← Eesti

1-15-8374/232

Obsah (8)§ 1451§ 145§ 179§ 175§ 178§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 1451

lg 3,

§ 145

lg 2,

§ 179

lg 11,

§ 175

lg 11 ning

§ 178

lg 11 järgi.

§ 64lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust, määrates liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28.

aprillist 2015.a karistusaja hulka. Karistuse lõpptähtaeg saabub

  1. augustil
  3. Vangla ega prokuratuur T. Palmi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ei toeta.
  4. Tartu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrusega jäeti T. Palm karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. Vabanemise korral on kinnipeetava elukohana iseloomustuses märgitud XXX. Iseloomustuses märgitu kohaselt puudub teave isiku vabanemisjärgse elukoha kohta, kuna ta ei soovinud sellist infot anda. Varasemalt soovis aga elama asuda vangistuseelsesse elukohta (XXX ). Elukohas on tekkinud kommunaalmaksete võlg, sest T. Palmi vanglas viibimise ajal ei ole keegi makseid tasunud. Enne istungit kohtule saadetud kirjas märkis T. Palm, et ei tea kindlat elukoha aadressi, kuna saab selle tekitada vaid vabaduses. Kohtuistungil märkis kinnipeetav, et esialgu läheks ta siiski elama Pärnusse. Paraku ei ole aga antud aadressi käesoleva ennetähtaegse vabastamise raames kriminaalhooldaja poolt kontrollitud. Seega ei saa olla kindel T. Palmi võimaluses asuda vabanemisel sinna elama. Elukoha puudumisele või olemasolule vaatamata ei ole täidetud ka T. Palmi vabastamise materiaalsed eeldused.
  2. T. Palmi retsidiivsusoht on siiski jätkuvalt liiga kõrge. Ta on toime pannud vaid seksuaalkuritegusid, mille puhul on suurenenud seksuaalse kontakti aste. Etteheidetud kuritegusid ta ei tunnista. Kinnipeetav on küll läbinud programmi „Uus Suund“, kuid selle läbimine tall mõju ei ole avaldanud. Viimane nähtub nii läbiviija tagasisidest, kui isiku kohtuistungil antud ütlustest. Teadvustamata toimepandud kuritegusid ja proovimata sisuliselt antud teemaga tegeleda, püsib äärmiselt suur risk vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks.
  3. Positiivne on vabanemise korral kindla töökoha olemasolu ning vangistusaegne korrektne käitumine. Samas ei ole majanduslik toimetulek T. Palmi kuritegudele tõuganud. Ka ei saa isiku reeglitekohasest käitumisest range kontrolliga kinnipidamisasutuses teha järeldusi sellest, et T. Palm ei pane edaspidi toime seksuaalkuritegusid. Vanglas ei liigu alaealisi, kelle suhtes seksuaalkuritegusid toime panna. Vägivaldsus või allumatus ei ole materjalidest nähtuvalt kunagi olnud T. Palmi puhul probleemiks.
  4. Ennetähtaegset vabastamist saab kohaldada isikutele, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni korraldada edasist elu seaduskuulekalt. T. Palmi varasem elukäik ning kohtuistungil väljendatud seisukohad annavad kohtule põhjuse arvata, et tegemist on enesekeskse, manipuleeriva ja ennast õigustava isikuga, kelle puhul on uute kuritegude risk jätkuvalt väga kõrge. Kohtul ei kujunenud veendumust, et T. Palm on asunud paranemise teele ning ei jätka vabanedes kuritegelikku käitumist. MÄÄRUSKAEBUS
  5. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega T. Palm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
  6. T. Palm on käitunud veatult, tunnistanud kordasaadetut ning täitnud kõik vabastamise eeldused. Ta jäeti siiski vabastamata vangla esitatule toetudes. T. Palm pöördus vangla nõukogu poole ning tõi esile kontaktisiku poolt kohtule esitatud kuritegelikud valed. Kontaktisik vahetati välja. Kohtusse saadetud uut iseloomustust ei näidatud T. Palmile, ent sellesse olid kopeeritud endise kontaktisiku valed.
  7. T. Palm saatis järgmisel päeval peale istungist teadasaamist S.-A. K tunnistuse, mida aga määruses ei märgitagi.
  8. T. Palm on alati soovinud vabastamist, ilma juhatuse esimeheta on Henri Projekt OÜ raskustes. T. Palmi eluasemed on hävimisohus, järjest kasvavad võlad. T. Palmil diagnoositud haiguste ravi vanglas on piiratud. 2

(6)
  1. Prokuröri seisukohta ei tuleks arvestada, sest ta ei soovinud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise menetlusest osa võtta. Prokurör on kohtualust tundmata võtnud üle kontaktisik Lillepõllu koostatud kuritahtliku iseloomustuse, mille väljamõeldised olid kirja pandud
  2. a mais, mil T. Palm toodi Tallinna vanglast üle Tartusse. Märgitud on osalemist sotsiaalprogrammis ja tööhõives, ent märkimata on viisakus ja rikkumiste puudumine. Rõhutatult on esile toodud kohtuotsusest üle võetud asjaolud, mida arvamuse koostaja ei tea, ega saagi teada. Isik pole teadlik „diagnoositud seksuaalsuunitlushäirest“, vastavale dokumendile ei ole viidanud ka prokurör. Teadmata on, kust on võetud „puudulik probleemide lahendamise oskus“. T. Palm on kõik kinnipeetuna esinenud probleemid lahendanud ega ole teistele probleeme tekitanud. Vastupidiselt L valele, on T. Palm seadnud endale õiguskuuleka eluga seonduvad eesmärgid. T. Palm on seda korduvalt ka allkirjaga kinnitanud ja programmi käigus läbi arutanud. Alusetu on prokuröri väide, nagu ei „aduks isik kuni antud ajani, et tema käitumine ühiskonnas ei ole aktsepteeritav“, sest kohtualune on talle tundmatu. Prokurör ei täpsusta, mis noorukid ja millises vanuses on ohustatud. Prokurör ei saa kuidagi teada, kas kohtualusel on elukoht ja toetavad lähedased. Riigis valitseb stalinlik arusaam, et oma süüd mittetunnistavaid isikuid tuleb rängemalt karistada. Paari kuu pärast vabaneb T. Palm nii või teisiti. Varasem vabastamine võimaldaks tal oma elu korraldada. Prokuröri kuritahtlik arvamus põhineb asjaoludel, mida ta ise ei tea ega tunne ning on seetõttu õigustühine. Lisaks ei olnud see kohtualusele teada, kuna prokurör istungist osa ei võtnud.
  3. T. Palm vaidleb vastu sellelegi, nagu oleks tal seksuaalsuunitluse häire. Isikule tehti teadaolevalt ekspertiis kinnipeetuna
  4. a augustis. Kohtutoimikus puuduvad dokumendid eksperdi pädevuse kohta. Ekspertiisi aluseks oli ebapädev kahtlustus. Eksperdiarvamus ei ole diagnoos, sest seda saab panna vastaval alal pädev ja diplomeeritud arst, mitte velsker jt. Diagnoosi „seksuaalsuunitluse häire“ ei ole ka T. Palmi tervise andmeid kajastavatel dokumentidel (lisatud kirjale).
  5. T. Palm ei ole keeldunud vanglale elukoha kohta info andmisest. Seda ei ole küsitudki. Elukoha kontrollimist ei saanud T. Palm organiseerida, kuna usaldusisik A.K. oli Soomes karantiinis. Korter XXX kuulub jätkuvalt T. Palmile, kes on ema pärandi vastu võtnud. Vangistuse ajal ei ole korter kasutuses olnud. Sinna on võimalik peale vabanemist kohe elama asuda, kuid suure kommunaalvõla tõttu ei ole lõplik elamaasumise võimalus teada ning selgub vabanedes. T. Palmi maamaja on rüüstatud.
  6. T. Palmil on sissetulek pensioni näol ning ta saab töötada ka Henri Projekt OÜs. Retsidiivsusoht ei ole suur, sest mõju on avaldanud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimine. Vastupidist ei ole alust väita. T. Palm kinnitas, et hoidub noortega suhtlemisest. Seega on ta teadvustanud varasema käitumise keelatust. Vanusest tulenevalt on T. Palm suguvõimetu ning ta ei teadnud, et seljamassaaž kvalifitseerub suguliseks tegevuseks. Tutvustatud kriminaaltoimikus ei ole nn lapspornograafiat.
