) § 644 lg 1 ja 2 ja § 646 lg 6 järgi kohustus kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejat õigeaegselt teavitama, mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama ning esitama vastavasisulise selge nõude mõistliku aja jooksul alates tööde ülevaatamisest, s.o hiljemalt 15.12.2015. Kostja pole
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul hagejale ühtegi nõuet esitanud, puudustest teavitanud ega kasutanud ka muid õiguskaitsevahendeid. 2 Hageja ei ole kinnitanud, et freesasfaltkatend on samade omadustega, mis asfaltbetoonkatend, mistõttu ei saanud kostjal ka vastavat ootust tekkida. Lepingueelsetel läbirääkimistel teavitas hageja kostjat, et konkreetsele objektile oleks otstarbekam paigaldada osaliselt asfaltkatend ning tegi 31.07.2015 vastava hinnapakkumise. Kuna asfaltkatend on oluliselt kallim, teatas kostja, et soovib siiski kogu platsile freesasfaltkatendit. 05.03.2016 ülevaatamise käigus ei tuvastanud pooled ühtegi kostja 27.02.2016 pretensioonis nimetatud hageja teostatud töödes esinevat puudust. Hageja leiab, et kostja platsile paigaldatud freespuru vastab lepingutingimustele, s.o vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milliseks seda liiki toodet tavaliselt kasutatakse. Ka juhul, kui hageja poolt paigaldatud katend ei sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajab, ei vastuta hageja tulenevalt
lg-st 3 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna järgis tööde teostamisel kostja juhiseid. Kostja vastuväited hagile
) § 101 lg 1 p-d 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et poolte vahel on 11.09.2015 sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli hageja poolt freesasfaltkatendi paigaldamine SuurSõjamäe põik 8 asuvale platsile. Täpsemalt on tööde sisu ära toodud tööde üleandmise aktis, mille kohaselt oli töödeks nii aluse ettevalmistamine, pinnase eemaldamine, täitmine killustikuga ja freesasfaltkatte paigaldamine (tl 7). Hageja nõuab kostjalt teostatud tööde eest tasu. Kostja leiab, et tööd ei vasta lepingutingimustele, tasaarvestades hageja tasu nõude tekkinud kahjunõudega ning nõudes hagejalt täiendavalt kahju hüvitamist. 7. Esmalt hindab kohus hageja tasu maksmise nõuet. Kui kohus leiab, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, siis puudub vajadus vastuhagi hindamiseks, sest kostjal tuleb teostatud tööde eest tasuda. Vastupidisel juhul tuleb hinnata kostja vastuhagi ning kas kostja saab nõuda uue töö maksumust kahjuna.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist.
Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on töö vastu võtnud, kuid leiab, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning nõuab puudute kõrvaldamise kulutuste hüvitamist (
Hageja tasunõudega on kostja teinud tasaarvestuse (
Pooltel on vaidlus kokkulepitud töö omaduses. Töövõtulepingust tuleneva nõude lahendamiseks peab maakohus tuvastama nii töövõtulepingus kokkulepitud töö ja selle kvaliteedi nõuded kui ka selle, mis töö hageja valmis tegi, milliseid õiguskaitsevahendeid ja kujundusõigusi pooled kasutasid, kas neil oli selleks õiguslik alus ning milline õigussuhe poolte vahel sellest tulenevalt kehtib. Käesolevatest asjaoludest tulenevalt kuulub kohaldamisele
lg 2 p 2, mille järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. 9. Esmalt kontrollib kohus, kas töö vastas lepingutingimustele.
