lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Andrus Reinsonilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1747.50€ (üks tuhat seitsesada nelikümmend seitse eurot viiskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 66€ joobe tuvastamise kulu (I, 46;
lg 1 p 3) 95 € ekspertiisikulu (I, 57;
lg 1 p 3), 217.20€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 7074;
lg 1 p 4), 486€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), 7.30 € kutsete edastamise kulu (I, 75;
lg 1 p 10), 876€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1747.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700009913 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-9443, menetluskulu 25.02.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. 2
lg 3 alusel, tagamaks XXX sissetulekuga Andrus Reinsonile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Andrus Reinsonil menetluskulu 1747.50€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 145 eurot 63 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.-l kuul tuleb tasuda 145.57€, kuna 1747.50€ ei jagu 12-ga täpselt. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Andrus Reinsoni kaitsja advokaat Aivar Kello 25.02.2020.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 486 eurot (sellest käibemaks on 81€) advokaat Aivar Kello süüdistatava Andrus Reinsoni kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale teostamiseks, Maksu- ja Tolliametile riiginõudeid käsitlevas osas. kriminaalhoolduse EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 11. märtsiks 2020.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA 3 Menetluse käik 27.11.2019 saabus kohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi Andrus Reinsoni süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises (I, 1). Süüdistusaktis KarS § 424 lg 1 järgi kajastatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse Andrus Reinsonit selles, et tema 27.07.2018 ajavahemikul kell 18.00-19.00 juhtis Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas Kanarbiku teel mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,70 mg/g kohta. Sellega rikkus Andrus Reinson liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja LS § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (I, 2-4). Süüdistusaktis on Andrus Reinsoni eelkirjeldatud käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisena (I, 2-4). 02.12.2019 saabus kohtusse kaitseakt (I, 18-21). Kaitseakti kohaselt süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitseaktis on kajastatud, et Andrus Reinson eitab auto juhtimist joobeseisundis, autot ta ei juhtinud ja alkoholi tarbis hiljem (I, 20). Kaitseakti esitajal ei ole prokuröri poolt esitatud tõenditele midagi lisada (I, 20). 19.12.2019 toimus eelistung (I, 24-26: eelistungi protokoll). Eelistungil kinnitas süüdistatav, et on kaitsjaga nõu pidanud ja jääb üldmenetluse juurde. Eelistungil kohtule taotlusi ei esitatud. Eelistungil kooskõlastati üldmenetluses toimuva kohtuistungi ajaks 25.02.2020.a. 19.12.2019 määrusega andis kohus Andrus Reinsoni kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi (I, 27-29) ja pooltega kooskõlastatult sai üldkorras menetluses toimuva kohtuistungi ajaks 25.02.2020, algusega kell 10:
lõikes 1 on sätestatud, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.
lõikes 2 on sätestatud, et avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnud. Kohus prokuröri taotluse
O. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud järgmised ütlused: „Sõidukit juhtis Andrus Reinson. Andruse sõidustiil on äkiline ja on alati olnud ja sellest ma ei järeldanud, et ta joobes on. Andrus ei joonud enne sõitma hakkamist minu nähes alkoholi ja ka sõidu ajal mitte.„ /kell 11:50:54 helisalvestisel/ Ütluste avaldamisele järgneva küsitluse käigus jäi tunnistaja S. O. kohtus antud ütluste juurde, et sõidukit juhtis XXX juurde ta ise ja joobes Andrus Reinson istus sellel ajal tema kõrval juhi kõrvalistmel. Tunnistaja S. O. tõi varem antud ütluste muutmise põhjuseks selle, et kohtueelsel uurimisel ütles seda, mida politseinik talle ette ütles ja mida nad kuulda tahtsid. Kohtuistungil võttis S. O. õigeks asjaolu, et ta on kohtueelsel uurimisel antud ütluste ülekuulamisprotokolli ise enda allkirjaga kinnitanud. Prokuröri kohtuistungil esitatud küsimusele, et kas te olete kohtueelsel uurimisel valetanud, vastas tunnistaja S. O., et ta ütles seda, mida politsei kuulda tahtis ja mida nad talle ette ütlesid, ülekuulamist teostas naisterahvas, seda naisterahvast ta sündmuskohal ei näinud. Prokuröri küsimusele, kuidas siis see naisterahvas teadis sündmuste kulgu, vastas tunnistaja S. O., et ta ütles sedasama, mida 8 talle oli kohapeal öeldud. Samas võttis S. O. kohtuistungil õigeks selle, et kohapeal ei käskinud mitte keegi tal midagi konkreetselt kirja panna, aga politseihärrad olid need, kes ütlesid talle, et sõitis Andrus Reinson. Veel avaldas S. O. 25.02.2020.a kohtuistungil enda ütluste muutmise põhjuseks, et kohtueelsel uurimisel tahtis ainult koju saada koos enda autoga. Prokuröri küsimusele, et kuidas sai politsei teada seda, kuskohast ja kellega koos sõitma hakkasite, mis asjaoludel sõitsite, kas olite tööülesandeid täitmas või mitte, vastas S. O., et tema ütles seda, mida alguses ütles talle politsei ja jäi selle jutu juurde. Lõpuks jäigi S. O. 25.02.2020.a kohtuistungil selle juurde, et tema kohtus antud ütlused on õiged ning sõidukit juhtis XXX juurde ta ise, kohtus muutis enda varem antud ütlusi, kuna südametunnistus hakkas piinama. Prokuröri küsimustele vastates kinnitas tunnistaja S. O., et on teadlik sellest, et valeütluste andmise eest järgneb kriminaalvastutus. Tunnistaja S. O. kohtulikul uurimisel 25.02.2020.a kohtuistungil antud ütlustega on kooskõlas süüdistatava Andrus Reinsoni 25.02.2020.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et kaubikut juhtis XXX juurde S. O. ning ta ise istus juhi S. O. kõrval, s.o juhi kõrvalistmel. 25.02.2020.a kohtuistungil tunnistaja S. O. ja süüdistatava Andrus Reinsoni antud ütlused selle kohta, et kaubikut MB Vito juhtis S. O. ja tema kõrval istus sellel ajal Andrus Reinson, on vastuolus ülejäänud ja omavahel kooskõlas oleva tõendite kogumiga, sealhulgas tunnistajate J.L., A. K., R. K. ütlustega ning patrullilehel kajastatuga. Kuna tunnistajate ütlustes on käsitletud ka Andrus Reinsoni välimust, siis on oluline siinkohal täheldada, et 25.02.2020.a kohtuistungil kandis Andrus Reinson habet, mille pikkus kindlasti ei ületanud 10 cm ja võis olla maksimaalselt kuni 5 cm juures. Kohtuistungil 25.02.2020 olid Andrus Reinsonil äärmiselt lühikesed juuksed, peanahk kumas kohati lühikese soengu alt läbi. Tunnistaja J. L. 25.02.2020.a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta ootas XXX juures pitsasid, kui sinna tuli hooga suurel kiirusel MB Vito ja sõitis hooga vastu rehvivirna, mis hakkas kõikuma, misjärel juhiuksest tuli välja meesterahvas ja hakkas tagumist ust lahti tegema, kuid ukselingist kohe kinni ei saanud, tuigerdas mitu sammu tagasi, juhil oli tuigerdav kõnnak, juht sai kuidagi kaubiku tagumised uksed lahti, võttis kastid, selle ajaga oli VW Passati juht ilmunud, VW juht ütles kaubiku juhile, et ma kutsusin teile politsei, mispeale kaubiku juht ütles, et kutsu kui tahad, misjärel kutsuti kaubiku juht XXX sisse, nagu varju, justkui keegi tuttav töötaks tal seal ning naisterahvas kaubikust läks ka XXX sisse. J. L. ütluste kohaselt nägi ta seda kõike pealt maksimaalselt 10 meetri kauguselt, kaubikust Vito viidi plastkaste XXX, kaubikut juhtinud meesterahvas tõstis kastid XXX ääre peale ja siis läksid nad ära varju. J. L. ütluste kohaselt oli kaubikut Vito juhtinud mehel arvatavasti raske alkoholijoove, järeldas seda kaubikust väljunud mehe käitumisest. J. L. ütluste kohaselt ilmus peale kaubikut MB Vito sinna ka sõiduk Volkswagen. Kohtuistungil 25.02.2020.a osutas tunnistaja J. L. süüdistatavale Andrus Reinsonile kui isikule, kes saabus sõidukit MB Vito juhtides XXX juurde ja sõitis rehvihunnikusse, kuid siis oli süüdistataval pikem habe ja pikemad juuksed, siis oli soe ilm, süüdistataval olid jalas lühikesed püksid, lühikeste käistega pluus, parema käe peal tätoveering, mis on nähtav, kui seljas on lühikeste varrukatega särk. J. L. ütluste kohaselt oli kaubikus veel ka üks naisterahvas, kes tuli kaubikust välja kõrvalistuja istme pealt; enne tuli kaubikust välja meesterahvas ja peale seda tuli välja naisterahvas, seesama, kes on ka kohtusaalis. Siinkohal osundas tunnistaja kohtusaalis tema paremal käel istunud tunnistajale S. O. J. L. ütluste kohaselt äratas kaubiku puhul tema tähelepanu just 9 selle suur kiirus ja hoog, nägi kui kaubik keeras maanteelt XXX juurde ja talle järgnes kohe VW Passati juht, kes oli endast väljas, kuna Vito kaubik oleks neile, s.o autole VW Passat peaaegu sisse sõitnud ja kui ta ei oleks eest ära saanud, siis oleks suur avarii olnud; VW Passati juht oli seisukohal, et see kaubiku juht on täiesti purjus juht, oli esmalt teavitanud politseid, kutsunud kaubikule politsei ja siis kaubikule järgi sõitnud. Janar Labberi ütluste kohaselt ei kutsunud ta kaubikujuhile ise politseid, kuna VW Passati juht oli juba politsei kohale kutsunud, politsei saabuski kohale, maksimaalselt kaubiku Vito saabumisest alates läks aega kuni 10 minutit politsei saabumiseni, politsei võttis tunnistajate andmed ja hiljem kutsuti politseisse ütlusi andma. J. L. ütluste kohaselt rääkis ta ka kohale saabunud politseile, et kohale kihutanud Vito kaubik sõitis rehvihunnikusse. J. L. ütluste kohaselt juhtis ta ise sellel päeval Peugeot 508 valget värvi ja neil olid XXX juures tumedat värvi VW Passati juhiga autod kõrvuti ja nad olid valget värvi MB kaubikust ühekaugusel, s.o 10 meetri kaugusel. J. L. ütluste kohaselt ei olnud XXX juurde kaubikut juhtinud mehel kaubikust väljudes midagi käes; ei näinud, et kaubiku juht oleks koha peal midagi joonud; seda ei näinud, kas kaubiku juht majja sisse minnes midagi jõi ja kätte võttis. Tunnistaja J. L. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. K. ütlused. Tunnistaja A. K. 25.02.2020.a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et on süüdistatavaga kohtunud ainult ühel korral, s.o 27.07.2018.a, kui süüdistatav tegi liikluses õhtul natukene enne kella 7 valget värvi sõidukiga Mercedes-Benz Vito ohtlikke manöövreid Ülenurmes ja lõpuks peatus XXX juures, kuhu sõitis talle järgi ja seal ta süüdistatavat kohtaski, kuid siis oli juhiuksest väljunud isikul umbes 10 cm pikk habe ja pruunid lühikesed püksid. A. K. ütlustega on tõendatud, et juba enne seda Tartu linnas Ringtee tänaval sõites kuulis, kuidas sama sõiduk lasi pöörded nii üles, et kuulis seda isegi enda autosse, millest sai aru, et taga midagi toimub, kuid jätkas seejärel siiski enda sõitu Ringtee tänavalt Ülenurme poole, kui sama sõiduk tegi temast möödasõitu, mida ta aga lõpetada ei jõudnud, kuna ilmselt avastas, et on vaja sõita XXX juurde, misjärel käis üks paaniline pidurdamine ja pöörati jõuga XXX juurde nii, et auto asfaltteele ei jäänud, parempoolsed rattad käisid kruusa peal, tolmupilv oli üleval. Argo Kaju ütlustega on tõendatud, et kui see valget värvi kaubik-buss Mercedes-Benz Vito reg numbriga XXX XXX juures seisma jäi, siis sõitis sellele sinna enda Volkswagen Passatiga järgi ja nägi kui süüdistatav tuli autost juhiuksest välja ja hakkas auto juures askeldama. A. K. ütluste kohaselt küsis ta sellest sõidukist välja tulnud juhilt, et kas te olete alkoholijoobes, millele mõmiseti midagi vastu, mispeale ütles sellele juhile, et kutsub politsei. A. K. ütlustega on tõendatud, et ta tegigi kõne politseisse, kuna sõiduki MB Vito juhi käitumine viitas sellele, et see juht oli alkoholijoobes, sest ta tuigerdas ümber bussi askeldamise ja kastidega tegelemise ajal. A. K. ütlustega on tõendatud, et pärast seda, kui kastidega sai ära toimetatud, läks sõiduki MB Vito juht ja keegi veel XXX hoonesse sisse. A. K. ütlustega on tõendatud, et ta viibis kuni politsei saabumiseni XXX juures, suhtles seal ka politseiga, kes hakkas selle juhtumiga edasi tegelema ja ise läks pärast politsei saabumist