  7. T. Palm on kinnipidamise aja jooksul oma laitmatu käitumisega näidanud üles tahtekindlust ja motivatsiooni edasise elu seaduskuulekaks korraldamiseks. Ei esine mingitki põhjust miks kohtunik ja kontaktisik, kellega vestlust pole võimaldatudki, saaks teada, „et tegemist on enesekeskse, manipuleeriva ja ennast õigustava isikuga, kelle puhul on uute kuritegude risk jätkuvalt väga kõrge“. T. Palmi vabastamata jätmine rajaneb vangla esitatud iseloomustuse valedel ning on paljasõnaline. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas võrreldes
  8. a on üldise korduva kuriteo risk tõusnud 9%lt 14le. 3
(6)
  1. Teadaolevalt suurendab ennetähtaegne vabastamine õiguskuulekat käitumist. Iseloomustaja H. L ei ole T. Palm kunagi kohtunud.
  2. T. Palm soovib vabastamist, et enne külmaperioodi korrastada eluasemed ja varuda kütet. Henri Projekt OÜ vajab tuge pandeemiaaegse majandussurutisega toimetulekuks ja töökohtade säilitamiseks ning võlad vajavad tasumist.
  3. T. Palm kinnitab veelkord, et tunnistab enda poolt kordasaadetut ning on aru saanud vajadusest end muuta. Ta lubab alaealistega suhtlemisest hoiduda ning olla seaduskuulekas. T. Palm palub tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada ka T. V avaldusega, mis on jätkuvalt jõus. Samuti palub ta arvestada enda poolt maakohtule esitatud enda ja S.A. K tunnistust.
  4. Määruskaebuse lisades kordab T. Palm varasemalt kirjutatut ning lükkab ümber vangla poolt esitatud valeväiteid enda kohta.
  5. Määruskaebuse lisana esitas T. Palm veel Henri Projekt OÜ juhatuse liikme tõendi, milles kinnitatakse, et T. Palmi on võimalik osaliselt tööle rakendada ka piiratud liikumisvabadusega, samuti töökoha iseloomustuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 24. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud T. Palmi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse osaliselt täidetuks. Positiivse asjaoluna on osutatud T. Palmi korrektsele käitumisele karistuse kandmise ajal. I astme kohus on arvestanud sedagi, et T. Palm osales sotsiaalprogrammis „Uus Suund“, ent selle läbimise mõju isikule kohus ei näinud (ja seda nii iseloomustust, kui ka T. Palmi kohtus antud selgitusi arvestades). Programmi läbimise tagasisidest nähtuvalt pidi T. Palmi suunama päris palju, kuna ta püüdis vältida hälbiva seksuaalkäitumisega seonduvaid teemasid ja küsimusi. Finkehori mudelit käsitleti üksnes teoreetiliselt, kuna T. Palm end seksuaalkurjategijaks ei pea ning jääb seisukohale, et tema ei ole ebaseaduslikult ega ebasündsalt käitunud (iseloomustuse lk 1). Ehkki T. Palm on määruskaebuse kohaselt tunnistanud enda poolt kordasaadetut, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusõigust teostades põhjendanud, miks ei ole tema arvetes täidetud kõik vabastamise eeldused. Seetõttu ei saa ainult T. Palmi kinnitusele, et ta on oma laitmatu käitumisega näidanud üles tahtekindlust ja motivatsiooni edasise elu seaduskuulekaks korraldamiseks, usaldusväärset uue kuriteo riskiprognoosi rajada. 4

