli vale arvel kajastatud tehingute majanduslik sisu (kauba nimetus). Arvetel ei toodud esile, et tegemist on investeeringukulla müügiga ehk maksuvaba kaubaga. Selle asemel näidati arvetel kaubana alla 325 kullasisaldusega kullavalandeid ja õigustamatult 20-protsendist käibemaksu. Tarneahela alumises otsas süüdistuses nimetatud I ja II grupi variäriühingud riigile käibemaksu ei tasunud s.t riik jäi rahast ilma, kuna äriühingud tegutsesid lühikest aega ja laekunud summad võeti sularahas kohe välja. Samas müüs OÜ Deoro Trade valandites sisalduva puhta kulla BASFile, näidates valandite soetusarvetele 20% käibemaksu alusetult enda sisendkäibemaksuna ja suurendades nii käibemaksu tagastusnõuet. Kaitsja on seisukohal, et ei saa tekkida olukorda, kus MKS § 84 kohaldamine sisult identsete tehingute puhul võiks erineda. Käesoleval juhul ei ole mitte kõik OÜ-lt U ostetud kullavalanditega seotud tehingud seatud kahtluse alla, kuigi müüjaks oli sama isik ja müüdi samasisulist kaupa. Kaistja on ise seejuures märkinud erinevate tarnijate olemasolu. Kuna OÜ U tarnijateks olid mitmed erinevad isikud, siis võibki olla olukord, kus osad tarnijad müüsid madala kullasisaldusega valandeid, mis ongi kokkusulatatud romukullast ja need tarnijad tasusid korrektselt makse, ning osad tarnijad müüsid valandeid, mis olid spetsiaalselt investeeringukullast sulatatud ja need tarnijad makse ei tasunud. Tarnijate erinevusest ja muudest asjaoludest (nn variäriühingute olemasolu) tingitud erinev tehingu käsitlus on maksuõiguslikult lubatav. Süüdistaja on esitanud süüdistuse ainult nende tehingute osas, mille suhtes tema arvates oli piisavalt tõendeid. Olukorras, kus mõne tehingu osas võib olla kahtlus, kuid menetleja ei suuda koguda enda arvates piisavalt tõendeid, on süüdistaja diskretsiooniõigus otsustada esitatava süüdistuse maht. Asjaolu, kas AS J ja OÜ E tehingud OÜ-ga U on seatud kahtluse alla või mitte, tuleneb samuti sellest, kes on konkreetsel juhul olnud OÜ U tarnijad ja nende tehingute sisu ei mõjuta OÜ U ja OÜ Deoro Trade vaheliste tehingute majanduslikku sisu. 8 Hinnates MKS § 84 alusel ümber OÜ U ja OÜ Deoro Trade vaheliste tehingute majandusliku sisu, tuleb asuda seisukohale, et tehingute sisuks ei olnud alla 32,5 % sisaldusega kullavalandite müük, mis maksustati 20% määraga käibemaksuga (

§ 15

lg 1), vaid investeeringukulla müük, mis on maksuvaba käive (

§ 16lg 2 p 8).

Maksuvaba käibe raames kauba soetamine ja edasimüük ei anna alust deklareerida sisendkäibemaksu. Seetõttu ei tekkinud OÜ-l Deoro Trade alust deklareerida OÜ U arvete alusel sisendkäibemaksu, kuna tehingute tegelikust sisust lähtudes ei ole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (

§ 29lg 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p-d 5 ja 9).

Käesoleval juhul on tuvastatud kaks manipulatsiooni. Esiteks muudeti maksuvaba käibe regulatsioonile alluv kaup (investeeringukuld) maksustatava käibe regulatsioonile vastavaks kaubaks (alla 325 kullasisaldusega valandiks), kuivõrd käibemaksu enammakse saab tekkida maksustatava käibe tulemusena. Teiseks kasutati tehinguteahaleas nn variäriühinguid, s.o varatuid juriidilisi kehasid (nn I ja II grupi variäriühingud) , kelle nimel väljastati kauba omahinnast odavamad müügiarved (jätmaks muljet tehingute kasumlikkusest järgmistest lülides) ning kajastati nendel arvetel käibemaksu, mis jäi riigieelarvesse tasumata, kuid mis andis võimaluse järgnevates tehinguahela lülides sisendkäibemaksu deklareerida. Maksustamise formaalseks aluseks on käesoleval juhul asjaolu, et tehingute tegelikuks sisuks oli maksuvaba käive, millest tulenevalt ei saanud OÜ-l Deoro Trade tekkida käibemaksu enammakset. Eeltoodust tulenevalt ei oleks Deoro Trade OÜ tohtinud süüdistuses toodud (otsus lk 45-80) arvete alusel näidata enesel sisendkäibemaksu olemasolu maksustamisperioodi veebruar 2013 kuni mai 2014 kohta esitatud KMD-de real nr 5 „Sisendkäibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata“ ja real 13 „Enammakstud käibemaks“ kokku summas 4 240 522.46 eurot. Vastavalt maksukorralduseseaduse (MKS) §-le 84 kui tehingu või toimingu majanduslikust sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kuna OÜ U ja Deoro Trade OÜ kauplesid tegelikkuses süüdistuses näidatud arvete ulatuses investeeringukullaga, siis pidid nad tehingute tegemisel lähtuma sellest, et

§ 16lg 2 p 8 kohaselt investeeringukulla käivet ei maksustata käibemaksuga.

OÜ U ja Deoro Trade OÜ vahelised, samuti OÜ U ja tema tarnijate vahelised kullavalandite tehingud ajavahemikul 2013 veebruar kuni 2014 mai on MKS § 84 alusel kvalifitseeritavad tehinguteks, millelt käibemaksuga maksustatavat käivet ei teki. Tegemist oli maksuvaba kaubaga kauplemisega. Riigikohtu praktikast tulenevalt on MKS § 84 kohaldamine õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist. MKS § 84 rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järelda, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused. Riigikohus on leidnud, et ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik. Sellised olulised tegurid, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama tehingu või tegevuse majandusliku sisu puudumist ning õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla järgmised: tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jada mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine; tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega; tehingute ajaline järgnevus ja kiirus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-11, p-d 18-23). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-30-15, p 18). Kohtu arvates on tehingute majandusliku sisu ümberhindamine vastavuses MKS §-ga 84 ning on kooskõlas sisendkäibemaks¬pettusi puudutava Riigikohtu ja EK praktikaga. Maksustamise ja süüdistuse seisukohalt ei oma iseseisvat tähtsust, kas valanditest ligatuuri eraldamise teel 9 saadut tuleks nimetada investeeringukullaks või puhtaks kullaks, sest käibemaksuga maksustamise seisukohalt tuleb

§ 2

lg 10 ja § 16 lg 2 p 8 kohaselt investeeringukullaks lugeda igasugune kullamaterjal, milles puhta kulla sisaldus on 995 tuhandikku kaaluosa või enam. Tuvastatud on, et investeeringukulla tarneahelal (mis algas investeeringukulla soetamisega ja sellesse muu metall segamisega ning lõppes investeeringukulla müümisega ja sellest muu metalli eemaldamisega) puudus muu majanduslik sisu, kui maksueelise saamine täitmata jääva käibemaksukohustuse arvel, sh mulje loomine OÜ-l Deoro Trade käibemaksu tagastusnõude tekkimisest. Arvestades, et vastav alusetu tagastusnõude esitati Gombergsi teadmisel OÜ Deoro Trade poolt, on tuvastatud, et J.Gombergs oli pettusest teadlik ja selle osaline. Valeandmetega käibedeklaratsioonide esitamine oli kantud soovist suurendada tagastatava käibemaksu nõuet riigi vastu. Seda tõendab asjaolu, et J.Gombergsi huvi oli soetada üksnes seda kaupa, mille korral on ühenduse sisesel edasimüügil tagatud riigilt käibemaksu tagasisaamine. Selline OÜ U arvetel näidatud 20% km-määraga kaup võimaldaski Deoro Trade OÜ-l näidata sisendkäibemaksu ja suurendada ühenduse sisesel edasimüügil käibemaksu tagastusnõuet. Kuna Gombergsi käitumine oli etteplaneeritud ja tema poolt pidevalt juhitud ja kontrollitud, on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohus on tuvastanud, et valeandmeid OÜ Deoro Trade nimelt esitati käibedeklaratsioonides OÜ U ebaõige sisuga müügiarvete alusel. Kohtus on tõendamist leidnud, et J.Gombergs, olles eelnevalt kooskõlastanud OÜ U esindajatega arvetel kajastatava sisu, palus arved saata OÜ Deoro Trade raamatupidajale TJ-le, kes võttis Gombergsi korraldusel ebaõigesisuga arved aluseks käibedeklaratsioonide koostamisel. Kuna valeandmed tulid kõik arvetest, mis olid seotud kullaostuga OÜ-lt U ning kulla ostu-müügiga seoses võttis otsused vastu ja organiseeris kõike J.Gombergs, siis on tõendatud et valeandmeid esitas raamatupidaja vahendusel J.Gombergs, mitte juhatuse liige VT. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). J. Gombergs valitses ärakasutatud isikut TJ teadmisega, kuna raamatupidaja TJ ei olnud teadlik, et OÜ U poolt väljastatud arved OÜ-le Deoro Trade sisaldavad ebaõigeid andmeid. Teadmata arvete ebaõigsust, arvestas raamatupidaja TJ antud ebaõige sisuga arveid OÜ Deoro Trade käibedeklaratsioonide koostamisel. Seega on tõendamist leidnud, et J.Gombergs esitas vahendlikult OÜ Deoro Trade käibedeklaratsioonides valeandmeid, kasutades selleks vahendina raamatupidajat TJ Käibedeklaratsioonides esitati valeandmeid 19.03.201320.06.2014 interneti teel e-maksuameti kaudu. Eeltoodust tulenevalt on J.Gombergsi käitumises tuvastatud maksukuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kuna valeandmeid esitati käibedeklaratsioonides veebruarist 2013 – maini 2014 ja kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus, küsida riigilt tagasi enammakstud sisendkäibemaks, on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-47-07 p 28-30, 32 öelnud, et maksudeklaratsioonis valeandmete tagajärjel laekumata jäänud maksusumma tuvastamisel võib ja peab omavahel liitma maksusummad, mis on jäänud laekumata erinevate maksustamisperioodide ja erinevate maksude lõikes, sõltuvalt sellest, kas erinevates maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine on käsitatav karistusõiguslikult ühe jätkuva teona või on tegemist mitme iseseisva teoga. 10 Deoro Trade OÜ, kes tegutses juhatuse liikme J. Gombergs kaudu, aktsepteeris OÜ-lt U lähtuvaid arveid, mis ei vastanud

