Obsah (5)
§ 663§ 657§ 654§ 534§ 172KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1452
) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning § 539 lg-le
- Tutvunud valvearsti taotluse ja sellele lisatud tõenditega ning kuulanud isiklikult ära puudutatud isiku ja tema raviarstid, leidis maakohus, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus kuulub rahuldamisele. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega
- septembril 2019 kell 11.
- Määruse tegemise hetkeks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravivajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire. Tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku käitumine psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Ravita jäädes ja tavapärases keskkonnas võib puudutatud isik olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Isiku käitumine on ettearvamatu, kohati agressiivne ning kontrollimatu ning tema käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Ärakuulamisel oli puudutatud isik sedavõrd segaduses ja kummalise käitumisega, et ilmselgelt ei suudaks ta iseseisvalt toime tulla. 3
(6)Puudutatud isik on ka potentsiaalselt ümbritsevatele ohtlik. Ta on nõudlik ja konfliktne, sattunud konfliktidesse vahetult enne haiglasse toomist ööklubis ja hotellis. Raviarstide hinnangul on isik kergesti ärrituv ning agiteeritud. Seega on tõenäoline, et ta võib oma tunnete ja tegevuse üle kaotada kontrolli ja muutuda agressiivseks. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et puudutatud isik võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada.
- Maakohus selgitas, et kohus lõpetab esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
- Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas, tuginedes isiku enda seisukohtadele, määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on määrus põhjendamata ja tahtevastase ravi kohaldamise eeldused on täitmata, sh on tõendamata puudutatud isiku ohtlikkus iseendale ja teistele (PsAS § 11). Kohus ja arstid nägid puudutatud isikut seisundis, mille tekitas laktoosi sisaldava toidu söömine, magamatus ja stress sellest, et Eestis on töötasu väiksem kui Saksamaal töötu abiraha. Eestis töötades oli puudutatud isiku töötasu 1400 eurot, mille eest ei saa Saksamaal isegi õppelaenu tagasi maksta. Kui on võimalik pidada laktoosivaba dieeti, on puudutatud isiku tervis korras. Muid ravimeid puudutatud isik ei vaja ega soovi. Samuti ei soovi ta teada anda, kas kavatseb haiglast lahkudes elada Eestis või Saksamaal, küll aga soovib teha tööd erialal, mida õppis Saksamaal.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis
§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Avaldaja ja puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta
§ 657
lg 1 p 1 alusel koosmõjus
§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust esialgse õiguskaitse rakendamise ja selle pikendamise kohta.
§ 654
lg 2² alusel koosmõjus
§-ga 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 11. Kolleegium nõustub
§ 654
lg 6 järgi koosmõjus
§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 12. Vastuseks määruskaebuse väitele, et täidetud ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks, märgib kolleegium järgmist. Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel
§ 534
lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. 4
(6)13. Praeguses asjas on maakohus kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist sama määrusega kuni 40 päevani (
§ 534lg 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et Ps
AS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused nii esialgse õiguskaitse rakendamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks olid täidetud. Maakohtul oli vaidlustatud määruse tegemise ajal piisavalt andmeid isiku tervisliku seisundi kohta, mis viitasid sellele, et esialgse õiguskaitse tähtaega tuleb isiku ravimiseks pikendada. Samuti kuulas maakohus ära nii isiku enda kui ka tema raviarstid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29)).
- oktoobri
- a seisukohas on puudutatud isikul raske psüühikahäirena diagnoositud äge polümorfne psühootiline häire. Haigussümptomitest esines puudutatud isikul psühhootiline episood, mistõttu oli tema käitumine Olümpia hotellis ebaadekvaatne ja agressiivne ning ta tuli politsei ja kiirabi saatel toimetada psühhiaatriahaiglasse. Raviarstide sõnul oli hospitaliseerimisel ja selle järgselt isiku mõttetegevus ja käitumine igakülgselt psühhoosist lähtuv – ebaadekvaatne, ettearvamatu ja agressiivne. Sisulist kontakti raviarstid isikuga ei saanud. Eeltoodud asjaolusid kinnitavad raviarstide avaldatud arvamused (vaidlustatud määruse p 7). See, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tekkis maakohtul ka isiku ärakuulamisel (vaidlustatud määruse p 12). Määruskaebuses on isik selgitanud, et ta on terve ning ravile paigutamisele eelneva seisundi põhjustas laktoosi sisaldava toidu söömine, magamatus, stress ja Eestis makstav väike töötasu. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et tal ei ole rasket psüühikahäiret, ei lükka ümber raviarstide hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Raviarstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole patsient võimeline otsustama ravivajaduse üle. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et muu psühhiaatriline abi oleks saanud olla küllaldane. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik ka praegu seisukohal, et ta ravimeid ei soovi ega vaja. Tulenevalt raviarstide arvamusest ei ole isiku seisund tingitud laktoosi sisaldava toidu söömisest. Lisaks on oluline arvestada ka sellega, et raviarstide arvates võis olla tegemist esmase haigusjuhtumiga, mille ravimata jätmine tekitaks puudutatud isikule olulise tervisekahjustuse. Psühhiaatrilise abi vajalikkust kinnitab ka asjaolu, et raviarstide sõnul on puudutatud isiku seisund hakanud antipsühhootilise ravi foonil tasapisi paranema. Samuti on kolleegiumi hinnangul kinnitamist leidnud puudutatud isiku võimalik ohtlikkus. Politseilt saadud andmete kohaselt käitus puudutatud isik Olümpia hotellis agressiivselt nii politsei kui ka hotelli töötajatega. Raviarstide kinnituse kohaselt oli isik osakonnas viibides sekeldav ja agressiivne, noris tüli kaaspatsientidega, võttis võõraid asju ja vajas korduvalt füüsilist ohjeldamist. Vajaliku ravita jäämisel oli prognoositav konfliktivalmidus, psühhoosist tulenev ebaadekvaatne ja sihipäratu käitumine, oht ümbritsevate ja enese tervisele ning turvalisusele. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud siseveendumuses isiku ohtlikkuse kohta, mille kohaselt on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (eelkõige iseendale). Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva (
§ 534lg 5).
Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset juba algselt pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Selline minetus ei anna kolleegiumi hinnangul alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest maakohus on määruse tegemisel sisuliselt kontrollinud
§ 534lg 5 teises lauses sätestatud esialgse õiguskaitse pikendamise eelduste esinemist. Samas, esialgse õiguskaitse kohaldamine 5
(6)ja selle tähtaja pikendamine peab selgelt nähtuma määruse resolutsioonist, mistõttu tuleb selles osas resolutsiooni täiendada. 15. Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (riigi õigusabi tasu)
§ 172lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt
§-st 543. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 6
(6)