MS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Edasikaebamise kord: Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. 2 Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud: Hagi on saabunud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 09.01.2020.a. Hagiavalduses palub hageja:
² lg.2 ja p.3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.
² lg.2 p.3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50,00 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25,00 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. 27.11.2017.a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega posti teel 20.02.2020.a. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et 3 kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks esitamata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole tähtajaks, kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjatele on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostjad kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
MS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagiavalduses esitatud menetluskulude nõude ja PlusPlus Legal OÜ väljastatud arve kohaselt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses esindustasu 420.- eurot (s.h käibemaks) (3,5 tunni eest tunnihinnaga 100.- eurot). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist - tegemist ei ole keskmisest keerukama õigusvaidlusega ja haginõue põhineb ühel lepingul. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest enamus on standardne ja hageja poolt korduvalt analoogsetes hagides kasutatava tekstiga, sisulise osa moodustavad ca 1,5 lehekülge. Kohtu hinnangul on esindaja osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks antud juhul 1,5 tundi. Hinnates esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14), kohus leiab, et esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) jääb keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiridesse. Kohus lähtub siin asjaoludest, et esindajaks ei ole advokaat ning kohtupraktikas jäävad juristide osutatud õigusteenuse tasud vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Kohus kontrollis äriregistrist, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 150.- eurot (1,5 x 100.-), millele lisandub käibemaks 30.- eurot, seega kokku summas 180.- eurot. Riigilõivu 550.- eurot on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 730.- (180 + 550) euro ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist
MS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.