(6)
  1. Maakohus on hinnanud süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi ka süüdimõistetu elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on positiivse asjaoluna osutanud töökoha olemasolule. Kohtuistungil (ja ka määruskaebuses) selgitas T. Palm, et tema võimalikul elukohal on tekkinud kommunaalmaksete võlg ning kohtule enne istungit saadetud kirjas kinnitas ta, et saab kindla elukoha tekitada alles vabaduses. Ringkonnakohus leiab, et mingeid väga positiivseid ja tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavaid tingimusi T. Palmil pole: tal on võlad, võimalikud eluasemed on ebakindlad ning endine töökoht Henri Projekt OÜ on majandussurutise tõttu kannatanud. T. Palmil on küll mõned teda toetavad isikud (sh on T. V kinnitanud T. Palmile igakülgse abi osutamise kavatsust), ent tema suhete ja elustiili osas on vangla iseloomustuses kajastatud ka riske ja ohtlikkust, mh on märgitud, et sinna võivad kuuluda kriminaalse taustaga isikud. Kohtukolleegiumi arvates T. Palmi vabastamisjärgsed tingimused pigem ei toeta tema vabastamist. Lisaks on maakohus märkinud, et ka kuritegude sooritamise ajal oli süüdlasel elu- kui töökoht. Samas ei tõuganud T. Palmi kuritegude toimepanemisele majanduslik toimetulek, vaid oht seisneb seksuaalkuritegude toimepanemises.
  2. Vaatamata T. Palmi kinnitusele, et ta on kordasaadetust aru saanud ja lubab alaealistega suhtlemisest hoiduda, ei ole ka apellatsioonikohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise oht väike. Ringkonnakohtu praktikas valitseb seisukoht, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et inimene suudab vabaduses asuda õiguskuulekale teele (Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a määrus asjas nr 1-11-9382). T. Palmi on iseloomustuse kohaselt teistkordselt karistatud seksuaalsete kuritegude toimepanemise eest. T. Palm on lisanud ka ühe kannatanu tunnistuse. Ringkonnakohus selgitab, et T. Palmi suhtes tehtud otsus on jõustunud ning ennetähtaegse vabastamise menetluses ei vaadata enam läbi isiku süüküsimust. Ringkonnakohus leiab, et korduvalt erinevate alaealiste laste (kohtuotsusest nähtuvalt oli noorim T. Palmi kriminaalasjas kannatanu 10-aastane) seksuaalne ärakasutamine viitab sellele, et T. Palm võib panna toime uusi seksuaalkuritegusid. Arvestades T. Palmi süüdimõistmist rohkearvulistes episoodides ning seksuaalse objektina alaealiste ärakasutamist (iseloomustuse kohaselt enne vahistamist 2014 aastal aprillist esines probleemkäitumist kohati lausa igapäevaselt, üldjuhul vähemalt iga nädalaselt), esineb kahtlemata suur risk uute seksuaalkuritegude toimepanemiseks. Iseloomustuse kohaselt on T. Palm seisukohal, et kuna tegemist on probleemsete lastega, siis neid hirmutati tunnistusi andma, tema on tahtnud lapsi ainult aidata ning telefonijutud olid mõeldud naljana (iseloomustuse lk 3). Ringkonnakohtu arvates näitab eeltoodu, et T. Palm ei pruugi reaalsuses isegi aru saada, et tema lähenemine lastele n-ö heategijana on kuidagi halb. Samuti ei näita tema tõlgendused (ta ei teadnud, et seljamassaaž kvalifitseerub suguliseks tegevuseks), et ta on teadvustanud varasema käitumise keelatust.
  5. T. Palmi soovid: saada enne külmaperioodi korrastada eluasemed ja varuda kütet, asuda taas tööle ning hakata tasuma võlgasid, on inimlikult mõistetavad. Samas peab kohus aga kaalutlusõigust teostades vastama eelkõige küsimusele, kui tõenäoline on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Praegusel juhul leidis maakohus, et T. Palm võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kohtu seisukohad selles osas tuginevad isikut iseloomustavale materjalile ning kohtuistungil T. Palmi poolt avaldatule. Asjaolu, et T. Palm enda kohta esitatud iseloomustusega ning prokuratuuri seisukohaga ei nõustu, ei tingi maakohtu määruse tühistamist. T. Palmi tuttavate poolt esitatud iseloomustused näitavad teda küll positiivsest küljest, ent kuritegude asjaolud negatiivsest. T. Palmi mõtlemises ja käitumises 5
(6)esinevad riskid ja ohtlikkus ning ka tema hoiakute kirjeldus ei veena kohtukolleegiumi tegema maakohtust erinevat lahendit. 28. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.