← Eesti

2-20-4737/3

Obsah (9)§ 142§ 407§ 322§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EEST VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-4737 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt kostja ja väikeliising Eesti OÜ sõlmisid 02.02.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr 1AU01893 koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik osamaksetega tasumise müügilepingu tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Osamaksetega tasumise müügilepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punkti 2 ja 3 kohaselt osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena

  1. kuupäevaks, esimese maksega 12.03.2018 96,73 eurot ning viimase osamaksega 12.02.2023 96,37 eurot. Osamaksetega tasumise müügilepingu allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12,9% aastas. Faktoor ja kostja sõlmisid 04.07.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr 1AU01893 muudatuse nr COFI02223, mille kohaselt kostja kasutada on krediit 3368,62 eurot. Samuti leppisid pooled uues maksegraafikus, mille järgi hakkab kostja tasuma krediidi põhiosa, intressi, lepingutasu ja haldustasu osamaksetena alates 12.11.2018 kuni 12.10.
  2. Kostja jättis lepingu täitmata ning seega jättis perioodil 12.11.2018 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 20.03.2019 tasumata põhiosa 136.45, intressid 325,95, lepingutasu 15 eurot ja haldustasu 3,60 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 6.5 teavitas faktoor 05.03.2019 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 18.03.2019 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud 20.03.2019 ütles faktoor lepingu üles. 25.03.2019 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus müügilepingust nr COFI02223 tulenev võlgnevus 3368,62 eurot, intressid 325,95 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivised 751,88 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3368,62 eurot alates 27.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 2

(4)2-20-4737 Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu

§ 322lg 1 alusel 20.04.2019.

Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg- 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kxb hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kxb kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 425 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid 420 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on kolmel leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot, s.h riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 3

(4)2-20-4737 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.