§ 37

lg 7 p 5 ja 9 ja lg 8 p 1 ning § 16 lg 2 p 8 nõuetele ning tegi kohustuseks ettevõtte raamatupidajale TJ-le koostada OÜ-lt U saadud valeandmeid sisaldavate arvete ja raamatupidamisdokumentide põhjal maksudeklaratsioone ja esitada need maksuhaldurile, mida raamatupidaja ka tegi, teadmata ise, et OÜ-lt U lähtuvad arved sisaldavad valeandmeid. Deoro Trade OÜ poolt raamatupidajat kasutades maksuhaldurile esitatud valeandmetega käibemaksudeklaratsioonides näitas Deoro Trade OÜ enesel seoses OÜ-lt U soetatud kullavalanditega sisendkäibemaksu olemasolu ja kullavalandite võõrandamisega teise liikmesriiki (kauba ühendusesisese käive

§ 7

lg 1 p 1, § 15 lg 3 p 2 tähenduses), millelt käibemaksu tasumise kohustust ei olnud, tekkis Deoro Trade OÜ-l enammakstud käibemaks. Tegemist oli juriidilise isiku huvides toimepandud kuriteoga. J. Gombergsi korraldusel koostatud/esitatud arvete alusel esitas Deoro Trade OÜ raamatupidaja vahendusel oma