minema; politsei saabumine võttis aega umbes 10 minutit. A. K. ütlustega on tõendatud, et seal kohapeal oli veel üks isik, kes arvas ka, et sõiduki MB Vito juht on alkoholijoobes. Tunnistaja A. K. ütlustega selle kohta, et sõidukit MB Vito 27.07.2018.a õhtul juhtinud meesisikul olid jalas pruuni värvi lühikesed püksid, on kooskõlas ka isiku kahtlustatavana 10 kinnipidamise protokollist (I, 60-62) nähtuv selle kohta, et KarS § 424 lg 1 järgi kahtlustatavana 27.07.2018.a õhtul kella 19:21 Tartumaal XXX juures kinni peetud Andrus Reinsonil olid jalas helepruunid lühikesed püksid (I, 61). Tunnistajate J. L. ja A. K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja R. K. ütlused. Tunnistaja R. K. 25.02.2020.a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta on süüdistatavaga Andrus Reinsoniga kohtunud tööalaselt seoses saadud väljakutsega, kui täitis 2018.a suvel juulis patrullpolitseinikuna enda töökohustusi; väljakutse sisuks oli, et võimalik roolijoodik sõitis Võru tn lõppu, kus on XXX tööstus, ja juht tuli autost välja; see jääb juba linna piirist välja, XXX tänavale; sõidukiks, millest võimalik roolijoodik välja tuli, oli Mercedes-Benz buss; sündmus oli õhtupoole; pärast väljakutse saamist reageerisid sellele koos paarimehe K. S. (S.) ja abipolitseinikuga M. N. ning läksid XXX tööstuskaupade tootmishoone juurde linnast väljas Ülenurme poole XXX tänaval, kus avaldaja meesterahvas tuli vastu ja ütles, et nägi just bussi ja bussist tulid välja joobe tunnustega meesterahvas ja naisterahvas ning seda bussi juhtis habemega meesterahvas. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et läksid seejärel seda bussi kontrollima XXX tööstuskaupade hoone juures, kus on kauba väljastamise koht ja seal oli üks meesterahvas, s.o süüdistatav, kes nagu nägi neid kohale saabumas, jooksis kohe eest ära majja sisse, naisterahvas ka ja panid maja uksed lukku; seal oli veel üks naisterahvas, s.o vanem proua, kes töötas seal ja teda nägid läbi vaateakna. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et XXX kaupade hoone uksed olid lukus, kontrollisid ka hoone ümbrust, lõpuks said hoonesse sisse, hoones enam kedagi ei olnud, isikud olid hoone kõrval uksest välja tulnud, kutsusid juhi enda juurde, küsisid juhtunu kohta, isik oli ilmselgelt alkoholijoobe tunnustega, tal olid koordinatsioonihäired, isik oli väga kidakeelne ja agressiivse käitumisega, koostööaldis ei olnud, indikaatorvahendiga kontrollisid isikul joovet ja tulemus oli positiivne, mispeale isik ütles, et oli just õlut joonud, õllepurk Rock pooleliitrine oligi tal käes, sealt pealt oli üks suutäis ära võetud, peaaegu täis õlupudel oli, õlupudeli võtsid sellelt meesisikult käest ära, viskasid kohapeal õlupudeli ära, juht seda enam enda kätte ei saanud, tuvastasid isiku, sõiduki jätsid kohapeale, naisterahvas oli kas juhi elukaaslane või töökaaslane, koos nad seal bussis olid; juhiga läksid ekspertiisi Raja tn 31, sest juht polnud nõus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et juht oli väga agressiivselt meelestatud, väitis, et tema ei ole siia tulnud, on siin olnud – selline lause käis tema jutust nagu läbi. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et ta koostas juhile sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kuna juht oli joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus; juhtimisõigust kontrollisid politsei andmebaasi kaudu; sõiduki andsid naisterahvale S., kuna see oli selle naise oma, sõiduki omanik oli kaine. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et Andrus Reinsoni pidasid joobes juhtimise kahtlusega kinni, kuna neile avaldatu kohaselt oli MB bussi juhtinud meesterahval habe ning kohapeal kinni peetud süüdistatav oli ainukene meesterahvas, kes oli habemega ja seondus MB bussiga. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et avaldaja andis neile bussi juhtinud isiku meesisiku kirjelduse ning ütles, et bussis oli kokku kaks inimest, üks habemega meesterahvas ja üks naisterahvas, neist meesterahvas taarub, pillab asju maha ning kas viis või tõi sinna kohapeale kaupa või asju. Tunnistaja R. K. ütlustest nähtuvalt ei tekkinud neil kohapeal kahtlust selles, kas nad pidasid sõidukit joobes juhtinud isikuna kinni õige isiku, s.o Andrus Reinsoni, kuna sellega oli kooskõlas ka isiku käitumine, et nagu Andrus Reinson politsei tuleku ära nägi, nii ta minema jooksis ja hoonesse sisse peitu varjus ning kui politsei sai hoonesse sisse, siis põgenes hoonest külje pealt välja. 11 Tunnistaja R. K. ütlustega on kooskõlas patrullilehelt nähtuv. 27.07.2018.a patrullilehega (I, 42-43) on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartu politseijaoskonnas täitsid 27.07.2018.a kell 08:00-20:00 enda töökohustusi patrullpolitseinikena R. K. ja K. S. ning abipolitseinik M. N. ja välijuhi töökohustusi täitis politseiametnik K. P. Patrullilehelt nähtuvalt avastati 112 kõnede abil roolijoodikuid üks isik ning kriminaalses joobes oli ka üks juht (I, 42). Patrullilehel kajastatuga on tõendatud, et 112 kõne alusel on 27.07.2018 kell 18:52 registreeritud joobes juhi juhtum (I, 43), mille alusel patrull hakkas liikuma kell 19:00, kohal oli 09:04 ja juhtumist patrull vaba kell 21:45 (I, 43). Patrullilehel kajastatuga on tõendatud, et joobes juht XXX juures sõidukiga reg märgiga XXX, tunnistajad A. K. ja J. L. tunnistavad, et sõidukit Mercedes- Benz Vito juhtis meesterahvas, see meesterahvas leitud XXX hoone eest peaaegu täis õllepudel käes (I, 43). Patrullilehega on tõendatud, et XXX juures tuvastati Mercedes-Benz Vito juhina Andrus Reinson, kes esialgselt indikaatorvahendisse puhus alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 2,23 mg/l kohta, Andrus Reinson läks ekspertiisi ja seejärel uurija juurde (I, 43). Patrullilehel kajastatuga on tõendatud, et sõiduki Mercedes-Benz Vito omanik ja kõrvalistuja S. O. toimetati valveuurija juurde tunnistajana (I, 43). Patrullilehel kajastatuga on tõendatud, et S. O. suhtes tehti väärteomenetluses kiirmenetluse otsus LS § 225 lg 1 järgi joobes isiku mootorsõidukit juhtima lubamises, talle juhtimise üleandmises (I, 43). Mis puutub 25.02.2020.a kohtuistungil ütlusi andnud isikute omavahelistesse suhetesse, siis selgub ütlusi andnud isikute avaldatust, et kõige rohkem on omavahel seotud tunnistaja S. O. ja süüdistatav Andrus Reinson. Nimelt töötas S. Ot. süüdistuses kajastatud ajal, s.o 27.07.2018.a XXX selle XXX Andrus Reinsoni alluvuses. Üks võimalikke põhjusi, miks S. O. muutis kohtus enda varem antud ütlusi, võib selles ka peituda. Ülejäänud isikute, s.o tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. vahel puudusid 27.07.2018.a omavahel igasugused suhted. Tunnistajatel J. L., A. K. ja R. K. puudusid enne 27.07.2018.a toimunut igasugused suhted ka Andrus Reinsoniga ja S. O. Senini pole ilmnenud mitte ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule põhjendatud aluse kahelda tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. ütluste tõele vastavuses. Tunnistajatest J. L. viibis 27.07.2018.a õhtul Tartu maakonnas XXX asuva XXX juures ja nägi juhuslikult pealt sinna saabunud kaubik-bussist MB Vito väljumas juhi kohalt Andrus Reinsonit, kellel olid silmaga nähtavalt alkoholijoobe tunnused. J. L. ei helistanud politseisse, kuna politsei kutsus välja sõidukit VW Passat juhtinud A. K., kes saabus XXX juurde koheselt peale kaubik-bussi MB Vito. Sõiduautot VW Passat 27.07.2018.a õhtul juhtinud A. K. oli sõiduk MB Vito jäänud liikluses silma ohtlike manöövritega ja kuna A. K. ise koos lähedastega elab XXX, siis otsustas ta liikluses ohtlikult käitunud juhile järgneda, nägi XXX juures sõidukist MB Vito juhi kohalt väljumas habemega ja alkoholijoobe tunnustega isikut, millest teavitas politseid ja andis politseile joobetunnustega juhi kirjelduse. Tunnistajatest R. K. on üks patrullpolitseinikest, kes saabus väljakutse peale XXX juurde kohale ja kohtuistungil antud ütlustes kirjeldas, kuidas juhi isiku kirjeldusele vastav habemega meesisik politseid nähes koheselt majja sisse põgenes, seal varjus ning kui politseil õnnestus XXX hoonesse sisse saada, siis põgenes juhile kirjeldusele vastav meesisik kõrvalukse kaudu hoonest õue, kus ta õnnestus lõpuks kinni pidada ja tema isikuna Andrus Reinson tuvastada. Tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka kirjalike tõenditega, s.h patrullilehel kajastatuga. 12 Süüdistatava versiooni, et sõidukit juhtis 27.07.2018 õhtul XXX asuva XXX juurde S. O., toetavad üksnes tema tuttava ja endise töökaaslase S. O. tunnistajana kohtus antud ütlused. Samas on tunnistaja S. O. enda ütlusi kriminaalmenetluse vältel olulistes asjaoludes muutnud ja asunud kohtumenetluses varasemaga võrreldes sootuks teistsugusele seisukohale. Kui kohtueelses menetluses andis S. O. ütlusi, et sõidukit juhtis XXX juurde Andrus Reinson, siis kohtus ütles S. O. neist ütlustest lahti ja jäi selle juurde, et sõidukit juhtis XXX juurde hoopiski ta ise. Tunnistaja S. O. kohtus avaldatud põhjendused enda ütluste niivõrd suures ulatuses ja kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes muutmise kohta ei ole veenvad. Esmalt põhjendas S. O. enda ütluste muutmist sellega, et teda kohtueelses menetluses üle kuulanud naisisikust uurija mõjutas teda kohtueelses menetluses tõele ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi andma. Kui aga S. O. sai kohtuistungil prokuröri küsitlemise tulemusena selgeks ja ta võttis ka ise õigeks asjaolu, et naisisikust uurijat XXX asuva XXX juures ja ka XXX kohal polnud ning naisisikust uurija ei saanud kuidagi teada neid asjaolusid, mis ülekuulamisprotokollis kirjas, esitas S. O. uue põhjuse enda varem antud ütluste muutmise kohta. Järgmise versioonina käis S. O. välja, et uurija poolt ülekuulamisel avaldas ta seda, mida politsei oli talle kohapeal öelnud, s.o seda, et juhtis Andrus Reinson. Viimaks käis S. O. ütluste muutmise põhjusena ja eeluurimisel tõele mittevastavate ütluste andmise põhjusena välja, et tahtis koju saada. Kohtule ei ole ükski S. O. avaldatud põhjustest enda ütluste muutmise kohta veenev ja need näivad otsitud üksnes selleks, õigustada kohtus tõele mitte vastavate ütluste andmist. S. O. oli XXX juurde sõitnud sõidukis MB Vito reg märgiga XXX ainuke täiesti kaine isik, peale tema oli samas sõidukis veel ainult üks isik, kelleks oli alkoholijoobes Andrus Reinson. Kainel S. O. oli kohtu hinnangul kahtlusteta võimalus avaldada ja anda eeluurimisel tõele vastavaid ütlusi. Neil asjaoludel ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad S. O. väited, nagu teda oleks mõjutanud kohtueelses menetluses tõele mittevastavaid ütlusi andma ülekuulamist teostanud naisisikust uurija ning koha peal XXX juures politsei välja selgitatu, et sõidukit juhtis Andrus Reinson. Ka S. O. väide, et teda mõjutas kohtueelses menetluses tõele mittevastavaid ütlusi andma asjaolu, et ta tahtis koju saada, ei ole veenev olukorras, kus talle mingisugust survet ütluste andmise osas polnud. Ülekuulamist teostanud naisisikust uurijal polnud ülevaadet neist asjaoludest, mida sai teada tunnistajana ütlusi andnud S. O.. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et S. O. käitumisest nähtuvalt püüab ta veeretada vastutuse enda ütluste muutmise eest kõigi teiste, ennekõike kohtueelse menetleja, s.o teda üle kuulanud naisisikust uurija ning XXX juures kohal käinud politseipartrulli kaela. Kohtu hinnangul tegid nii naisisikust uurija kui ka XXX juures kohal käinud politseipatrull üksnes enda igapäevast tööd ning etteheited kohtueelsele menetlejale on põhjendamatud. Kohus on seisukohal, et tunnistaja S. O. kohtus antud ütlustest on põhjendatud lähtuda üksnes osas, millises need on kooskõlas tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõendite kogumiga, kuna nende tõendite usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Tunnistajad J. L., A. K. ja R. K. olid ja on omavahel võõrad, kohtusid menetletava sündmusega seoses esmakordselt, kuid nende antud ütlustest nähtuvalt on nad andnud samasisulisi ja omavahel kattuvaid ütlusi, mis on kooskõlas ka kirjalikest tõenditest nähtuvaga. Andrus Reinson ja S. O. olid ja on tunnistajatele J. L., A. K. ja