2-17-8092/15

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-8092 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Püssi Viru 4 KÜ (RK 80274154, Viru tn 4, Püssi, 43222) Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige): Ü. T. (e-post: xxx; xxx) Kostja: A. T., sünd xxx, xxx, xxx; e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta Püssi Viru 4 KÜ hagi A. T. vastu läbi vaatamata
3. Menetluskulud jätta hageja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja Püssis Viru tn 4 korterelamus korteri nr 64 omanik. 1 Kostja ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi, on jätnud tasumata osutatud majapidamisteenuste eest. Korteriühistu on esitanud igakuiselt kostjale arveid, pannes need postkasti. Võlg on tekkinud alates
5. novembrist 2014.a Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse seisuga 31.03.2017 3086, 19 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel.
6. 20.12.2017.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. 07.06.2018.a määrusega jättis kohus hagi läbivaatamata. Maakohus leidis, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt. Hageja esitas maakohtu 07.06.2018.a. määrusele määruskaebuse. 27.09.2018.a. määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.06.2018.a. määruse ja saatis menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et võtnud hagiavalduse menetlusse, ei teinud maakohus kõike endast olenevat hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale ja kostjalt seisukohta saamiseks kohtumenetluse toimumiskoha kohta õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil.
7. 25.04.2019.a. saatis maakohus Justiitsministeeriumi kaudu õigusabitaotluse Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule ning palus vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 1 ja 2 sätestatust tulenevalt hagiavalduse koos lisadega A. T.le kätte toimetada ja võtta temalt kirjalik seisukoht kas A. T. on nõus tema vastu esitatud hagi menetlemisega Eesti kohtus. 10.06.2020.a. sai Viru Maakohus Justiitsministeeriumilt Vene Föderatsiooni Jaroslavli linna Lenini rajooni kohtult saabunud teate ja tagastatud materjalid - A. T.le ei olnud võimalik hagimaterjale kätte toimetada ega seisukohta küsida. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.
9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (TsMS § 70 lg 1). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).
10. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti -Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti -Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja A. T. on Venemaa Föderatsiooni kodanik (III kd, tl 44) Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik. 2
11. Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab xxx. Isegi xxx korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei osalenud ostja isiklikult, vaid volikirja alusel tegutseva esindaja kaudu. xxx aadressil saadetud materjalide väljastusteatele on kordnik märkinud, et postkast ääreni täis ning naabrite sõnul seisab korter 10 aastat tühjana (III kd tl 40). Venemaa aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt viibib. Sama paragrahvi
12. lõike järgi võib elukoht olla mitme kohas. Hageja ise viitab kostja võimaliku elukohana Venemaa Föderatsiooni aadressi, millega sisuliselt kinnitab, et faktiliselt kostja Püssis Viru tn 4 majas ei ela (tavaline / peamine elukoht ei ole Eestis).
13. Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Hageja põhikirjamuudatus, mille kohaselt on hagejal võimalik esitada oma nõue võlgniku vastu Eestis kohtusse, on tehtud pärast hagi esitamist ega ole käesolevas asjas käsitatav kostja kirjaliku nõusolekuna asja menetlemiseks eesti kohtus. Kostja kirjalikku nõusolekut asja menetlemiseks Eesti kohtus ei ole. Nõusolekut / seisukohta asja arutamiseks Eesti kohtus ei õnnestunud kostjalt küsida /saada ka Justiitsministeeriumi kaudu pädeva välisriigi õigusasutuse kaudu õigusalase koostöö raames.
14. Maakohus on seisukohal, et on teinud mõistlikud jõuspingutused hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale (vt Riigikohtu 31.03.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14). Kohus jätab hagi läbivaatamata tuginedes Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 ja 2 ning TsMS § 423 lg 1 p
16. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagejal tuleb selleks esitada vastavasisuline avaldus (§ 150 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 3