1. aasta veebruari kuni
2. aasta mai käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid käibemaksudeklaratsioonide real nr 5 „Sisendkäibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata“ ja real nr 12 „Tasumisele kuuluv käibemaks“, real 13 „Enammakstud käibemaks“ kokku 4 240 522.46 eurot. Sellise tegevuse tulemusel tagastati Deoro Trade OÜ-le alusetult sisendkäibemaksu 3 131 064.13 eurot ja 1 109 458,33 eurot jäi tagastamata maksukontrolli tõttu. Deoro Trade OÜ kasutas saadud käibemaksutagastust nii J. Gombergsi huvides (tunnistaja J kinnitab dividendide maksmist), kui ka äriühingu enda huvides, kuna äriühing tasus sellest rahast osaliselt OÜ U arveid. Tänu ebaseaduslikule käibemaksutagastusele suurenes OÜ Deoro Trade omavahendite osakaal ja vähenes pangakrediidi osakaal (selles võrra vähenes OÜ Deoro Trade jaoks ka pangale tasutav intress) OÜ U arvete tasumisel. Seega on J. Gombergsi poolt toime pandud teod tehtud OÜ Deoro Trade huvides. J. Gombergsi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 3892 lg 2 järgi kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega tagastati alusetult enam kui 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva seaduse kohaselt on J.Gombergsi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi kui maksuhaldurile valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra, kuna KarS § 121 p 3 kohaselt loetakse eriti suureks kahjut või süüteo ulatust, mis ületab 400 000 eurot. Seega on süüteokoosseis täidetud ka käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt. OÜ Deoro Trade tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 3892 lg 2 ,3 järgi kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega tagastati alusetult enam kui 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on OÜ Deoro Trade tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi. Kohtule esitatud tõendite osas leidis kohus järgmist: U OÜ/W suhtes oli lõpetamisotsus vastu võetud 29.12.
3. Likvideerijaks oli alates 13.01.2015 KS. Seega ei olnud AT 21.11.2015, 18.10.2016 ja 04.08.16 pädev vastama päringutele OÜ W nimel, mistõttu ei ole 48/80-84, 47/155-162 olevad dokumendid lubatavad tõendid. KrMS § 10 lg 3 kohaselt, kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel. Tõlgi kohta andmete puudumine ei võimalda kontrollida, kas esinevad KrMS § 162 alused. 48/158-198 lätikeelsete dokumentide tõlkel ei ole märgitud, kelle poolt on tõlge tehtud. Tõlk ei ole allkirjaga kinnitanud tõlke ehtsust, mistõttu ei loe kohus neid dokumente lubatavateks tõenditeks. 48/199-202 e-kirja tõlkel ei ole märgitud, kelle poolt on tõlge tehtud. Tõlk ei ole allkirjaga kinnitanud tõlke ehtsust, mistõttu ei loe kohus seda dokumenti lubatavaks tõenditeks. 51/5663 e-kirja tõlkel ei ole märgitud, kelle poolt on tõlge tehtud. Tõlk ei ole allkirjaga kinnitanud tõlke ehtsust, mistõttu ei loe kohus seda dokumenti lubatavaks tõenditeks. 11 50/2-3,6-15,17,19-21,23,26-32,37,40,41,44,45,48-52,54,58-62,64-72,74,75,78,80,83,85,87, 91,92,94,95,98,99,101,102,106,107,110-112,115,120,123,128,131,134,139,143,144,145, 149-152,154-156,160,161,162,166-168,170-172,178,179,185,189, 192,194,196,198,201,203,205, 207-212,222,241; 51/7, 14, 15,17,19-20,26,29,30,47 on vastuvõtuprotokollid, mille kohaselt on U OÜ müünud Deoro Trade OÜ-le kulda kullasisaldusega alla 325 tuhandikosa. Tehingud on toimunud süüdistuses kajastatud perioodil, kuid nende tehingute osas ei ole süüdistust esitatud. 50/ 4-5 olevad vastuvõtuprotokollid jäävad süüdistuse perioodist välja. 51/48-50 Basf arve kohaselt on tegemist AG (Argentum) ehk siis hõbeda müügiga. 51/51-53 Basf arve kohaselt on tegemist AG (hõbe), Pt (plaatina), Pd (pallaadium) müügiga. Nimetatud dokumendid ei seondu mitte kuidagi menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistuses kajastatud kulla ostu-müügi tehingutega. Hõbeda, plaatina ja pallaadiumi arvetelt nähtuvalt ei ole tegemist kullavalandi üheks koostisosaks olevate ainetega, vaid eraldi on müüdud nimetatud väärismetalle. Eeltoodud alusel maakohus loetletud tõendeid kohtuotsuses süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel ei analüüsinud ja jättis need tõendikogusmist välja. Kaitsja palus maakohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälistustoimingute aluseks olevate lubade ning sideettevõtjatelt andmete nõudmise seaduslikkust. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures nii prokuröri kui kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et enamik lubadest on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 126-2 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Load on antud jälitusprotokollides märgitud sündmuskoha varjatud jälgimiseks ja seda paika külastavate isikute suhtes, samuti isikute edastatavate sõnumite või teabe salajaseks pealtkuulamiseksvaatamiseks jälitusprotokollis toodud ajavahemikuks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, maksupettuse puhul koostatakse dokumente, mille sisu kohta isikud ise tegelikkusele vastavat teavet ei avalikusta ja seega toimub maksupettuse toimepanemine varjatult. Olles ise teadlikud oma kuritegelikust käitumisest, kasutatakse kuritegelikes skeemides erinevaid dokumente eesmärgiga minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Konspireeritult kasutati variisikuid ning nende abil tegelike tehingute varjamiseks näilike tehingute müügiahelate loomist. Isikute omavaheline tihe seotus ja huvi oma tegevust varjata ei võimaldanud neid koheselt aga kahtlustatavate või tunnistajatena üle kuulata, sest nad ei oleks olnud huvitatud andma end või oma kaasosalisi süüstavaid tõeseid ütlusi. KrMS § 126-1 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus ei tuvastanud enamiku jälitustoimingute käigus seaduserikkumisi. Kohus leidis, et enamik prokuröri ja kohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastab kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16). Lubade, mis olid kohtu arvates põhjendamata ning mille puhul ei olnud järgitud kehtestatud ja kohtupraktikas omaksvõetud nõudeid, alusel kogutud tõendeid ei tunnistanud kohus lubatavateks tõenditeks ja kohtuliku uurimise käigus vastu ei võtnud. Lubade, mis olid kohtu hinnangul põhjendatud ja mille puhul oli jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid, alusel kogutud tõendid tunnistas kohus lubatavateks tõenditeks ja uuris kohtuliku uurimise käigus. KrMS § 90-1 alusel prokuratuuri poolt sideettevõtjalt andmete nõudmise load olid osaliselt põhjendatud ja oli jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastasid kohtupraktikas omaks võetud nõuetele, osaliselt ei vastanud aga load seaduses sätestatud nõuetele. Sideettevõtjalt andmete nõudmise lubade, mis olid kohtu arvates põhjendamata ja mille puhul ei olnud järgitud KrMS § 90-1 lg 3 nõudeid, alusel kogutud tõendeid ei tunnistanud kohus lubatavateks tõenditeks ja kohtuliku uurimise käigus vastu ei võtnud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. 12 Süüdistatava J. Gombergsi tegevuses ei tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Kohus arvestas, et kuriteod pandi toime aastatel 2013-2014 ja sellest tänaseks möödunud aega. Selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leidis kohus, et J.Gombergsi ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistusega. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid ning seaduses ettenähtud sanktsiooni, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Kohus arvestas J.Gombergsit iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest Eestis karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, samuti arvestades tema rolli kuriteo toimepanemisel (tarneahela rahastus nii krediidiliini, laenude kui tagastatava käibemaksu arvelt, kogu skeemi väljatöötamine ja hindade kehtestamine), mis tagas pettuslikus kullaäris võimalikult suured käibed ja seoses sellega ka väga suurtes summades valeandmetega KMD-de esitamise ning tagastusnõuete suurendamise, mille tulemusel tekitati Eesti Vabariigile kahju. Just tema panuse läbi sai võimalikuks maksukuriteo eriti suures ulatuses toimepanemine. Toimepandud maksukuriteos esitatud valeandmetega kaasnenud tagastusnõude suurus ületab sanktsioonis näidatud tagastusnõude suurust üle 10 korra. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka J.Gombergsi suhtumist tema poolt toimepandud tegudesse. Tallinna Ringkonnakohus on 27.02.2019 majanduskuriteo kohtuasjas 1-17-4798 p 27 märkinud, et majanduskuriteod, mida pannakse toime suure varalise kasu teenimise lootuses, on niisugused, mille puhul toimepanija reaalseks mõjutamiseks, aga samuti üldpreventiivsete kaalutluste reaalseks rakendamiseks on vajalik mõistetud karistus vähemalt osaliseltki reaalselt täitmisele pöörata. Kahtlemata oleks eelistatud, kui karistus järgneks teole võimalikult väikse ajalise distantsiga, aga see pole ainus ega kaalukaim kriteerium, otsustamaks, kas mõistetavat karistust (osaliselt) reaalselt täitmisele pöörata. eisukohta. Praegusel juhul on jätkuva maksukuriteo viimasest osateost möödunud enam kui 5 aastat. Kuid J. Gombergsi panus oli väga oluline, tänu temale osutus võimalikuks mastaapne ja pikaajaline riigi fiskaalhuvisid reaalselt kahjustav käibemaksupettuse skeem, mistõttu on tema mõjutamiseks vajalik reaalne mõnekuuline nn šokivangistus. Kohus leidis, et J. Gombergsi tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 4 aastat, millest koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 3 aasta ja 10 kuud võib jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. OÜ Deoro Trade karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Äriühing on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et teo toimepanemise ajal oli tegemist majandusalase esimese astme süüteoga, millega tekitati aga riigile miljonitesse ulatuv varaline kahju. Puuduvad andmed, et käesolevaks ajaks oleks kahju hüvitatud. Seetõttu on vajalik mõista OÜ-le Deoro Trade rahalise karistuse samas suurusjärgus kui oli tekitatud kahju, kuna ükski kuritegu ei tohiks olla rikastumise allikaks ja mõistab rahalise karistuse suuruses 3 200 000 eurot. Rahalise karistuse suurust arvestades peab kohus otstarbekaks määrata selle tasumine ositi. APELLATSIOONIDE SISU Apellatsioonid esitasid süüdistatav J. Gombergs ja tema ning Deoro Trade OÜ lepinguline kaitsja V. Denikin, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega J. Gombergsi ning Deoro Trade OÜ õigeksmõistmist. Oma kaitsealuste menetluskulud palub kaitsja välja mõista riigilt. 13 Kaitsja leiab oma apellatsioonis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas vääralt tõendeid. Need rikkumised seisnevad kokkuvõtlikult järgnevas. Deoro Trade OÜ soetas ja müüs mitte investeeringukulda, vaid valandeid kullasisaldusega alla 325 ning müük pidi olema käibemaksuga. Kõik oli õigesti deklareeritud. Seega pidi kohus süüdistatavad õigeks mõistma. Maakohus ei pööranud tähelepanu, et investeerimiskulla ümbersulatamisel ligatuuriga tekib hoopis muu kaup, mis ei vasta investeeringukulla kriteeriumile. Kaitsja leiab, et maakohus tegi olulise vea, kui leidis, et pole tähtis tuvastada, kas müüdi investeeringukulda või tavalist, puhast kulda. Kaitsja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti maksukorralduse seaduse (MKS) §-i
4. Viidatud õigusnormist tulenes kohtule kohustus tuvastada, kas müüdav valand vastab investeeringukulla kriteeriumitele. Kui investeeringukullast ja sinna lisatud muust metallist on valmistatud uus kaup (alla 32,5% kullasisaldusega valand), siis sellise kaubaga tehtavaid tehinguid ei ole võimalik MKS § 84 alusel hinnata ümber tehinguteks investeeringukullaga. Kaitsja heidab maakohtu otsusele ette, et kohus ei andnud hinnangut nendele Deoro Trade OÜ ja U OÜ vahelistele tehingutele, milles valandid pärinesid muudelt U OÜ tarnijatelt ja mis võisid U OÜ arvetel esineda koos variäriühingute tehingutega. Lisaks ei andnud kohus hinnangut U OÜ ja tema teiste ostjate, s.o J AS, E OÜ, B OÜ vahelistele tehingutele, U OÜ ja Deoro Trade OÜ vaheliste tehingute kogumahule. J. Gombergsi ja AT äriühingud tegid kullaga seotud tehinguid Lätis, samas sealsetel õiguskaitseorganitel pole olnud J. Gombergsile ega tema äriühingule etteheiteid. Lisaks leiab kaitsja, et maksustamine peab olema J AS, E OÜ ja B OÜ puhul ühetaoline. Kaitsja soovib veel teada, kuidas tuli käituda, kui ühes tehingus anti üle ka sellised valandid, mille osas etteheited puuduvad ja mida Deoro Trade OÜ deklareeris õigesti. Kaitsja leiab, et puuduvad viited, et Deoro Trade OÜ või J. Gombergs oleksid saanud maksukuriteost varalist kasu või et neil oleks olnud motiiv maksukuritegu toime panna. Lisaks jättis kohus kaitsja hinnangul põhjendamatult tähelepanuta vandeaudiitor IA arvamuse ja ütlused. Deoro Trade OÜ ja J. Gombergs kaasasid nimetatud tunnistaja ülekuulamisele, et kohus saaks esitada eriteadmisega spetsialistile vajalikud küsimused. Prokuratuur ega kohus ei kaasanud ühtegi eksperti käesoleva asja menetlusse ning asusid ise ekspertide rolli. See on menetlusõiguse rikkumine, kuna kohtul ei ole eriteadmisi finantsvaldkonnas. Samuti leiab kaitsja, et kohus kõrvaldas
5. märtsi 2016 vandeaudiitori arvamuse (kaitsja tõend nr 11) põhjusel, et see takistas negatiivse kohtuotsuse tegemist. Kaitsja hinnangul ei ole täidetud J. Gombergsile ja Deoro Trade OÜ-le etteheidetavate kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Maakohtu seisukohtadega nende tunnuste täidetuse kohta kaitsja ei nõustu. Kaitsja hinnangul jättis kohus käsitlemata mitmeid tõendeid (nt arve nr 40854 U OÜ-le), samuti eiras kohus kaitsja väiteid, s.o kas J. Gombergs käitus heauskselt, kas J. Gombergs ja Deoro Trade OÜ olid teadlikud esimese ja teise grupi äriühingute olemasolust. Kaitsja hinnangul rikkus kohus tõendite hindamisel KrMS § 7 lg-t 3, jättes kõrvaldamata kahtlused tõlgendamata süüdistatavate kasuks. Lisaks jättis kohus hindamata osa kaitsja tõendeid, millel esinesid tõlkeprobleemid, s.o puudusid andmed tõlkija kohta. Kohus poleks tohtinud neid tõendeid kohtutoimikusse võtta ja kohus pidanuks andma kaitsjale võimaluse tõlke esitamiseks. Prokuratuuril etteheiteid tõlke sisu osas polnud. Kaitsja on lisanud apellatsioonile uue tõlke BASF-st saadud e-kirjale. Kaitsja leiab veel, et kuna kohtuotsuses märkis kohus, et tutvus jälitustoimingute raames saadud materjalidega ehk rohkemaga kui jälitustoimingute aluseks olevad load, siis selliselt võis kohus muutuda eelarvamuslikuks ja rikkuda võistleva menetluse tingimusi. Lisaks leiab 14 kaitsja, et kuna kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust üksi, ilma rahvakohtuniketa, siis rikkus kohus menetlusõigust. Süüdistatav J. Gombergs leiab oma apellatsioonis, et kohus ei analüüsinud tema esitatud tõendeid ega kaitseväiteid. Süüdistuses ja kohtuotsuses on tuginetud vigasele käibemaksuseaduse § 2 lg 10 sättele. J. Gombergs selgitab, et
6. jaanuaril 2020 täiendati käibemaksuseaduses investeerimiskulla määratlust viitega kullaturgudel heakskiidetud kaalu nõudega. Lisaks märgib J. Gombergs, et pärast töötlemist kaotab investeerimiskuld oma staatuse ehk käibemaksuvabastuse. J. Gombergs viitab apellatsioonis BASF-i ja Deoro Trade OÜ vahelistele arvetele, mis sisaldasid väärismetallidena hõbedat, plaatinat ja roodiumi. Need arved tõendavad, et valandid pärinesid juveelitoodetest, sest investeerimiskuld ei sisalda lisandeid ega muid väärismetalle. J. Gombergs ei nõustu kohtu järeldusega, et Deoro Trade OÜ müüs alla 32,5% kullavalandid edasi BASF-le, selleks, et teha BASFi kaudu tehinguid LBMA börsil (kullabörsil) puhta kullaga, mille puhtusaste vastas investeeringukulla puhtusastmele. Lisaks on J. Gombergsi jaoks arusaamatu, miks on ainult osade valandite osas tehtud talle etteheiteid ja enamiku U OÜ-lt soetatud kauba osas probleeme pole. Lisaks leiab süüdistatav, et tuvastamata on jäänud Deoro Trade OÜ motiiv ja varalise kasu saamine. Maakohtu seisukohtadega, et kuriteokoosseisu tunnused on täidetud, J. Gombergs ei nõustu. Lisaks kordab J. Gombergs oma kaitsja apellatsioonis esitatud väiteid. Prokuröri kirjalikud vastuväited apellatsioonidele. Prokuratuur vaidleb apellatsioonidele täies ulatuses vastu ning ei nõustu apellantide seisukohaga, mille kohaselt on maakohus kriminaalasja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, hinnanud valesti tõendeid ning mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise süüdistatavate suhtes. Prokuratuur apellatsioonide väidetega ei nõustu. Maakohus on kohtuotsuse lk 143-144 piisavalt selgitanud MKS § 84 kohaldamise asjakohasust ning teinud viite Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-79-11 ja 3-3-1-30-
7. Lisaks nähtub ka kohtuotsuses viitamata Riigikohtu praktikast, et MKS § 84 puhul on tegemist maksuõigusliku normiga, mida kohaldatakse siis, kui tehingu näilikkusele ei ole võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust (3-2-1-82-14, p 35). MKS § 84 kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi maksu¬kohustuse vähendamise eesmärgil (3-14-53226, p 13). Praegusel juhul oli kohtul õigus kohaldada tehingu maksunduslikku ümberhindamist MKS § 84 alusel, kuna maksuobjekt oli tuletatav süüdistusaktis kirjeldatud ja kohtuotsuses esile toodud mitmete järjestikuste tehingute ja toimingute kogumist, mille puhul kohus tuvastas õigesti maksupettuslike manipulatsioonide esinemise: „Esiteks muudeti maksuvaba käibe regulatsioonile alluv kaup (investeeringukuld) maksustatava käibe regulatsioonile vastavaks kaubaks (alla 325 kullasisaldusega valandiks), kuivõrd käibemaksu enammakse saab tekkida maksustatava käibe tulemusena. Teiseks kasutati tehinguteahelas nn variäriühinguid, s.o varatuid juriidilisi kehasid (nn I ja II grupi variäriühingud), kelle nimel väljastati kauba omahinnast odavamad müügiarved (jätmaks muljet tehingute kasumlikkusest järgmistest lülides) ning kajastati nendel arvetel käibemaksu, mis jäi riigieelarvesse tasumata, kuid mis andis võimaluse järgnevates tehinguahela lülides sisendkäibemaksu deklareerida.“ (kohtuotsuse lk 143-144). MKS § 84 kohaldamise eeldused olid praeguses asjas täidetud, sest tehingute ahelas liikunud kaubaga tehtud manipuleerivad toimingud (eeskätt turuhinnast veidi kõrgema hinnaga soetatud investeeringukullale muu metallisegu lisamine, seejärel alla 32,5 % valandi kujul kauba edasimüümine odavamalt, kui selle valmistamiseks soetatud 15 investeeringukulla maksumus) oleksid olnud majanduslikult mõttetud, kui nende tulemusel poleks olnud võimalik tekitada osadele tehinguteahelas osalenud äriühingutele maksueelist. Maksueelise saamist on kohus põhistanud ammendavalt kohtuotsuse lk 140-
8. Nii sai Deoro Trade OÜ poolne tulu teenimine, aga ka kogu eelnevas tehingute ahelas tulu teenimine, võimalikuks ainult seeläbi, et tarneahela alguses jäeti alla 32,5% kullasisaldusega valandi tehingutelt käibemaks riigieelarvesse üle kandmata. Selle arvelt sai teha kulutusi börsihinnast kõrgema hinnaga investeeringukulla soetamiseks, ligatuuri ostmiseks, investeeringukulla ümbertöötlemiseks, valandite analüüsimiseks, transpordiks, ühtlasi ka Rietumu Banka finantseeritud krediidiliiniga seonduvate kulude kandmiseks ning lõpuks müüa valandites sisalduv kuld maha börsihinnaga. Seega MKS § 84 mõttes toimus õigussuhete kujundamise võimaluste kuritarvitamine tehingute tegelikuks objektiks olnud kauba (investeeringukulla) vormi teadlikus moonutamises, selle alla 32,5% kullasisaldusega valandite kujule viimises. Järgnevalt selgitab prokurör vastuseks kaitsja apellatsiooni väidetele, et kohtus uuritud tõenditest tulenes selgelt, et tehinguahelas liikunud valand valmistati variäriühingute tasandil investeeringukullast ja muust metallist ning tarneahela lõpus müüs Deoro Trade OÜ valanditesse sissesulatatud kulla (sisuliselt investeeringukulla) läbi BASF-i kullabörsile. Seepärast ei olegi vahet, kas kullabörsile müügil kasutada terminit puhas kuld või investeeringukuld ning millisel füüsilisel kujul kuld BASF-i jõudes oli. Maakohus on otsuse lk 144 õigesti järeldanud, et maksustamise ja süüdistuse seisukohalt ei oma iseseisvat tähtsust, kas valanditest ligatuuri eraldamise teel saadut tuleks nimetada investeeringukullaks või puhtaks kullaks, sest käibemaksuga maksustamise seisukohalt tuleb

§ 2

lg 10 ja § 16 lg 2 p 8 kohaselt investeeringukullaks lugeda igasugune kullamaterjal, milles puhta kulla sisaldus on 995 tuhandikku kaaluosa või enam. Prokuratuur märgib, et iseäranis hästi tuleb valanditesse sisse sulatatud investeeringukulla müügi fakt BASF-i kaudu kullabörsile välja siis, kui kõrvutada Deoro Trade OÜ ja BASF-i vaheliste e-kirjade sõnastust (nt fail 361791), U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelisi arveid (näiteks arve 14031401) ja vastuvõtuprotokolle (näiteks U OÜ ja Deoro Trade OÜ vaheline vastuvõtuprotokoll nr 1403141), sellele eelnenud U OÜ ja tema tarnijate arveid (vt teisi analoogseid e-kirjade ja arvete näiteid prokuröri vaidluste kõne p 3.12 lk 32), tunnistaja IŠ ütlusi, mis puudutasid e-kirju ja kulla börsile müüki, kulla liisimist ning ka süüdistatava J.Gombergsi enese ütlusi, mis puudutasid börsile müügil kulla liisimist. Nimelt Deoro Trade OÜ ja BASF-i vahelistes e-kirjades (sh ka nt fail 361791) palus IŠ müüa Deoro Trade OÜ jaoks puhast kulda teatud börsihetke seisuga (failis 361791 oli selleks puhas kuld 8071,6 grammi 14.03.2014 AM ehk hommikuse seisuga) ning BASF kinnitas vastava koguse kulla müüki. E-kirjades märgitud puhta kulla kogus langeb grammipealt kokku U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelistes arvetes sama börsiajaga müügiks fikseeritud valandites sisalduva puhta kulla kogusega. Nii on U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelises arves nr 14031401 kullabörsi 14.03.2014 AM seisuga fikseeritud kullavalandites sisalduva puhta kulla sisaldus täpselt 8071,6 grammi. Liikudes tarneahelas U OÜ-st allapoole ja võttes aluseks arvetel sama börsifikseeringu aja ning U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelistel arvetel kajastatud analüüsiprotokolli numbrid, on võimalik tuvastada, et ka U OÜ-st allapoole jäävas tarneahelas toimus valandis sisalduva puhta kulla hinna fikseerimine täpselt sama ajahetke seisuga, kui IŠ andis BASF-le e-kirja teel edasi soovi osta (kullbörsilt) Deoro Trade OÜ-le teatud kogus puhast kulda. Küsimusele, kas sellist sõnastust kasutati alati nagu näha failis nr 735495 paiknevas ekirjas BASF-le, vastas tunnistaja IŠ jaatavalt. Küsimusele, miks sellist sõnastust kasutati, vastas tunnistaja IŠ: „Kuna BASF müüs meie toodangut, meie kaupa börsil. Me palusime, et BASF fikseeriks hinna ja meie tegime seda.“ Samuti IŠ ütlued näitavad, et kulla liising tähendas, et BASF maksis Deoro Trade OÜ-le enne lõplikke analüüse, see oli nagu rent. J.Gombergsi ütlused näitavad, et BASF liisis Deoro Trade OÜ-le enda väärismetalli, mida ta sai müüa börsil (kuld). Ehk teisisõnu eelnevalt viidatud tõendid kogumis näitavad, et BASF-i kaudu tehti kullabörsil tehing sama koguse kullaga, mis sisaldus BASF-le saadetavates 16 valandites ning enne seda kui valandid jõudsid füüsiliselt BASF-ni, neid analüüsiti ning korraldati puhastus, liisis BASF Deoro Trade OÜ-le vastava koguse kulda börsil tehingu tegemiseks. Järelikult on maakohtu otsuse lk 135-136 õigesti tõdetud, et ka Gombergsi enda ütlused, mille kohaselt BASF liisis Deoro Trade OÜ-le enda väärismetalli, mida ta sai müüa kullabörsil, kinnitavad, et BASF fikseeris Deoro Trade OÜ-le puhta kulla hinna ostu-müügi tehingu päeva seisuga. Sisuliselt müüs Deoro Trade OÜ samal päeval kullabörsil kulda, mille ta liisis BASF-ilt seniks kuni BASF puhastas Deoro Trade OÜ-lt ostetud valandid puhtaks kullaks. Järgnevalt selgitab prokurör vastuseks kaitsja apellatsioonile, et süüdistatavatele etteheidetud maksukuriteo koosseis ei nõua motiivi ega varalise kasu saamise tuvastamist, mistõttu need apellandi etteheited ei ole asjakohased. Järgnevalt selgitab kohus vastuseks kaitsja apellatsioonile, et kohus ei pidanudki hindama kõikvõimalikke kaastäideviija U OÜ soetus- ja müügitehinguid ega hindama U OÜ ja Deoro Trade OÜ vaheliste kõikide tehingute kogumahtu, kuivõrd kohtuliku arutamise raamid ja järelikult ka kohtu hinnangut vajavad küsimused annab KrMS § 268 lg 1 ehk süüdistusakt. Kuna süüdistusaktis toodud süüdistuses ei ole süüdistatavatele inkrimineeritud neid tehinguid, mille hindamata jätmist apellant kohtule ette heidab, siis ei pidanudki kohus neid tehinguid kohtuotsuses käsitlema. Kohus on käsitlenud õigesti just neid U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelisi tehinguid, mille eelselt esinesid tarneahelas nn I ja II grupi variäriühingud. Seejuures kohus on otsuse lk 143 kaitsja vastavatele kaitseväidetele siiski küllaldaselt reageerinud, märkides järgmist: „Kuna OÜ U tarnijateks olid mitmed erinevad isikud, siis võibki olla olukord, kus osad tarnijad müüsid madala kullasisaldusega valandeid, mis ongi kokkusulatatud romukullast ja need tarnijad tasusid korrektselt makse, ning osad tarnijad müüsid valandeid, mis olid spetsiaalselt investeeringukullast sulatatud ja need tarnijad makse ei tasunud. Tarnijate erinevusest ja muudest asjaoludest (nn variäriühingute olemasolu) tingitud erinev tehingu käsitlus on maksuõiguslikult lubatav. Süüdistaja on esitanud süüdistuse ainult nende tehingute osas, mille suhtes tema arvates oli piisavalt tõendeid. Olukorras, kus mõne tehingu osas võib olla kahtlus, kuid menetleja ei suuda koguda enda arvates piisavalt tõendeid, on süüdistaja diskretsiooniõigus otsustada esitatava süüdistuse maht. Asjaolu, kas AS J ja OÜ E tehingud OÜ-ga U on seatud kahtluse alla või mitte, tuleneb samuti sellest, kes on konkreetsel juhul olnud OÜ U tarnijad ja nende tehingute sisu ei mõjuta OÜ U ja OÜ Deoro Trade vaheliste tehingute majanduslikku sisu.“ Järgnevalt selgitab prokurör vastuseks kaitsja apellatsioonile, õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamine toimus tehingute objektiks olnud kauba (investeeringukulla) vormi teadlikus moonutamises. U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelistes tehingutes liikus ühe tehingu raames nii moonutatud vormiga kaup (valandid, mis saadud nn I ja II grupi variäriühingutelt), kui ka teistelt U OÜ eelsetelt tarnijatelt lähtuvad alla 32,5% kulla sisaldusega valandid ja mille osas oli süüdistusel teadmata, millisest algmaterjalist need konkreetselt valmistati. Juhul, kui sama tehingu raames liigub meelega moonutatud kujule (valandi kujule) viidud investeeringukuld ning samasuguse valandi kujul ka kaup, mille valmistamise asjaolude osas süüdistusel ei ole täpsemaid andmeid, siis peab MKS § 84 alusel olema võimalik tehinguid ümber kvalifitseerida ka üksnes osaliselt ehk nende valandite osas, mille puhul on kindlalt teada, et need lähtusid nn I ja II grupi variäriühingutelt, olid valmistatud investeeringukullast ja nende eest oli riigile tarneahela alguses käibemaks tasumata. Järgnevalt selgitab prokurör kohtu analüüsitud tõendite kohta järgmist. Kohtuotsuse lk 133135 on kohus hinnanud nii tunnistaja IA ütluseid, kui ka tema antud kolme kirjalikku arvamust, sh ka 31.03.2016 arvamust. Kohus jõudis neid tõendeid hinnates tõdemusele, et neist nähtuv teave ei lükka süüdistust ümber ega ka toeta seda. Asjaolu, et kaitsjale ei ole selline kohtu järeldus meelepärane, et tähenda seda, et kohus oleks jätnud need tõendid nõuetekohaselt 17 hindamata. Kuigi tunnistaja A on elukutselt audiitor, ilmnes kohtuistungil, et ta ei ole varasemalt andnud kulla valdkonnas arvamusi ning oma arvamustes ta maksuõiguslikke riske ei hinnanud, sest sellist küsimust talle ei esitatud. Tunnistaja A möönis, et osades sektorites on maksukomplikatsioonide risk kõrgem ning kulla äris võib see olla kõrgem. Eelnevast saab järeldada seda, et tunnistajal A puudus kullatehingute auditeerimise osas varasem (st Deoro Trade OÜ palvel antud arvamuste eelne) kogemus, mistõttu prokuratuuri hinnangul ei saa A pidada kullaäri auditeerimisel asjatundjaks. Lisaks leiab prokuratuur, et käesolev kaasus ei olnud selline, mis eeldanuks eriteadmiste hankimist ekspertiisi vormis või asjatundja ütluste läbi. Samuti leiab prokuratuur, kuna meil kehtib võistlev kriminaalmenetlus, siis oli kaitsja töö (mitte prokuratuuri või kohtu ülesanne) valmistada enda taotletud tunnistaja IA ristküsitluseks ette ja esitada talle ristküsitlusel selliseid küsimusi, mis kaitsja hinnangul selgitaksid väidetavalt olulisi finantsvaldkonna aspekte selle kaasuse puhul. Prokuröri hinnangul on kaitsja apellatsiooni etteheited maakohtule põhjendamatud. Kohus on kõiki süüdistuse seisukohalt asjakohaseid kaitseväiteid hinnanud, sh ka väidet Gombergsi heausksusest (kohtuotsuse lk 131 ja 142) ning jõudnud järeldusele, et kaitseväited ei pea paika. Kohtu hinnangud, mis tõdevad J. Gombergsi ja Deoro Trade OÜ teadlikkust nn I ja II grupi äriühingute olemasolust, on leitavad kohtuotsuse lk 130-

1. Prokuratuur on seisukohal, et kohtu põhistuste ning järeldustega mittenõustumine ei tähenda seda, et põhistusi ei esine või rikutud oleks menetlusnorme või materiaalõigust. Käesoleva kaasuse eripära on kahtlemata see, et süüdistatavate tahtluse tõendamine maksukuritegu toime panna on toimunud läbi kaudsete tõendite. Samas erinevaid kaudseid tõendeid on selles kriminaalasjas väga palju (näiteks jälitusega kogutud tõendid, läbiotsimiste käigus elektroonilistelt andmekandjatelt saadud tõendid, erinevate tunnistajate ütlused jm) ning kohus on ära näidanud neist tulenevad seosed, mis võimaldavad süüdistatavate poolt maksukuriteo toimepanemist koostöös U OÜ-ga jaatada. Prokuratuuri hinnangul on kohus järginud KrMS § 61 lg 2 nõuet hinnata tõendeid kogumis ning on loogiliselt ja arusaadavalt kohtuotsuses esile toonud, miks saab erinevatest tõenditest nähtuva teabe pinnal järeldada süüdistatavate teadlikust pettuslikust tarneahelast ning osalemist selles Deoro Trade OÜ tasandil. Riigikohtu praktikas on korduvalt peetud võimalikuks teha kuriteo asjaolude esinemise kohta järeldusi kaudsete tõendite alusel (1-18-86/128 p. 64-65). Seega kaudsete tõendite alusel võib süüküsimuse otsustada. Kuivõrd praegusel juhul olid kaudsed tõendid piisavad, tõdemaks süüdistatavate teadlikust pettuslikust tarneahelast ning osalemist selles Deoro Trade OÜ tasandil, siis ei ole asjakohane kaitsja apellatsiooni p 2.16 (lk 63) toodud etteheide, et kohus on jätnud kohaldamata KrMS § 7 lg 3, mille järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlust isiku süüdioleku suhtes tõlgendada tema kasuks. Eelviidatud Riigikohtu lahendi nr1-18-86/128 punktis 58 on selgitatud in dubio pro reo kohaldamise põhimõtet järgmiselt: „/…/ Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga /…/.“ Praegusel juhul kohtus uuritud tõendikogum ei kinnitanud ega haakunud süüdistatava põhilise kaitseväitega, et tema oli heauskne ostja, kes ei teadnud tarneahelas allpool esinevast pettuslikust tegevusest mitte midagi. Seega ei olnud kohtul põhjust ka in dubio pro reo põhimõttele tugineda. Prokuratuur märgib vastuseks kaitsja apellatsioonile, et olukorras, kus kaitsja esitab enamuse omapoolsed mahukad tõendid esmakordselt prokurörile enda tõendite voorus (kuigi eelistungil kohus palus kaitsjal esitada vähemalt mõned päevad enne istungit prokurörile omapoolsed tõendid, kuid seda ei tehtud), siis ei saa eeldada, et prokurör, nähes tõendeid kohtuistungil 18 esimest korda, jõuab kohtulikul uurimisel igakülgselt analüüsida ja märgata kõiki võimalikke kaitsja tõendite ja nende tõlgete puuduseid. Seepärast juhtiski prokurör kohtu tähelepanu mitmete kaitsja esitatud tõendite olulistele puudustele tähelepanu alles vaidlustes. Kaitsja esitatud võõrkeelsete tõendite eesti keelsetel tõlgetel puudusid andmed tõlke tegija osas. Seega oli teadmata, kas tõlke tegi vandetõlk, kellel on tulenevalt vandetõlgi seaduse § 7 lg 1 pädevus anda ametlikke tõlkeid. Ei olnud ka näha, et tõlkijat (juhul, kui selleks oli vannutamata tõlk) oleks hoiatatud KrMS § 161 lg 3 tulenevalt kriminaalkorras karistamise eest teadvalt valesti tõlkimise eest. Seega oli teadmata tõlke tegija ning kohtu poolt vastuvõetud tõlke sisu ei olnud usaldusväärne. Vastavalt KrMS § 305-1 lg 3 ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Kuivõrd kaitsja esitatud mitmed tõendid ei olnud esitatud kooskõlas KrMS § 10 lg 3 nõuetega, jättis kohus need kohtuotsuse tegemisel õigustatult hinnatavast tõendikogumist välja. Mis puudutab kaitsja poolt apellatsioonile lisatud uut tõlget BASF-st saadud e-kirjale (kohtutoimik 51, lk 56-63), siis sellest nähtuv teave, et BASF tegi valandite kullasisaldusele täpsemad analüüsid ja saatis saadud kauba mujale tehasesse, kus see puhastatakse turul kehtiva näitajani 995, toetab iseenesest 21.01.2019 kohtuistungil prokuröri poolt esitatud täpsustatud süüdistust, mille kohaselt: „/…/ Kooskõlastatult Jevgenijs Gombergsi ja AT-ga kohaldati edasistes müügitehingutes OÜ W ja Deoro Trade OÜ vahel samadele kullavalanditele allahindlust 4-5% kulla LBMA börsihinnast. Deoro Trade OÜ müüs Jevgenijs Gombergsi organiseerimisel ja AT teadmisel OÜ-lt W saadud kullavalandid edasi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi äriühingule BASF Metals Recycling Limited (varasema nimega DT Engelhard Sales Limited; edaspidi tekstis BASF), selleks, et teha BASFi kaudu tehinguid LBMA börsil puhta kullaga, mille puhtusaste vastas investeeringukulla puhtusastmele. BASF tegi valandite kullasisaldusele täpsemad analüüsid ning korraldas kullavalandite rafineerimise, mille käigus eemaldati puhtast kullast sinna sulatatud lisaained. /…/“ Kaitsja apellatsiooni p. 2.15 (lk 51) leiab apellant, kuna kohus on kohtuotsuses märkinud, et tutvus jälitustoimingute raames saadud materjalidega ehk kaitsja oletuste kohaselt rohkemaga, kui jälitustoimingute aluseks olevad load, on kohus võib-olla olnud muu materjali toel eelarvamustega ning sellega on rikutud võistleva protsessi norme. Prokurör leiab, et apellandi väide on oletuslik ja väär. Nimelt edasiselt on kohus otsuses täpsustanud, et tutvus jälitustoimingute lubatavuse kontrollimisel justnimelt nende toimingute aluseks olnud lubadega. Sama nähtub ka kohtuistungi protokollist 12.11.
2. Prokurör leiab, et olukord, kus jälituslubadega tutvub üksnes kohtunik, ei pruugi olla menetlusnormide rikkumine või juhul, kui on, siis on see üksnes vähetähtis rikkumine. Nimelt rahvakohtuniku puhul tuleb arvestada selle instituudi eripära ja eesmärki. Rahvakohtuniku instituudi eesmärk on kaasata kohtuprotsessi tavalisi inimesi, kes jälgiks kohtuprotsessi rohkem inimlikust, kui õiguslikust aspektist. Rahvakohtunik peab osalema vahetult tõendite uurimise juures, mille põhjal otsustatakse süüdistatavate süüküsimus. Samas võrreldes kohtunikuga ei pea rahvakohtunikul olema juuraharidust. Jälituslubade ja –taotluste kontroll üldmenetluses on aga puhtalt nende seadusele vastavuse kontroll. Seadusele vastavuse kontroll eeldab prokuratuuri hinnangul konkreetseid õigusteadmisi, mida rahvakohtunikel reeglina ei ole. Seepärast on prokuratuur seisukohal, et rahvakohtunikelt ei saa eeldada juriidilisi teadmisi nõudva kontrolli teostamist. Lisaks ei ole jälitusload ja –taotlused tõendamiseseme ning isikute süüküsimuse otsustamise seisukohast vajalikud eraldiseisvad tõendid, nende kaudu lihtsalt kontrollitakse jälitustoiminguga saadud teabe lubatavust tõendina. Juhul, rikkumist siiski eeldada, on rahvakohtuniku instituudi eesmärki arvestades nende kõrvalejäämine jälituslubade seaduslikkuse kontrollist pigem formaalne ja vähetähtis rikkumine. Prokuratuur on seisukohal, et vajadusel saab sellise rikkumise kõrvaldada 19 apellatsioonimenetluse käigus sellega, et apellatsioonkaebust läbi vaatavad kohtunikud kontrollivad jälituslubade seaduslikkuse üle. Prokuratuur tagab jälitustoimikus olevate materjalide esitamise ringkonnakohtule. Prokuratuur leiab J. Gombergsi apellatsiooni osas, et maakohus on õigesti käsitlenud just neid kaitseargumente, mis seondusid esitatud süüdistusega ning jätnud õigustatult tähelepanuta need kaitseargumendid, mis jäävad süüdistuse raamidest väljapoole. Kuna kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi, siis ei kujuta süüdistusväliste kaitseargumentidega arvestamata jätmine enesest menetlusnormide rikkumist. Peamiseks menetlusõiguse rikkumiseks peab J. Gombergs seda, et esmalt süüdistus ja seejärel maakohus tuginesid väidetavalt vigasele käibemaksuseaduse (

) § 2 lg 10 sättele (J.G apellatsiooni punkt 2.1, 2.2 ja 15.1). Nimelt lisati 01.01.2020

investeerimiskulla määratlusele viide kullaturgudel heakskiidetud kaalule. Prokuratuuri hinnangul ei mõjuta alates 01.01.2020

§ 2

lg 10 täpsustatud investeeringukulla määratlus süüdistust ega ka kohtuotsust ning kohtul ei olnud vajadust kohtuotsuse tegemise ajal