R. K. võõrad isikud. Kriminaalasjas ei ole ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule alust kahelda üksteisele võõraste tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. ütluste tõele vastavuses ja usaldusväärsuses. Küll on aga kohtul põhjendatud alust kahelda Andrus Reinsoni endise XXX S. O. tunnistajana antud ütluste usaldusväärsuses, kuna ta on enda ütlusi olulises osas kriminaalmenetluse vältel muutnud ning mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust ei ole tal selleks 13 olnud. Kuna tunnistaja S. O. kohtus antud ütluste tõele vastavuses on kohtul alust kahelda, siis polegi enam ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistatava väidetut selle kohta, et tema ei ole 27.07.2018 õhtul sõidukit XXX juurde juhtinud. Neil eelkajastatud asjaoludel on põhjendatud osas, millises tunnistaja S. O. kohtus antud ütlused ja süüdistatava Andrus Reinsoni kohtus antud ütlused lahknevad ülejäänud ja omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, hinnata S. O. ja Andrus Reinsoni kohtus antud ütlused ebausaldusväärseteks ja kohus neile otsust ei raja. Mis puutub tunnistaja S. O. väitesse, nagu tema sõiduk taheti põhjendamatult sündmuskohalt XXX juurest teisaldada, siis on oluline täheldada, et prokuröri avaldatust nähtuvalt kuulati kõik tunnistajad üle 27.07.2018.a õhtul, s.h ka tunnistaja S. O. Väärteoasjas kiirmenetluses koostati S. O. ka kiirmenetluse otsus LS § 225 lg 1 järgi. See, et politseis menetlustoimingute ajaks ei soovinud S. O. tagada enda sõiduki turvalisust valvega parklas, see on tema enda valik ja otsustus ning sellisel juhul võttis ta endale ise riski, jätta politseis menetlustoimingute tegemise ajaks enda sõiduk järelevalveta. Taolistel asjaoludel, kui valveta jäänud sõidukile tekkinuks S. O. politseis menetlustoimingute tegemise ajal kahjustused, poleks ta saanud selles süüdistada politseid ning ta saanuks teha etteheiteid üksnes endale, et ei otsustanud menetlustoimingute tegemise ajaks lasta oma sõidukit valvega parklasse toimetada. Kokkuvõtvalt - tunnistajate J. L., A. K. ja R. K. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõendite kogumiga, s.h juba eelnevalt käsitletud patrullilehega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Andrus Reinsoni kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, uuringuaktiga nr XXX, terviseseisundi kirjeldusega, hinnanguga joobeseisundi olemasolu kohta ja ekspertiisiaktiga on kogumis veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud, et Andrus Reinson juhtis 27.07.2018.a kella 18:50 paiku Tartu maakonnas XXX mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,70 mg/g kohta. Andrus Reinson juhtis sõidukit 27.07.2018 õhtul alkoholijoobes kavatsetult Andrus Reinsonile kui isikule, kes 27.07.2018.a tuigerdas ja ei suutnud XXX juures kaste maha laadides sirgelt kõndida, ei saanud kindlasti jääda enda alkoholijoobeseisund märkamata. Pealegi oli Andrus Reinsonile 27.07.2018 kahtlusteta teada asjaolu, et tal oli enda senises töökohas XXX viimane tööpäev, ta oli seal alkoholi tarbinud ning terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt oli ta seda teinud sama päeva pärastlõunal, tarbides ühe liitri õlut ja 200g viskit. Terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt olid Andrus Reinsonil ka kerged kõnehäired, ebakindel tasakaal, kand-varvas kõndi ei suutnud ümber keerates ilma seinale toetumata teha. Ka selline olek ei saanud Andrus Reinsonile jääda märkamata. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Andrus Reinson oli igakülgselt teadlik enda seisundist, viibimisest alkoholijoobes, kuid see ei takistanud tal sõidukit XXX juurde XXX juhtimast, et sinna enda senisest töökohast XXX ära viia kaubakastid. Sellele, et Andrus Reinson oli 27.07.2018.a õhtul igakülgselt informeeritud ja teadlik enda viibimisest alkoholijoobes, osundab ka tema faktiline käitumine XXX juures, kui sinna saabus politsei ning ta varjus kiiruga sealse töötaja abiga hoonesse sisse ja kui ka politseil õnnestus ka hoonesse sisse saada, siis pages Andrus Reinson politsei eest hoone kõrvaluksest õue, kus politseil ta lõpuks ikkagi tabas. Andrus Reinsoni käitumisest nähtub sihiteadlik ja eesmärgistatud tegevus – vaatamata enda alkoholijoobes viibimisele, viia kaubakastid enda juhtimisel oleva sõidukiga XXX vallas XXX asuvasse XXX ning politseid nähes otsustas politsei eest XXX hoonesse sisse varjuda, välistamaks enda tabamist joobes juhina. 