lg 1 p 2 alusel RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Juri Prokopenko suhtes tehtud Helsingi esimese astme kohtu 15.08.2018 otsuse (viitenumber 2018/132821) täitmine rahalise karistuse mõistmise osas Eesti Vabariigis.
alusel pööratakse väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 300 eurot Eesti riigi tuludesse. 2.
lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Juri Prokopenko suhtes tehtud Helsingi esimese astme kohtu 20.06.2018 otsuse (viitenumber 2018/127458) täitmine rahalise karistuse mõistmise osas Eesti Vabariigis.
alusel pööratakse väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 240 eurot Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TAOTLUS 21.05.2020 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule Helsingi esimese astme kohtu 15.08.2018 otsuse (viitenumber 2018/132821) ning Helsingi esimese astme kohtu 20.06.2018 otsuse (viitenumber 2018/127458) tunnustamiseks ja täitmiseks rahalise karistuse mõistmise osas. Soome Vabariigi väljastatud tunnistuse kohaselt taotletakse kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK alusel. Raamotsus käsitleb Euroopa Liidus rahaliste karistuste vastastikuste tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Otsustega mõisteti Juri Prokopenkole rahaline karistus summas 300 eurot ja rahaline karistus summas 240 eurot. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Juri Prokopenko elukoht x, s.o Harju maakond. Justiitsministri 27.10.
lg 11 p 1 kohaselt kuulub rahalise karistusena tunnustatavate rahaliste kohustuste hulka süüteo eest süüdimõistva kohtuotsusega määratud rahasumma. 1-20-3375
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Juri Prokopenko poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist varguse katsega. Kohus nõustub, et eelkirjeldatud Juri Prokopenko poolt toimepandud tegu on olemuslikult vargus. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Juri Prokopenko poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Samas märgib kohus, et tegemist on varguse katsega, mis on karistatav Eesti karistusseadustiku § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Kohtu hinnangul ei esine selles asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Kohtule on esitatud nõuetekohane tunnistus; isikut ei ole sama teo eest varem Eestis või välisriigis karistatud; tegu on nimetatud
§-s 50870; karistuse täitmisele pööramine KarS § 82 lg 1 p 2 tähenduses ei ole aegunud; süüdimõistetul ei ole puutumatust; isik ei ole alla neljateistaastane; tegu ei ole toime pandud Eestis; karistus ületab 70 eurot. Tunnistusest nähtub, et asjaomasele isikule esitati 05.07.2018 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena otsus tehti. Isikut teavitati ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Samuti teavitati isikut tema õigusest asi vaidlustada ja vaidlustamise tähtaegadest. Kohtu hinnangul ei ole selline otsustus käsitatav tagaselja tehtud otsusena. Ühtlasi märgib kohus, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada ka
lg 1 p 4, mille kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Tunnistusest nähtuvalt on Juri Prokopenkole mõistetud varguse katse eest rahaline karistus summas 300 eurot. Eesti Vabariigis oleks nimetatud tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Sellise teo eest Eestis järgneb kas rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni 3-aastane vangistus. Karistusseadustiku § 44 lg 2 näeb ette, et päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Seega võiks Eestis isikut sellise teo eest karistada rahalise karistuse korral kuni 5000 euro suuruse rahalise karistusega, mistõttu praegusel juhul ei tule kohaldamisele
Eeltoodust tulenevalt ja
lg 1 p 1 ning § 50872 kohaselt tunnistada Helsingi esimese astme kohtu 15.08.2018 otsusega mõistetud rahalise karistuse täitmine lubatavaks.
kohaselt pööratakse rahalise karistusena välja mõistetud summa 300 eurot Eesti riigi tuludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole kokku leppinud teisiti. 1-20-3375 Helsingi esimese astme kohtu 20.06.2018 otsus (viitenumber 2018/127458) Tunnistuse kohaselt mõisteti Juri Prokopenko Helsingi esimese astme kohtu 20.06.2018 otsusega (jõustunud 20.07.2018) süüdi varguse katses (varastas kauplusest sülearvutit väärtusega 299,90 eurot). Nimetatud rikkumise toimepanemise eest karistati Juri Prokopenkot Soome Vabariigi karistusseadustiku 28. peatüki § 1
lg 11 p 1 kohaselt kuulub rahalise karistusena tunnustatavate rahaliste kohustuste hulka süüteo eest süüdimõistva kohtuotsusega määratud rahasumma.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Juri Prokopenko poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist varguse katsega. Kohus nõustub, et eelkirjeldatud Juri Prokopenko poolt toimepandud tegu on olemuslikult vargus. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Juri Prokopenko poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Samas märgib kohus, et tegemist on varguse katsega, mis on karistatav Eesti karistusseadustiku § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Kohtu hinnangul ei esine selles asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Kohtule on esitatud nõuetekohane tunnistus; isikut ei ole sama teo eest varem Eestis või välisriigis karistatud; tegu on nimetatud
§-s 50870; karistuse täitmisele pööramine KarS § 82 lg 1 p 2 tähenduses ei ole aegunud; süüdimõistetul ei ole puutumatust; isik ei ole alla neljateistaastane; tegu ei ole toime pandud Eestis; karistus ületab 70 eurot. Tunnistusest nähtub, et asjaomasele isikule esitati 08.05.2018 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena otsus tehti. Isikut teavitati ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Samuti teavitati isikut tema õigusest asi vaidlustada ja vaidlustamise tähtaegadest. Kohtu hinnangul ei ole selline otsustus käsitatav tagaselja tehtud otsusena. Ühtlasi märgib kohus, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada ka
lg 1 p 4, mille kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Tunnistusest nähtuvalt on Juri Prokopenkole mõistetud varguse katse eest rahaline karistus summas 240 eurot. Eesti Vabariigis oleks nimetatud tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Sellise teo eest Eestis järgneb kas rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni 3-aastane vangistus. Karistusseadustiku § 44 lg 2 näeb ette, et päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Seega võiks Eestis isikut sellise teo eest karistada rahalise karistuse korral kuni 5000 euro suuruse rahalise karistusega, mistõttu praegusel juhul ei tule kohaldamisele
1-20-3375 Eeltoodust tulenevalt ja
lg 1 p 1 ning § 50872 kohaselt tunnistada Helsingi esimese astme kohtu 20.06.2018 otsusega mõistetud rahalise karistuse täitmine lubatavaks.
kohaselt pööratakse rahalise karistusena välja mõistetud summa 240 eurot Eesti riigi tuludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtunik Mairi Heinsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.