§-st 643 tuleb kostja kohustus tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Samas on kostja tuginenud ka töö lepingutingimustele mittevastavuse tuginemise erisustele. Kohtul tuleb analüüsida
lg 1 kohaldumist ja selle kohaldamisel hinnata, kas kostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Hageja soovitas kostjale platsi katta osaliselt freespuru ja osaliselt asfaltseguga ja tegi vastava hinnapakkumise (tl 66). Kuna see oli kallis, siis kostja soovis alternatiivset pakkumist, et platsile paigaldatakse kogu ulatuses freespuru katend (tunnistajate Ain Leedu ja Ivo Nõmme ütlused, tl 160). Tööd anti kostjale üle 15.10.2015 aktiga ning kostja kohustus teostatud tööde eest tasuma 21 000 eurot (tl 7). Kostja on jätnud arvest tasumata 7000 eurot. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis kehtib eeldus, et vastuvõetud töö on lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Puudub vaidlus, et 27.02.2016 esitas kostja 4 pretensiooni, milles kirjeldas probleemina auke territooriumi sissesõidul, angaari sissesõidul ja sorteerimisplatsi alguses, laadimistehnika ja teiste masinate kinni jäämist ning lume sulamisest tekkinud lompe (tl 43). 05.03.2016 vaatasid pooled koos platsi katendi seisukorra üle. Selle asjaolu osas lähevad poolte seisukohad lahku. Hageja väidab, et ülevaatuse käigus ei tuvastanud pooled ühtegi pretensioonis nimetatud puudust ning probleemid tekitas platsile kogunenud ja koristamata lumi. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt kui lumi hakkas sulama, siis oli kohti, kust kate hakkas lagunema. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt hageja esindaja Ain Leedu ei tunnistanud, et katendil on puudused (tl 161). Tunnistaja Ain Leedu ütluste kohaselt tema objekti ülevaatusel kattes puudusi ei näinud (tl 160). Sama seisukoht on kajastatud Ain Leedu 05.03.2016 elektronkirjas koos piltidega (tl 61-65). Tekkinud on olukord, kus üks pool ütleb, et töö on puudustega ning teine pool on seisukohal, et tööl puudusi ei esinenud. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et objekti kohtumisel ühtegi puudust pooled koos ei fikseerinud. Kostja pole ümber lükanud hageja väidet, et pärast 05.03.2016 ning kuni hagi esitamiseni ei esitatud kostja hagejale puuduste kõrvaldamise nõuet. Freespuru kvaliteedinõuetele mittevastavusest teavitas kostja hagejat kohtumenetluses, esitades katseprotokolli (tl 37). Kostja on selgitanud asjaolu sellega, et 05.03.2016 objekti kohtumisel hageja puuduste olemasolu ei tunnistanud ning seetõttu ei olnud vaja anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 10. Kuigi 05.03.2016 puuduste olemasolu ei fikseeritud ja neid täpsemalt ei kirjeldatud, siis puudused on tuvastatud eksperdiarvamusega (tl 113-119). Ekspertiisi teostamise ajal 01.06.2017 on tuvastatud, et intensiivsemates kasutuspiirkondades on freespurukatend stabiilsuse kaotanud ja tekkinud on augud (eksperdiarvamuse lk 2, G). Ekspert on leidnud, et kuigi algselt oli rajatud platsile sadevete ärajuhtimiseks kalle värvast platsi tagaosa poole, siis see ei toimi, sest platsi tagaosa on kaetud raudbetoonplaatidega ja sadevete äravoolamise võimalus puudub. Poolte vahel puudub vaidlus, et raudbetoonplaadid on platsile paigaldatud kostja poolt. Ekspert on asunud seisukohale, et platsi konstruktsioon ei ole piisavalt suure kandevõimega, mis koos ebapiisava drenaažiga on viinud platsil esinevate defektide tekkeni. 7 cm paksune freespurukihi omadused iseseisvalt ei mõjuta määravalt platsi toimimist või mittetoimimist. Freespuru all ei paikne vajalikku tugevat ja ilmastikukindlat alust ja selle on tinginud asjaolu, et huumusrikas kiht on jäetud eemaldamata ja ei ole arvestatud selle mõjudega konstruktsioonide kavandamisel. Ekspert leiab, et freesitud asfaldipuru võib kasutada ladustamisplatsi katmisel, kuid arvestama peab tiheda hooldusvajadusega ja platsi konstruktsioon peab olema piisava kandevõimega ning tagatud vee äravool. Käesoleval juhul puudus platsil ehitusprojekt, ehk aluse ja katendi konstruktsioon oli asjatundlikult ja erinevaid asjaolusid arvestades valimata. Kokkuvõtvalt on ekspert puuduste tekkepõhjusena välja toonud, et platsi rajamiseks on valitud valed tehnilised lahendused. Platsi rajamisel ei ole arvestatud tegelikke funktsionaalseid vajadusi ja kasutuskoormust ning freespurukihti tekkinud kahjustused on tingitud platsi konstruktsiooni ebaõigest valikust. Tegemist on puudusega, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui see puudus ilmnes alles hiljem (
Kuigi ekspert on tuvastanud, et kasutatud freespuru ei vasta „Kergkatete ehitamise juhendi“ nõuetele, siis see ei ole puuduse tekkimise põhjuseks. Kohus freespuru kvaliteedinõuetega seotud väiteid ei hinda.
lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Nimetatud sätte kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi pakkuma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-11, p 13). Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kui kostja tellis hagejalt konkreetse katendi (freesasfaltkate), millel on võimalik masinatega jäätmeid ladustada ja käidelda, siis pidi hageja välja pakkuma ka sobiliku tehnilise lahenduse. Kohus leiab, et hageja tugines kostja juhistele ning freesasfaltkatendit paigaldades ei ole rikutud seda ehitusvaldkonda reguleerivaid õigusakte. 13. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kokkulepitud tasust on maksmata 7000 eurot. Kuna hageja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, siis ei ole hageja lepingut rikkunud ning kostja ei saa nõuda õiguskatisevahendina parandamise kulutuste hüvitamist. 14. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud
MS § 367 alusel ja kuulub rahuldamisele. Seisuga 31.10.2016 on sissenõutavaks muutunud viivis 375,26 eurot (tl 14-15). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 515,25 eurot alates 01.11.2016 (336 päeva eest). Kokku on viivis 890,51 eurot. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.