-s aset leida võivat muudatust kullaturgudel heakskiidetud kaalu osas ning sellega seonduvaid kaitsja tõendeid käsitleda. Nimelt süüdistuse järgi muudeti maksuvaba käibe regulatsioonile alluv kaup ehk investeeringukuld pettuslikul eesmärgil maksustatava käibe regulatsioonile vastavaks kaubaks ehk alla 325 kullasisaldusega valandiks (vt täpsemalt eespool punkt 1.1). Süüdistuse kohaselt hankisid VR ja RB investeeringukulda OÜ M ja OÜ Prisma Kaubandus kaudu nn I grupi variäriühingute tehinguteks. See, et tehinguahela alguses valmistati alla 32,5% kullavalandid tõepoolest just investeeringukullast, mis oma kaalult vastavad alates 01.01.2020 täpsustatud käibemaksuseaduse investeeringukulla definitsioonile, näitavad iseäranis ilmekalt maakohtus uuritud ja kohtuotsuses kajastamist leidnud RB elukohast ja töökohast ära võetud dokumentide 22.10.2014 vaatlusprotokoll ning selle protokolli lisad (viide uuritud tõendile kohtuotsuse lk 34). Vaatlusprotokolli lisade hulgas on fotod RB korraldamisel soetatud investeeringukulla plaatidest, millelt näha selgelt näha nende kaal, mis vastab turul heakskiidetud kaalule. Samuti kohtuotsuse lk 105 on kajastatud tunnistaja MR ütluseid, kes Eesti Ühistuhalduse, Tartu Hoiulaenuühistu ja Kaubandusühing MTÜ esindajana ostis RB palvel OÜ M ja OÜ P tarbeks investeeringukulda. Ka MR ütlustest ilmneb, et Saksamaalt ja Šveitsist osteti investeeringukulda plaatidena algul 100-500g, hiljem ainult 500g ning kulla sisaldusega 999,

1. Nn II grupi variäriühingute osas tuli investeeringukuld tehinguahelasse G OÜ kaudu, mida esindanud tunnistaja AJ kohtus antud ütlused kinnitsid, et tema müüs JP klientidele edasi kulda sisaldusega 999 ja börsihinnaga +1,2 kuni +2 protsenti (kohtuotsuse lk 117). Samuti tunnistaja AM ütlused kinnitavad, et tema juhitavad äriühingud müüsid G OÜ-le üksnes 999 investeeringu kulda uutes valandites ja hind oli börshind +2 (kohtuotsuse lk 117). Ka JB (varasemalt nimega P) kinnitas kohtus tunnistajana, et G OÜ müüs puhast investeeringukulda ja see oli reaalselt olemas (kohtuotsuse lk 103). Eelnevast nähtub, et just maksuvaba investeeringukulda kasutati selleks, et tekitada käibemaksuga maksustatav alla 32,5% kullavaland varatutest äriühingutest (nn variäriühingutest) algavasse ja Deoro Trade OÜ-ga tipnevasse tehinguahelasse. J.Gombergsi apellatsiooni p 4 on esile toodud, et investeerimiskuld kaotab pärast töötlemist oma staatuse ehk käibemaksuvabastuse. Prokuratuur märgib, et sellisele argumendile ei saa tugineda ostja, kes osaleb maksupettuses. Praegusel juhul maakohus tuvastas, et Deoro Trade OÜ ei olnud heauskne ostja ja tema osalusel toimus õigussuhete kujundamise võimaluste kuritarvitamine tehingute tegelikuks objektiks olnud kauba (investeeringukulla) vormi teadlikus moonutamises, selle alla 32,5% kullasisaldusega valandite kujule viimises ning see annab aluse MKS § 84 regulatsiooni rakendamiseks - tehingu maksunduslikuks ümberhindamiseks (vt ülal punkt 1.1). 20 Kohus on kaitsja esitatud vastavaid tõendeid kajastanud kohtuotsuse lk 80 (51/48-50 ja 51/5153 paiknevad BASF-i arved) ning õigesti leidnud, et nimetatud dokumendid ei seondu mitte kuidagi menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistuses kajastatud kulla ostu-müügi tehingutega. Kohus on juhtinud tähelepanu, et hõbeda, plaatina ja pallaadiumi arvetelt nähtuvalt ei ole tegemist kullavalandi üheks koostisosaks olevate ainetega, vaid eraldi on müüdud nimetatud väärismetalle. Prokuratuur nõustub kohtu seisukohaga ja täpsustab seda. Nimelt kaitsja esitas BASF-i arved (kaitseakti tõend 28), millest 3 pärinesid
2. aasta veebruarist, maist ja septembrist. Ühel arvel on näha ligi 8 kilo hõbedat ja teisel ligi 17 kg hõbedat, lisaks alla 100 g plaatinat ja pallaadiumi ning kolmandal ligi 26 kg hõbedat. Kulda ei ole nendel kolmel arvel grammigi. 2012 on periood, mis jääb süüdistuses etteheidetud tehingute ajapiirest välja. Ei saa välistada, et Deoro Trade OÜ tegi
3. aastal U OÜ-ga mõned tehinguid, milles kaubaks lihtsalt hõbe, plaatina ja pallaadium. Iseenesest hõbeda ja plaatina tehingutele aastal 2012 osundas ka tunnistaja AO oma ütlustes. Kaitseakti tõendina nr 28 esitati ka BASF arve 04.08.14, millel märgitud üksnes hõbe (kulda pole). Ka see arve jääb süüdistuse ajalistest piiridest välja. Ei saa välistada, et Deoro Trade OÜ ostis
4. aasta augustis U OÜ-lt ka mingi koguse hõbedat, kuid süüdistuse seisukohast ei ole see oluline. Kaitseakti tõendina nr 45 esitati BASF arve 23.08.13, millel hõbedat ligi 27 kg, samuti ligi 49 gr roodiumi ja ligi 25 gr pallaadiumi. Kulda sellel arvel ei ole grammigi. Sellel BASF-i arvel on märgitud krediteerimiskuupäev ehk sisuliselt kuupäev, mil Deoro Trade OÜ palvel fikseeris BASF väärismetalli hinna kullabörsil. Selleks kuupäevaks on 22.08.2013AM (ennelõunane fikseering). Jah, see BASF arve jääb süüdistuses näidatud ajavahemikku. Aga kohtus uuriti U OÜ poolt Deoro Trade OÜ-le esitatud arveid ja vastuvõtuprotokolle kõigi nende tehingute osas, mis süüdistuse hinnangul vajasid ümberhindamist MKS § 84 alusel investeeringukulla tehinguteks. Nendel dokumentidel (arveid ja vastuvõtuprotokolle) on kirjas samuti kullabörsil väärismetalli fikseerimise aeg (kuupäev). Kui vaadata U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelisi arveid ja vastuvõtuprotokolle, tehingute osas, mille maakohus luges MKS § 84 alusel investeeringukulla tehinguteks, siis mitte ühelgi neist ei ole 22.08.13AM kuupäevaga kulla hinna fikseeringut. Seega nimetatud 23.08.2013 BASF arve ei puutu süüdistuses etteheidetud tehingutesse ja arvetesse U OÜ ja Deoro Trade OÜ vahel. J.Gombergsi apellatsiooni p 7.2 üritab apellant ümber lükata kohtu järeldusi, mille kohaselt Deoro Trade OÜ müüs alla 32,5% kullavalandid edasi BASF-le, selleks, et teha BASFi kaudu tehinguid LBMA börsil (kullabörsil) puhta kullaga, mille puhtusaste vastas investeeringukulla puhtusastmele. Prokuratuur leiab, et vastav süüdistuse etteheide ja kohtu järeldus on tõendamist leidnud ning kohtuotsuses ka piisavalt põhjendatud. Esiteks kinnitavad seda kohtuotsuse lk 127 kajastatud Deoro Trade OÜ müügijuhina töötanud tunnistaja IŠ ütlused, millest on näha, et BASF fikseeris kaubale hinna börsil. Lisaks võib kohtuotsusele täpsustavalt lisada, et J.Gombergsi koduarvutist ja U OÜ (AO tööarvutist) arvutitest leitud e-kirjad konkreetsete müükide kohta (uuritud maakohtus ja kajastatud kohtuotsuses lk 33) näitavad, et Deoro Trade OÜ kasutas kauba BASF-le müügil järgmist sõnastust: „Palun m ü ü a Deoro Trade jaoks _kogus_ grammi puhast kulda _kuupäev_ hommikuse/õhtuse fikseeringuga“. Kuna e-kirjade saatja BASF-le oli IŠ, siis prokurör küsis kohtuistungil, miks sellist sõnastust kasutati. Tunnistaja IŠ vastus oli: „Kuna BASF müüs meie toodangut, meie kaupa börsil. Me palusime, et BASF fikseeriks hinna ja meie tegime seda.“ Lisaks võib esile tuua, et ka J. Gombergsi enese kohtuistungil antud ütlused kinnitavad kulla müüki BASF-i kaudu börsile. Nimelt 16.01.2019 kohtuistungiprotokollis vastas Jevgenijs Gombergs kaitsjale nii: „Kuid me tahame fikseerida sellele kaubale hinna, siis meie pöördume tehase poole tahame teile müüa nii ja nii mitu kilogrammi tänase pärast lõunase fikseeringuga pärast börsi sulgemist. Sellel hetkel meile antakse kinnitus selle kohta, et jah me oleme nõus ja kirjutatakse see oli muuseas 21 veel üks proua prokuröri küsimust mida tähendab , et me müüme teie jaoks võib tunduda imelik ,et nad ostavad meie käest , et milleks siis müüa nagu teie jaoks. Aga kogu mõte seisneb selles , et sellel hetkel BASF jookseb börsile ja müüb börsil 5 kg kulda seda sama kulda mida meie palusime justkui nagu meie jaoks müüdi need 5 kg kulda seejärel nad teatavad meile selle p.m fixi hinna ja edasi, siis on see järgneb arvelduste ahel. Kui see kokkuostu hind on börsihinnast madalam , siis nad saavad kasumit sellest.“ Kohtuotsuse lk 131 lõpus on õigesti viidatud, et J. Gombergsi poolsele teadmisele sellest, et madala kullasisaldusega valandite valmistamiseks kasutatakse lõppastmes tema äriühinguni jõudva valandi tarneahelas investeeringukuluda viitab projekti “Gold” p. 16.1, kus on märgitud, et seoses suure nõudlusega investeeringukullale võib edasiseks arenduseks olla investeerimisvalandite tagastamine tagasi ja nende müük kohalikul turul. See pikendab mõnevõrra ketti. Prokurör täpsustab, et projekti „Kuld“ näol on tegemist Jevgenijs Gombergsi arvutist leitud failiga nr 110975, mis on lisatud 21.09.2015 asitõendi vaatlusprotokollile ja mida uuriti kohtuistungil (vt kohtuotsuse lk 33). J.Gombergsi apellatsiooni p 8 nuriseb apellant, miks on pretensioone esitatud ainult mõnede valandite osas ja enamuse U OÜ-lt soetatud kauba osas etteheiteid ei olnud. Prokuratuur osundab, et maakohus on kohtuotsuse lk 143 asjakohaselt märkinud, et tarnijate erinevusest ja muudest asjaoludest (nn variäriühingute olemasolu) tingitud erinev tehingu käsitlus on maksuõiguslikult lubatav. Süüdistaja on esitanud süüdistuse ainult nende tehingute osas, mille suhtes tema arvates oli piisavalt tõendeid. Olukorras, kus mõne tehingu osas võib olla kahtlus, kuid menetleja ei suuda koguda enda arvates piisavalt tõendeid, on süüdistaja diskretsiooniõigus otsustada esitatava süüdistuse maht. Praegusel juhul prokuratuur esitaski süüdistuse nende tehingute osas, mis said alguse nn I ja II grupi variäriühingute tasandilt ja tipnesid Deoro Trade OÜ-ga, kuivõrd nende osas oli prokuratuuri hinnangul piisavalt tõendeid selleks, et jaatada variäriühingute tasandil investeeringukullaga manipuleerimist, käibemaksu tasumata jätmist ning Deoro Trade OÜ teadmist ja osalust sellises tehinguahelas. Prokuratuur märgib veel vastuseks J. Gombergsi apellatsioonile, et süüdistatavatele etteheidetud maksukuriteo koosseis ei nõua motiivi ega varalise kasu saamise tuvastamist, mistõttu need apellandi etteheited ei ole asjakohased. Prokuratuur on seisukohal, et kohtuotsuses on tõendite kogumis hindamise reeglit järgitud ning on kohtuotsuses on piisavalt motiveeritud, miks maksukuritegu saab jaatada ning selle toimepanemist omistada süüdistatavatele. Apellantide poolne kohtuotsuse põhistuste ning järeldustega mittenõustumine ei tähenda seda, et põhistusi ei esine või rikutud oleks menetlusnorme või materiaalõigust. Apellatsioonikohtu istungil toetasid apellandid oma apellatsioone. Prokurör esitas veelkord oma seisukohad ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada kaitsja poolt esitatud apellatsiooni vormilisele küljele. Apellatsiooni maht e selle pikkus on sedavõrd ülepaisutatud, et sellest tegelikke aktsepteeritavaid ja argumenteeritud väiteid leida muutub juba ajaliselt kulukaks ja raskendatuks. Apellatsioon koosneb suures osas maakohtu istungi protokolli ja kohtuotsuse kopeeritud mahukatest lõikudest. Apellatsioonikohtule ei ole vajalik apellatsioonis ümber kirjutada kohtuotsust ega maakohtu istungi protokolli, sest kohtule on need dokumendid esitatud toimikus ja kohtuinfosüsteemis, kus on võimalik ka istungil räägitut kuulata. Mis on 22 sellisel kujul apellatsiooni mahu suurendamise eesmärk, võib vaid oletada. Teine etteheide kaitsjale apellatsiooni vormistamisele, millest on malli võtnud ka süüdistatav, on illustratsioonid –pildid, skaalad, diagrammid, Ka need lisandid ei muuda apellatsiooni argumenteeritumaks ning on pigem apellatsiooni lugejale segavaks faktoriks. Suur osa apellatsioonist on pühendatud nende tõendite lahti kirjutamisele ja analüüsile, milliseid maakohus ei ole pidanud võimalikuks analüüsida ja hinnata, kuna need väljuvad süüdistuse piiridest. Apellandid aga selle seaduses kirjapandud ja kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga nõustuda jätkuvalt ei taha ning ehitavad omapoolselt ainuvõimalikuks peetava õigeksmõistva otsuse üles enamasti just käesoleva menetluse aspektist tähtsust mitteomavate tõendite analüüsile. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtuga ja ka prokuröriga selles, et kohus ei saa väljuda esitatud süüdistuse piiridest ning hakata hindama neid tehinguid, millistega ei ole süüdistust sisustatud. Veel rõhutab kohtukolleegium seda, et kohtulik arutamine toimub ainult nende isikute suhtes, kes on antud kohtu alla. Kohus saab anda kohtu alla ainult selle isiku ja võtta seisukoha ainult selle isiku süü osas, kelle kohta on kohtule esitatud süüdistusakt. Kohus ei saa teha ka prokuratuurile ettekirjutusi selle kohta, keda kriminaalvastutusele võtta ja keda mitte. Seega ei vääri tähelepanu kaitseargumendid, mis on esitatud J AS, E OÜ ja B OÜ süü hindamata jätmise osas. Need asjaolud, millistele tuginedes püütakse apellantide poolt suunata nüüd juba ringkonnakohut väljuma süüdistuse piiridest, ei ole ka oma sisult sellised, millised kuidagi saaks mõjutada süüdistatavate süüküsimust e olla süüd välistavateks asjaoludeks. Viidates KrMS § 309 lg-le väidab kohtukolleegium, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Süüdistataval ja tema kaitsjal on vaieldamatu õigus esitada kõikvõimalikke kaitseversioone; see on süüdistatava põhiseaduslik ning võõrandamatu õigus. Kaitsja kaalutlustele ja tõsiseltvõetavatele argumentidele on maakohus otsuses omapoolse hinnangu andnud. Ka ei tulene ühestki seadusest nõuet, et kohus peaks analüüsima ja kummutama kõiki, sealhulgas ka mitte asjakohaseid kaitseargumente. Seadus seab kohtuotsusele oma nõuded ja teatud mõttes ka piirid ning kohtuotsus ei saa kujuneda võistlevate poolte erinevate ja tihti ka mitteasjakohaste seisukohtade lahkamise ja kummutamise dokumendiks. Kaitsja võib nii kohtuvaidlustes kui ka apellatsioonis esitada ühekülgselt kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad asjaolud ning ta ei ole kohustatud kohtuliku uurimise tulemust objektiivselt hindama. Selline taktika ei saa olla kaitsjale etteheidetav, kuid prokurör ja kohus ei pea kaasa minema kaitsja poolt seatud reeglitega ja asuma analüüsima kaitsja poolt apellatsioonikohtule väljapakutud asjassepuutumatuid seisukohti. Menetlusosaliste asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul üldse kohustus (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et selline tõendite hindamise metoodika nagu seda saab endale lubada kaitsja oma apellatsioonis, kohus endale seadusest tulenevalt lubada ei saa. Selleks, et jõuda kohtuotsuses süüküsimuse osas õigetele järeldustele, peab kohus tõendeid ja kõiki asjaolusid hindama kogumis nii nagu seda nõuab KrMS § 61 lg
5. Igale üksikule tõendile eraldi hinnangu andmine nagu seda teeb oma apellatsioonis kaitsja, õigetele järeldustele ei vii. Nii on kaitsja oma apellatsioonis lk 54-56 tsiteerinud ca 20 telefonivestlust ja iga vestluse juures teinud omapoolse järelduse, et selles vestluses ei ole midagi kriminaalset. Maakohus on seevastu oma otsuses lk 131 esitanud nendesamade tõendite kogumis hindamise tulemi, mis on tõendamiseseme asjaolude seisukohast asjakohane, veenev ja argumenteeritud. Apellatsioonikohtu istungil vibutas süüdistatav ühte Skype vestluse väljatrükki ning teatas, et sellest ei saa teha mingeid järeldusi, et tema ja tema vestluskaaslane oleksid midagi rääkinud sellist, mis viitaks maksupettusele. Siinjuures tuleb jällegi rõhutada, et maakohus on tõesti analüüsinud ja hinnanud süüdistatava ja AT vahelisi Skype vestlusi ning teinud sellest järelduse, et see kinnitab koostoimes teiste tõenditega, et Gombergs oli pettusest teadlik ja 23 selle osaline. Kohtu arvamust kinnitab ka asjaolu, et AT ja J. Gombergsi vahel olid isiklikud ja sõprussidemed (koera kinkimine, saunas käimine nagu nähtub Skype vestlusest). Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonid ainetud ja seda just seetõttu, et maakohtu veenvad argumendid põrmustavad kaitseversiooni sedavõrd ülekaalukalt, et kohtu konkreetsetele põhjendustele ei olegi midagi mõistlikku vastu väita ja eesmärgiga „lüüa mahuga“ on kohtule esitatud kokku 110 leheküljel enamasti asjakohatut ja üleliigset teksti, mida ei ole apellatsioonikohtul vajalik ümber lükata. Nagu apellatsioonide sisust järeldada võib, heidetakse maakohtule tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil tulnud süüdistatavatest ja kaitsjast erinevale järeldusele süüdistatavate süü osas. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka kaitsja poolt esitatud kaitseväited. Maakohtu otsus on üles ehitatud süsteemselt ja otsuse lugejale on iga maakohtu järeldus väga hästi jälgitav ja veenev. Kõiki tõendeid on maakohus analüüsinud alguses ühekaupa, otsustamaks selle lubatavuse ja asjakohasuse ning selgitanud ka miks tunnistab ühe või teise tõendi lubamatuks ja jätab tõendikogumist välja ning seejärel hinnanud tõendeid kogumis, seejuures moodustanud sellised tõendikogumid, milliste hindamine ühele või teisele tõendamiseseme seisukohast asjakohase järelduseni viib. Kuna süüdistuse kohaselt on tegemist väga pikaks venitatud tehingutejadaga ja korraliku skeemitamisega, siis maakohus on tõendite hindamisel sisuliselt kogu skeemi lahti harutanud ning seeläbi teinud otsuses tehtud järeldustele jõudmise läbipaistvaks ja jälgitavaks. Mitte ükski apellatsioonides esitatud väide maakohtu põhjendatud järeldusi ei kummuta. Veel enam, maakohtu otsuse põhjendustega on täielikult ümber lükatud apellatsioonide kaitseväited, millised olid maakohtule juba esitatud ning apellatsioonides korratakse neid taaskord. Kohtukolleegium rõhutab ka, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-1-18-10, p 8). Apellatsioonides esitatud väited, mis baseeruvad süüdistatava ütluste eelistamisele kõigi teiste maakohtu poolt hinnatud ja analüüsitud tõendite kõrval, millised koostoimes moodustavadki süüdistatavaid süüstavate tõendite kogumi, ei saa olla õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks. Õigeksmõistvat kohtuotsust ei ole võimalik rajada vaid süüdistatava ütlustele ja paljasõnaliselt jätta kõrvale kõik muud tõendid Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osutab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKo 31-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). 24 Kaitseväide, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, on jäänud apellatsioonis paljasõnaliseks väiteks. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi menetlusnormile, mis annaks apellatsioonikohtule võimaluse analüüsida, kas konkreetset menetlusnormi maakohus ka tegelikult on rikkunud. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 339 sätestab üheselt, et olulised menetlusnormi rikkumised on sellised, mis toovad vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagastamise maakohtule uueks arutamiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks(KrMS § 339 lg 1; § 341) või sellised, millised on ringkonnakohtu poolt oluliseks tunnistatud ja seejärel olenevalt sellest, kas tegemist on sellise rikkumisega, mis võimaldab ringkonnakohtul ise rikkumine kõrvaldada või siis tagastada maakohtule uueks arutamiseks või otsuse tegemiseks (KrMS § 339 lg 2). Kohus ei pea ise hakkama püstitama väiteid, millise normirikkumisega tegemist on ja siis iseenda väiteid kummutama hakkama. Asjaolu, et menetlusosalised ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise protsessiga ja selle tulemiga e süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistva otsusega, ei tähenda seda, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Väited selle kohta, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust, on asjakohatud. Sisuliselt peavad apellandid selle rikkumise all silmas seda, et süüdistatavad on süüdi mõistetud maksukuriteos ja nende arvates pidanuks ainuõigena tegema õigeksmõistva kohtuotsuse. Maakohus on aga leidnud vastupidiselt, et on tõendamist on leidnud süüdistatavate süü. Seda seisukohta on maakohus kohtuotsuse põhjendustes põhjendanud ning nad ka süüdi mõistnud just selle seadusesätte järgi, mis näeb ette vastutuse nende poolt toimepandu eest. Kohtukolleegium selgitab, et olukord, kui maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang vastab tuvastatud tehioludele, ei ole hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, isegi, kui kaitsja arvates süüdistatavatele süüdistuses etteheidetud kuritegu ei ole tõendatud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kujutab endast kohtu eksimist KarS-i üldosa sätete kohaldamisel. Arutataval juhul seda tuvastatud ei ole, sest maakohtu poolt süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on vastavuses nende tehioludega, mis maakohtu otsusega tuvastatud on. Kohtukolleegium osundab ka sellele, et apellatsioonimenetluses on prokurör esitanud eelmenetluses kirjalikud vastuväited apellatsioonidele ning korranud oma kaitseväiteid ka suulisel apellatsioonikohtu istungil. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri vastuväited on väga põhjalikud, veenvad, asjakohased ja ammendavad. Kohtukolleegium nõustub täielikult prokuröri vastuväidetega ja kuna need on täies mahus kohtuotsuse sissejuhatavas osas esitatud, ei pea kohtukolleegium vajalikuks neid motiveerivas osas üle korrata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole midagi ebaloomulikku ega ebaseaduslikku selles, kui kohtu seisukohad ühtivad süüdistuse seisukohtadega ja seetõttu ongi kohtu seisukoht sarnane või isegi kattuv prokuröri omaga. Eriti on see nii põhjendatud süüdistuste puhul. Kuna maakohus on vägagi veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et süüdistatavad J.Gombergs ja Deoro Trade OÜ on pannud toime neile süüdistustes etteheidetava kuriteo ning miks tuleb neile mõista just sellised karistused nagu maakohus on otsustanud ja kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult, siis jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 18;
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 718 ja
10. novembri
11. a otsus nr 1-16-6115/67, p 28). Riigikohus on leidnud sedagi, et olukorras, kus ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni 25 ülekordamist. Esimese astme kohtu otsust muutmata jättes on ringkonnakohus kohustatud analüüsima üksnes selliseid apellatsioonis esitatud argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (Riigikohtu otsus nr 1-16-6115/67, p-d 30–31). Riigikohus on aga möönnud sedagi, et võib ette tulla juhtumeid, kus apellatsioonis taasesitatakse väiteid, mis on saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 108). Kolleegiumi hinnangul ongi menetletavas kriminaalasjas tegemist juhtumiga, kus enamus apellatsiooni väidetest on saanud ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Põhjalikult on apellatsiooniväiteid käsitletud ka prokuröri vastuväidetes. Omalt poolt vastab kohtukolleegium juurde mõne kaitseväite osas järgmist. 1.Peamiseks menetlusõiguse rikkumiseks peab J. Gombergs seda, et esmalt süüdistus ja seejärel maakohus tuginesid väidetavalt vigasele käibemaksuseaduse (

