lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Aleksei Hruljev suhtes Vene Föderatsiooni 28.06.2004 Pihkva oblastikohtu otsuse nr 2-12-2004 täitmine Eesti Vabariigis ning määrata, et Aleksei Hruljev’il kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ära kandmisele eluaegne vangistus. 2.
lg 7 alusel arvestada karistuse kandmist alates Aleksei Hruljev’i Vene Föderatsioonis karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 04.11.
, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 08.04.2020 edastati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt Harju Maakohtule Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeeriumist saabunud materjalid Eesti Vabariigi kodaniku Aleksei Hruljev’i, sünniaeg 25.03.1966 kohta tema suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeerium on 21.03.1983 kohtulikult karistatud isikute üleandmise Konventsiooni alusel (edaspidi - Konventsioon) edastanud Eesti Vabariigile materjalid süüdimõistetu Hruljevi Aleksei (Juri p., sünd. 25.03.1966, pärit VSFNV-st), kes kannab karistust föderaalse riigi ametiasutuses "x autonoomse ringkonna Venemaa föderaalse karistusteenistuse osakonna paranduskoloonias nr 18" üleandmise küsimuse läbivaatamiseks tema karistuse edasiseks kandmiseks Eesti Vabariigis. Taotluses palutakse Konventsiooni artikli 6 punkti 1 ja artikli 9 punkti 1 alapunkti "b" kohaselt edastada Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi kohtu- või muu pädeva organi otsus Venemaa kohtu kohtuotsuse tunnistamise kohta koos süüdimõistetule mõistetud karistuse kandmise korra ja tingimuste kehtestamisega (sh. parandusasutuse tüüp), väljavõtted Eesti Vabariigi karistus- või muu seadusandlusest, mis tõestavad eeltoodu isiku poolt toimepandud teo, mille eest ta on süüdi mõistetud, kuriteoks tunnistamist ja määravad Eesti Vabariigi territooriumil karistuse kandmise kehtestatud tingimusi ja korda, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohaldamist, karistuse kandmata osa asendamist leebema karistusega, amnestia ja armuandmise kohaldamist, kohtuotsuse täitmise tagamist tsiviilhagi osas, ning pädevate organite järeldused süüdimõistetu Eesti kodakondsuse osas. Prokurör esitas 13.05.2020 toimunud kohtuistungil enda seisukoha, mille kohaselt takistusi karistuse täitmise üle võtmiseks ei ole. Vene Föderatsiooni poolt on esitatud kohtuotsus ja vastav taotlus ja ka isiku nõusolek, pigem isegi taotlus, et ta saaks karistust jätkata Eestis. Tegemist on EV kodanikuga, kelle osas, kui isik on nõus ja kõik tingimused on täidetud, Eesti tunnustab kohtuotsuseid ja võtab karistuse täitmised üle. Prokurör selgitas istungil, et Aleksei Hruljev on süüdi mõistetud väga rasketes kuritegudes Vene Föderatsioonis, vägistamine millega on kaasnenud tapmine ja tapmises mis on toime pandud erilise julmusega grupi poolt. Teda on karistatud eluaegse vangistusega. Need teod on ka Eestis kuritegudena karistatavad vastavalt KarS § 141 lg 2 p 2, 4 ja § 114 lg 1 p 1, 6 järgi, mille eest on samuti võimalik määrata eluaegne vangistus. Prokuröri hinnangul karistuse täitmist üle võttes karistust muutma ega täpsustama ei pea, sest see vastab Eesti Karistusseadustikus ettenähtud karistusena.
lg 3 kohaselt, jätkatakse karistust seda muutmata, va kui täitvas riigis oleks see karistus kergem. Prokuröri hinnangul on kohtuotsuse täitmine Aleksei Hruljevi suhtes EV lubatav ja selle üle võtmisel tuleks Aleksei Hruljevi poolt EV täidetavaks karistuseks lugeda eluaegne vangistus ja karistuse algust tuleks arvata aeg mil ta vahi alla võeti s.o 04.11.2003. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga. Aleksei Hruljev on ise avaldanud soovi üle toomiseks ja kõik tingimused selleks on täidetud. Aleksei Hruljev on EV kodanik ja kaitsja ei näe põhjust karistuse muutmiseks. Kaitsja pakus kohtul rahuldada see taotlus ja tunnustada VF poolt tehtud otsus karistuse edasiseks kandmiseks Eesti Vabariigis. Kohus kuulanud ära kohtuistungil prokuröri ja Aleksei Hruljevi kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega leiab, et kuritegu, milles Aleksei Hruljevi on Venemaa Föderatsioonis süüdi mõistetud on kuriteoks ka Eesti Vabariigis. Aleksei Hruljev on Vene Föderatsioonis süüdi mõistetud vägistamise, millega on kaasnenud tapmine ja tapmises, mis on toime pandud erilise julmusega grupi poolt. Teda on karistatud eluaegse vangistusega. Eelnimetatud teod on ka Eestis kuritegudena karistatavad - vastavalt KarS § 141 lg 2 p 2, 4 ja § 114 lg 1 p 1, 6 järgi, mille eest on karistusena samuti võimalik määrata kuni eluaegne vangistus. Seega on täidetud
lg 3 tulenev, mille kohaselt jätkatakse kohtuotsuse täitmist seda muutmata, kui isikule taotlevas riigis mõistetud vangistuse pikkus vastab karistusele, mille Eesti karistusseadustik näeb ette sama kuriteo eest. Kohtu hinnangul ei esine tunnustamist välistavaid asjaolusid ning leiab, et vastavalt
lg 1 p 1 alusel tuleb Venemaa Föderatsiooni 28.06.2004 Pihkva oblastikohtu otsuse nr 2-12-2004 täitmine Eesti Vabariigis tunnistada lubatavaks. Aleksei Hruljev on süüdi mõistetud Pihkva oblasti kohtu 28 Juuni 2004 kohtuotsusega Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 131 lg 2 p. "c" ja § 105 p. "e", "g", "j" alusel, mille eest on teda karistatud eluaegse vangistusega karistuse kandmisega range režiimiga paranduskoloonias. Karistusaja algusajaks on
Venemaa on ühinenud kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooniga alates 01.12.2007. Käesoleval juhul tuleb Aleksei Hruljev’i ületoomise otsustamisel aluseks võtta nimetatud konventsioon. Konventsiooni artikkel 9 lg 1 p b kohaselt tuleb elukoha riigil välisriigi kohtuotsus vastu võtta samaväärse otsusena. Sama konventsiooni artikkel 10 kohaselt ei kuulu isikule välisriigis mõistetud karistuse määr üldjuhul muutmisele. Muutmisele kuulub see vaid juhul, kui elukoha riigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäär on väiksem kui isikule välisriigis mõistetud karistus. Käesoleval juhul on karistuse määrad Eesti Vabariigis samaväärsed - KarS § 141 lg 2 p 2, 4 ja § 114 lg 1 p 1, 6 eest on karistusena võimalik määrata kuni eluaegne vangistus. Karistuse ületoomisel tuleb aluseks võtta kohtuotsuses sisalduvad faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt nad selles sisalduvad. Aleksei Hruljev on otsuse kohaselt süüdi tunnistatud vägistamises grupi poolt ning tahtlikus tapmises - Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 131 lg 2 p. "c" alusel on Aleksei Hruljev’i karistatud 8-aastase vabadusekaotusega, Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 105 lg 2 p. "e", "g", "j" alusel, on Aleksei Hruljev’i karistatud eluaegse vangistusega, ning kuritegude kogumi eest Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 69 lg 3 alusel, on Aleksei Hruljev’i karistatud eluaegse vangistusega karistuse kandmisega range režiimiga paranduskoloonias. Kohus arvestab, et karistuse kandmise jätkamisel ei tohi vangistust muuta rahaliseks karistuseks ega ka raskendada isiku olukorda, maha arvestatakse juba kantud karistuse aeg. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 3 p 1d kohaselt tuleb isik üle anda, kui sellega nõustub üle antav isik. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Aleksei Hruljev on teinud ise taotluse, kus palub enda karistuse kandmine üle tuua Eesti Vabariiki põhjendusega, et Eesti Vabariigis asub tema alaline elukoht ning viibivad lähisugulased. Aleksei Hruljev põhjendab oma taotluses, et kandes karistust Vene Föderatsiooni erirežiimi koloonias ei ole tal võimalust oma lähedaste sugulastega kohtuda ja karistuse kandmise ajal kokkusaamist saada viidates sugulaste raskele majanduslikule olukorrale ja taolises situatsioonis on tõenäoline, et ta kaotab oma peresidemed ja suhted nendega. Nähtuvalt esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Hruljev on kinnitanud arusaama EV Karistusseadustikust ja üleviimisega seotud juriidilistest tagajärgedest. Lisaks nähtub materjalidest, et Aleksei Hruljev on valmis Eesti Vabariigis samadel tingimustel karistust edasi kandma, võttes endale kohuse leida töö ja kustutama täitelehtede ja kohtu poolt esitatud hagide järgsed võlgnevused. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Hruljev on omaks võtnud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi – vastavalt X T. V. kasuks materiaalse kahju hüvitamise, mis on määratud solidaarselt koos samas kriminaalasjas teise süüdimõistetu xiga D. E. suuruses 18 718,50 rubla, mida käesoleval juhul ei ole asutud täitma. Samuti on 28.06.2004 Pihkva oblasti kohtu poolt väljastatud täiteleht asjas nr 2-12/2004, mille järgi Aleksei Hruljev kohustub täitma X T. V. kasuks moraalse kahju hüvitise suuruses 70 000,00 rublat, millest on täidetud 1132,71 rubla, ning võla jääk on 68 867,29 rubla. Samuti nähtub, et Aleksei Hruljev’i poolt on täitmata ka advokaadi töö tasustamise kulud suuruses 2387,00 rubla ja 6600,00 rubla. Materjalide kohaselt võtab Aleksei Hruljev endale kohustuse nimetatud nõuded kogusummas 96 572,79 rubla täitma ja on andnud 06.08.2019 sellekohase kirjaliku kinnituse. Kohus selgitab, et arutav kohtukoosseis ei tegele tsiviilhagi täitmisega seotud küsimuste lahendamisega.
