Obsah (10)

§ 1132§ 76§ 82§ 35§ 42§ 158§ 402§ 415§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-19-20006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-

§ 1132lg 2 alusel tekkinud sissenõudekulusid 25 eurot. Hageja volitatud Plus

Plus Baltic OÜ on sissenõudemenetluses toimetanud kostjale kolm võlateatist, 01.04.

1. a hinnaga 15 eurot, 01.05.
2. a ja 01.06.
3. a kummagi eest 5 eurot hagejale teadaolevale kostja aadressile.
4. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kostjaga on sõlmitud tsiviilasjas nr 2-19-8568 maksegraafik Elisa Eesti AS-i poolt väljastatud arve nr XXX alusel, mida kostja täidab.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 201,05 eurot, viivise summas 172,65 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o 17.12.
6. a 0,07% päevas tasumata põhiosa jäägilt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tlk 37)
7. Kostjal on selle võlgnevusega tehtud maksegraafik hagejaga. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
10. Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel oli 18.07.
11. a sõlmitud liitumisleping nr XXX (tlk 6), mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenuseid ning liitumislepingu lisana 4002134 osamaksetega vara müügileping (tlk 7) Samsung G360F Galaxy Core Prime 4G Gray (tlk 17) soetamiseks.
12. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 2 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate Üldtingimuste (tlk 8-16) p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele.
2. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved - nr XXX summas 44,20 eurot (tlk 20-21), millest kostjal on tasutud 25,03 eurot, st tasumata on 19,17 eurot, - arve nr XXX summas 26,23 eurot (tlk 18-19), - arve nr XXX summas 155,63 eurot (tlk 22-23).
3. Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on märkinud, et tal on võla tasumiseks sõlmitud maksegraafik. Samas ei ole kostja esitanud kohtule viidatud maksegraafikut ega muid tõendeid, millest nähtuks kas ja mis ulatuses on ta eelnimetatud arvetest tulenevat võlga tasunud.
4. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud, lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud

§ 35lg 1 tähenduses.

Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. 16.

§ 42

lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Kostja poolt tasumata arve nr XXX (tlk 22-23) koosneb muuhulgas käsitlustasust summas 70 eurot. Osamaksetega vara müügilepingust (tlk 7) nähtuvalt on Elisal õigus lõpetada ühepoolselt leping ja nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 70 eurot ning antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist, kui p 2 järgi lõpetatakse liitumisleping Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu.
2. Kohus leiab, et hageja kehtestatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused

§ 158lg 1 mõttes.

Osamaksetega vara müügilepingu puhul on sisuliselt tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

tähenduses.

§ 415

lõike 1 viimane lause näeb ette, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et hageja poolt osamaksetega vara müügilepingus sätestatud kohustuse rikkumise tõttu lepingu lõpetamisega nõutava käsitlustasu näol on tegemist tühise tingimusega

§ 415lg 1 järgi.

Kuna käsitlustasu summas 70 eurot on tühine tuleb selles osas jätta hageja nõue rahuldamata. 19. Seega on kostjal tasumata arve nr XXX summas 19,17 eurot (44,20 – varasemalt tasutud 25,03), arve nr XXX summas 26,23 eurot ja arve nr XXX summas 85,63 eurot (155,63 – 70), kokku 131,03 eurot. 20.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 21. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (s.o 25,55%) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-25-16, p 13).

Seega on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22.

§ 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. 23. Hageja on põhivõlgnevuse hulka arvestanud ka arvetel kajastatud viivise (arvel nr XXX summas 1,770 eurot, arvel nr XXX summas 1,750 eurot ja arvel nr XXX summas 3,120 eurot), millelt omakorda ei ole lubatud arvestada viivist

§ 113lg-s 6 sätestatud keelu tõttu.

1. Seega on seadusjärgne viivis arve nr XXX põhinõudelt s.o 17,40 eurolt (44,18 – osaliselt tasutud 25,03 – viivis 1,750) perioodi 19.05.
2. a kuni 16.12.
3. a eest 4,98 eurot, arve nr XXX põhinõudelt s.o 24,46 eurolt (26,23 – viivis 1,77) perioodi 19.07.
4. a kuni 16.12.
5. a eest 6,68 eurot ja arve nr XXX põhinõudelt s.o 82,51 eurolt (155,63 – 70 – viivis 3,120) summas 21,97 eurot. Kokku on viivis seisuga 16.12.
6. a summas 33,63 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue TsMS § 367 alusel alates 17.12.
8. a on põhjendatud. Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 124,37 eurolt (17,40 + 24,46 + 82,51 s.o millelt on maha arvestatud arvel kajastatud viivised kogusummas 6,64 eurot) alates 17.12.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. 26. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 25 eurot

§ 1132

lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

1. Hageja on edastanud kostjale võlanõuded 01.04.
2. a (tlk 25), 01.05.
3. a (tlk 26) ja 01.06.
4. a (tlk 27) ning 15.08.
5. a hagihoiatuse (tlk 28), seega on sissenõudmiskulu summas 25 eurot põhjendatud.
6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 189,66 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 131,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 33,63 eurot, sissenõudekulust 25 eurot ja viivisest arvestatuna 124,37 eurolt alates 17.12.
7. a

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

1. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg
3. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 44% ulatuses kostja kanda ja 56 % ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (sh käibemaks).
6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 450,07 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 44 eurot (100 eurost 44%).
7. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud 4 hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses arvestusega 100 eurot tund millele lisandub käibemaks) koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 79,20 eurot (180 eurost 44%).
8. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 123,20 eurot (44 + 79,20).
9. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5