) § 44 lõikega 2, kuna kinnipeetava töötasust tehtavad mahaarvamised rahaliste nõuete täitmiseks on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 132, mille kohaselt võlgnikule tuleb alles jätta vähemalt elatusmiinimum ning miinimumpalgast tohib maha arvata maksimaalselt 20% kuus. Kaebaja hinnangul põhjustati kahju tema õiguste ja vabaduste rikkumisega ning väärikust alandava kohtlemisega. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. KOHTU SEISUKOHT 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Kaebaja esitas hüvitamisnõude seoses
Kaebuse kohaselt on kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju õigusvastase normi alusel sissetulekust tehtud mahaarvamistega. 4.
lõike 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla 3-20-899 sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Kaebaja leiab, et eelnimetatud säte on „õigusvastane haldusakt ja tühine“ (kaebuse sõnastus). Kohus selgitab, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid õigustloova aktiga. 5. Kohtupraktikas on kinnipeetavale laekuvatest summadest
lõike 2 alusel mahaarvamiste tegemist peetud õiguspäraseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
lõiget 2 ei saa pidada vastuolus olevaks ka kaebaja viidatud TMS § 132 lõike 12 teise lausega, mille kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. TMS § 132 lõike 12 eesmärk on tagada, et isikule oleks tagatud raha igapäevaste vajaduste katmiseks miinimummääral.
lõige 2 võimaldab kinni pidada kuni 70% isikuarvele kantavatest summadest, jättes kinnipeetavale kasutamiseks piisaval määral raha. Kaebajale on vanglas olles tagatud kõik esmavajalik igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, nt toit, riided, arstiabi ja vajaduse korral ka hügieenitarbed. Kehtiv regulatsioon võimaldab tagada õiglase tasakaalu nii sissenõudjate kui ka kinnipeetavast võlgniku õiguste kaitseks. (Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-2276, punkt 7.7 ning seal viidatud kohtupraktika.) 7.
lõikes 2 sätestatud kinnipidamiste ulatus ei ole sedavõrd suur, et seda saaks käsitada kinnipeetava õigusi ülemääraselt kahjustavana. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud
regulatsiooni Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kooskõlas olevaks (EIK
Kohus selgitab, et õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lõige 1). Väärikuse alandamise korral võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus on süüline (RVastS § 9 lõige 1). Eelnevalt toodud põhjendustest nähtub, et
lõike 2 õiguspärasust on korduvalt kontrollitud ning erinevate õiguskaitseasutuste poolt kinnitatud. Õigustloova aktiga põhjustatud kahju hüvitamine eeldaks avaliku võimu kandja kohustuste olulist rikkumist ning kaebaja kuulumist eriliselt kannatanud isikute rühma (RVastS § 14 lõige 1), mida praeguses vaidluses esitatud asjaolude põhjal tuvastada ei saa. Kaebaja poolt viidatud moraalse kahju hüvitamine eeldaks, et tegemist on raske ja süülise rikkumisega (RVastS § 9 lõiked 1 ja 2), mida praeguses asjas esitatud väidetest samuti ei nähtu. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ühtlasi ei pea kohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks. HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on 2 3-20-899 kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.