lg 2 kohaselt, kui isikule on mõistetud välisriigis vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamisel taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti Vabariigi kodanik ja on olemas tema kirjalik nõusolek. Kohtu hinnangul on nimetatud tingimus täidetud kuna Aleksei Hruljev on isiklikult 06.08.2019. a taotlenud üle toomist karistuse kandmiseks Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et Aleksei Hruljev’i poolt toimepandud teod on Eesti Vabariigis kvalifitseeritavad KarS § 141 lg 2 p 2, 4 ja § 114 lg 1 p 1, 6 järgi, mille eest võib ette näha karistused vastavalt kuue- kuni viieteistaastase vangistusega ja kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Arvestades asjaolu, et Aleksei Hruljev’ile on määratud eluaegne vangistus siis on tegemist Eesti seaduse järgi maksimaalse karistuse määraga. Kohtu hinnangul ei kuulu Aleksei Hruljev’ile Vene Föderatsioonis mõistetud karistus muutmisele.
lg 3 järgi jätkatakse taotletavas riigis vangistusega karistatud isiku suhtes kohtuotsuse täitmist seda muutmata kui taotletavas riigis mõistetud vangistuse pikkus vastab karistusele, mille Eesti karistusseadustik näeb ette sama kuriteo eest. Aleksei Hruljev’ile Vene Föderatsioonis mõistetud karistus vastab Eesti karistusseadustikus sama teo eest mõistetavale karistusele, mistõttu Vene Föderatsiooni kohtuotsuse täitmist Eesti Vabariigis tuleb jätkata ilma seda muutmata või täpsustamata.
lõike 1 kohaselt määrata Aleksei Hruljev’i poolt Venemaa Föderatsioonis toime pandud kuriteo eest Eestis täidetavaks karistuseks eluaegne vangistus. Konventsiooni kohaldamise eesmärgiks on süüdimõistetule sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kõige paremini saavutatav sidemete hoidmisega tema keskkonnaga ning süüdimõistetu üleandmisega ühiskonda, millega ta on sotsiaalselt tugevalt seotud. Kuivõrd Aleksei Hruljev on sündinud Eesti Vabariigis, on ta Eesti Vabariigi kodanik. Siin elavad tema sugulased. Karistuse kandmise jätkamisel Eesti Vabariigis on Aleksei Hruljev’il võimalus kohtuda lähedastega ja hoida nendega sidet. Seega on kohtu hinnangul Aleksei Hruljev’i karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigis otstarbekas. Kohtu hinnangul puuduvad antud asjas
lg 1 ja § 477 lg 1 sätestatud Vene Föderatsiooni abistamistaotluse täitmist välistavad asjaolud mistõttu tuleb kohtu hinnangul
lg 1 p 1 alusel kuulutada lubatavaks Pihkva oblastikohtu otsuse täitmine.
lg 2 kohaselt määrata Aleksei Hruljev’ile kohtuotsuses kirjeldatud tegude eest Eestis kantavaks karistuseks eluaegne vangistus. Konventsiooni art 11 lg 1 p c kohaselt tuleb maha arvata juba kantud karistuse aeg, seega lugeda karistuse kandmise alguseks jätkuvalt Aleksei Hruljev’i vangistuse alguse kuupäev s.o 04.11.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Aleksei Hruljev’i süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Vene Föderatsiooni kohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Arvestades, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlus on algatatud küll Aleksei Hruljev’i taotluse alusel aga Vene Föderatsiooni poolt kuid
-is puudub alus Aleksei Hruljev’ilt menetluskulude väljamõistmiseks, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.