14 KarS § 16 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Andrus Reinson juhtis sõidukit 27.07.2018 õhtul alkoholijoobes KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Puuduvad Andrus Reinsoni käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Andrus Reinsoni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Andrus Reinson pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava joobes juhtimise Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS 69 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Andrus Reinson, juhtides 27.07.2018.a õhtul mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito reg nr , olles XXX alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,70 mg/g kohta, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistus Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrus Reinsoni süü mootorsõiduki joobes juhtimisel on suur. Süü suurust iseloomustab kuriteo kavatsetult toimepanemine, aga ka taolise teguviisi ohtlikkus nii sõidukis reg märgiga XXX viibinud S. O. ja ka Andrus Reinsoni enda, aga ka kõigi teiste liikluses osalenud isikute suhtes. Andrus Reinsoni süü suurust iseloomustab ka kõrge joobeaste – etanoolisisaldus Andrus Reinsoni veres oli vähemalt 2,70 mg/g kohta. Andrus Reinsoni suurele süüle osundab ka asjaolu, et suures joobeastmes juhitud sõiduki teekond oli pikk – XXX läbi Tartu linna XXX külla, s.o minimaalselt vähemalt 30km ning sõit kestis vähemalt 30 minutit. Andrus Reinsoni suurele süüle osundab ka asjaolu, et sellel ajal tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas nr 2780,16,004915 on Andrus Reinsoni suhtes 2016.a LS § 224 lg 2 tunnustel teo toimepanemise eest (alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus mootorsõidukit juhtides oli 0,30mg/l) kohaldatud mõjutusvahendina sotsiaalprogrammis „Korralik Juht“ osalemist (I, 40-41). Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused Andrus Reinsonil puuduvad. Neil eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Andrus Reinsonit edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ning kaitsmaks õiguskorra huve, hindab kohus põhjendatuks karistada varem kriminaalkorras karistamata Andrus Reinsonit sanktsioonis kajastatud karistustest raskema karistusega, s.o vangistusega prokuröri taotletud määras – 8 kuu vangistusega, kuid seda tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga kriminaalhooldusele allutades, et selle vältel mõjutada ja suunata Andrus Reinsonit õiguskuulekale käitumisele, pannes talle katseajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 15 Lähtudes asjaoludest, et Andrus Reinson teenib endale sissetulekut XXX osutamisega. mistõttu viibib ta tavapärasest rohkem autoroolis ja taolistel asjaoludel uute analoogsete liikluskuritegude toimepanemisel võivad nii XXX kui ka liikluses osalejatele olla rasked tagajärjed, on välistatud katseaja kohaldamine ilma kriminaalhoolduseta. Võttes lisaks eeltoodule arvesse ka seda, et ka varasemalt kohaldatud sotsiaalprogramm „Korralik Juht“ pole suutnud mõjutada Andrus Reinsonit joobes juhtimisest hoiduma, on kriminaalhoolduse kohaldamine Andrus Reinsoni suhtes vältimatu, kahandamaks uue analoogse kuriteo toimepanemise riske. Kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamise Andrus Reinsoni suhtes välistab kõrge süü aste, aga ka XXX osutamisest saadav ebaregulaarne sissetulek, mistõttu rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbeks, kuna Andrus Reinsonil tuleb niigi kanda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud küllatki suures summas, s.o kokku 1747.50€ ulatuses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.