) § 2 lg 10 sättele (J.G apellatsiooni punkt 2.1, 2.2 ja 15.1). Ka kaitsja on sellele oma apellatsioonis osundanud. Nimelt lisati 01.01.2020

investeerimiskulla määratlusele viide kullaturgudel heakskiidetud kaalule. Lisaks juba prokuröri poolt vastatule, peab kohtukolleegium vajalikuks refereerida vastava seadusemuudatuse seaduse eelnõu seletuskirja, mille kohaselt (Eelnõu § 1 punkt 2 –

§ 2

lõige 10) muudatusega täpsustatakse investeeringukulla mõistet.

-s sätestatud investeeringukulla mõiste ei ole täpselt sama, mis käibemaksudirektiivis ning see on tekitanud maksukohustuslastel küsimusi.

-s sätestatud mõistes ei ole välja toodud tingimust, et lisaks sellele, et investeeringukuld peab olema kangi või tahvli kujul puhtusastmega vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, peab see vastama ka kullaturgudel heakskiidetud kaalule. Samas

-s sätestatud investeeringukulla mõiste on tõlgendatav koosmõjus käibemaksudirektiivi ja selle rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 sätestatud mõistega „kullaturul heakskiidetud kaal“, kus investeeringukullana on käsitatav kuld, mis on kaubeldav kullaturgudel ja seega peab vastama kullaturu standarditele. Investeeringukulla käibele on kehtestatud maksuvabastus just seetõttu, et see on oma laadilt analoogne teiste finantsinvesteeringutega, mis on maksuvabad. Seega investeeringukullana on käsitatav üksnes kullaturgudel kaubeldav kullakang või kullatahvel puhtusastmega vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa. Õigusselguse huvides täpsustatakse investeeringukulla mõistet vastavalt käibemaksudirektiivis (artikkel 344) toodud sõnastusele. Sisulist muudatust selle täpsustusega ei kaasne. 1.1. Kohtukolleegium peab vajalikuks meenutada, et juriidilise isiku juhatuse liikmele laienevad/kohalduvad mitmed seadusjärgsed kohustused – hoolsus- ja lojaalsuskohustus aga ka raamatupidamise korraldamise kohustus. Hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Juriidilise isiku juhatuse liikme kohustustega seotult on Riigikohus muuhulgas märkinud, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga ja kõnesolev standard võib erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Nii ei saa nt krediidiasutuse juhatuse liikme hoolsusstandardit vähemalt üldjuhul võrrelda väikese mittetulundusühingu juhatuse liikme hoolsusstandardiga (vt nt RKTsKo nr 3-2-1-169-14 p 19). Kajastatud Riigikohtu selgitustest järeldub, et mida spetsiifilisemas valdkonnas juriidiline isik oma põhikirjalisi tegevusi realiseerib, seda kõrgemad hoolsusstandardist tulenevad nõuded konkreetse juriidilise isiku seaduslikule esindajale rakenduvad. Lisaks hõlmab juhatuse liikme hoolduskohustus ka infomeeritud otsuste tegemise kohustust, mis väljendub õiguses/kohustuses küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi (vt RKTsKo nr 3-2-1-54-17 p 13.2). Eesti käibemaksuseadus baseerub alates selle seadusjõustumisest nn käibemaksudirektiivil (nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ ja selle muutmise direktiividel). Eesti õigust tõlgendatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, mis tähendab kohustust tõlgendada Eesti õigust 26 võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades; st, et käibemaksuseaduse sätteid tõlgendatakse kooskõlas käibemaksudirektiiviga (RKHKo nr 3-31-19-15 p 12). Seega arvestades juhatuse liikme hoolduskohustust, sellega kaasuvat informeerituse- ja teabe hankimise kohustust, Riigikohtu selgitusi Euroopa Liidu õiguse kohaldumisest, samuti seda, et investeerimiskulla määratlemisel oli asjakohane direktiivi artikkel 344 ja et 01.01.2020 käibemaksumuudatustega üksnes täpsustati investeerimiskulla määratlust, siis kõnealused asjaolud nende koostoimes ei saa kaasa tuua apellatsioon(ide) rahuldamist ja neis toodud argumentidel maakohtu otsuse muutmist või tühistamist. 2.Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohus on protsessinorme rikkunud sellega, et kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust üksi, sellesse toimingusse ei kaasatud rahvakohtunikke. Kaitsja palus maakohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälitustoimingute aluseks olevate lubade ning sideettevõtjatelt andmete nõudmise seaduslikkust. On tõsi, et maakohtus kontrollis jälitustoimingute aluseks olevate lubade seaduslikkust ainult kohtunik-eesistuja. Rahvakohtunikel selleks luba ei olnud ja juba seetõttu ei saanud nad jälitustoimingute lubade seaduslikkust kontrollida. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kindlasti tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohtukolleegium leiab, et rahvakohtunikel on tõesti KrMS § 18 lg 1 alusel kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. See tähendab aga seda, et juhul, kui rahvakohtunik taotleb või avaldab mingil muul moel soovi osaleda vahetult jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollis e tutvuda jälitustoimikutega, on kohus kohustatud seda temale võimaldama ja taotlema vastavat juurdepääsu luba. Antud juhul ei ole rahvakohtunikud vastavat soovi avaldanud. Kuna tegemist on viimasel ajal kohtupraktikas korduvalt tõusetunud vaidlusega ja Riigikohus ei ole oma seisukohta selles küsimuses avaldanud ning see võib olla ka ringkonnakohtu seisukohast erinev, siis kohtukolleegium kõrvaldab selle väidetava rikkumise. Nimelt oli apellatsioonikohtu poolt välja nõutud jälitustoimikud ja kõik kohtukoosseisu liikmed ka nendega tutvusid. Kohtukolleegium kontrollis maakohtu poolt lubatud tõenditena vastuvõetud jälitusprotokollide aluseks olevate lubade seaduslikkust. Sarnaselt maakohtunikuga ei tuvastanud kohtukolleegium kontrolli tulemusena vaidlustatavas kohtuotsuses tõenditena kasutatud jälitusprotokollides dokumenteeritud jälitustoimingute käigus seaduserikkumisi. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et 18.10.2018 eelistungil, kus osales ka süüdistatava kaitsja V. Denikin, teatas maakohtunik, et ta on läbi vaadanud jälitustoimikud, mis toodi talle esmaspäeval. Veel ütleb kohtunik :“Ma nüüd ei teagi kas neid tagastada, ma ei tea kui palju neid probleeme võib veel tekkida. Ma olen need ära vaadanud, seal osad jälitusprotokollid on vahel, kõiki ei ole seal vahel. Ma saan jooksvalt alles, siis kui prokurör esitab, siis ma saan kontrollida kas ta vastab sellele loa perioodile, sest seal vahel kõike ei olnud.“ Ehk siis, kaitsjale oli juba eelistungil selge, et kohtunik kontrollis ja ka tulevikus jooksvalt kontrollib lubade seaduslikkust ainuisikuliselt, kuid mingeid vastuväiteid ega taotlusi kaitsjalt selles osas ei olnud. 3.Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendused, miks ei saa süüdistatav kanda temale mõistetud lühiajalist e 2-kuulist reaalset vangistust, ei saa kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamist mõistetud vangistuse osaliselt reaalselt ärakandmise osas. Maakohus on oma karistamisotsustust ja seda ka reaalselt ärakandmisele kuuluva määra osas põhjalikult motiveerinud ja kohtukolleegium kordab, et nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. 2 kuud ei ole selline karistus, mille reaalne ärakandmine mõjutaks pöördumatult suhteid pereliikmetega ja annaks pöördumatu löögi perekonna eelarvele. Mis aga puutub süüdistatava tervislikku seisundisse, siis kohtukolleegiumi hinnangul ei saa see olla takistuseks vanglakaristuse kandmisele. Vanglas on olemas meditsiiniteenistus ja ka kroonilisi haigusi põdevad kinnipeetavad on kindlustatud tervisekontrolli ja raviga. KrMS § 175 lõike 1 järgi on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses 27 kriminaalmenetlusega (p 1). Vastavalt KrMS § 185 lg –le 2 jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 , § 344-345 lg-test 1 , 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 28.oktoobrist 2019 J.Gombergsi ja Deoro Trade OÜ suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 28