Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-16478 Tsiviilasi A. M. e hagi

) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

1. lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. 2019.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 540 eurot, seega minimaalne elatis ühele lapsele oli 270 eurot. Aastal 2020 on töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 584 eurot ja minimaalne elatis ühele lapsele seega 292 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus
2. aastal 540 eurot ning
3. aastal 584 eurot, ja ühe vanema osaks ülalpidamiskulutustest vastavalt 270 eurot ja 292 eurot.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 1.10.2019.a. Eeltoodu alusel mõistab kohus K. M. elt välja elatise A. M. e kasuks seaduses sätestatud miinimummääras. Alates

1. oktoobrist 2019.a. kuni
2. märtsini 2020.a tuleb kostjalt välja mõista ühekordse summana 1978 eurot ((3 x 270 eurot) + (4 x 292 eurot)), arvestades, et märtsikuu lõpuks on sissenõutavaks muutunud ka elatis aprillikuu eest. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, võib ta tasutud elatise summad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisest maha arvata. Edaspidi tuleb elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega Maris Kottisse arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatisraha“ selliselt, et iga järgneva kuu elatis tuleb üle kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Seega hiljemalt 30.04.
3. a tuleb täita elatise maksmise kohustus
4. a maikuu eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Eeldatavalt ei ole hagejal tekkinud ka muid menetluskulusid, kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik