Obsah (6)

§ 175§ 180§ 126§ 289§ 202§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9147 (18259000401) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi se

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Oleg Balõtševilt menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Oleg Balõtševilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 860,40 eurot (kaheksasada kuuskümmend eurot 40 senti) riigituludesse vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Oleg Balõtševil kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1736,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 144,70 eurot. 1 Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700010889 ning selgitusega: „Oleg Balõtšev, 1-19-9147, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta 2 CD-d salvestistega kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 12.03.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 26.03.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 13.04.
3. Süüdistus Oleg Balõtševi süüdistatakse selles, et tema 03.06.2018 kella 13:50 paiku xxxx asuvas xxxxs lõi rusikatega ühe korra A Ht rindu, millest kannatanu tundis valu ja tekkis verevalum, samuti lõi jalaga A Ht vastu jalga, millest kannatanu tundis valu. Sellega Oleg Balõtšev pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise so kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi. Tõendid ja kohtu põhjendused
4. Kannatanu A H kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta viibis 03.06.2018 peale lõunat xxxx elukaaslase M Mi lapse sünnipäeval. Järsku tuli xxxxi sisse M Mi lapse isa Oleg Balõtšev, kes tuli tema juurde ning ründas teda füüsiliselt - kätega, rusikatega, jalgadega. Ta ei mäleta mitu korda Oleg Balõtšev täpselt sel hetkel rusikatega lõi ning ei mäleta sedagi, kuhu täpselt see rusikatega löök teda tabas, kuid on täiesti kindel, et Oleg Balõtšev lõi teda rusikatega. Rusikalöögi hetkel ta valu ei tundnud, kuna ilmselt oli tal adrenaliinitase nii kõrge, kuid pärast tundis õlapiirkonnas valu, valutas mingi kolm-neli päeva ning pärast oli verevalum õlapiirkonnas.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava kaitsja taotlusel avaldada kannatanu A H poolt 04.06.2018 tunnistajana kohtueelses menetluses antud alljärgneva ütluse: „Kätega ta mulle pihta ei saanud, kuna õnnestus kõrvale põigata“. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt talle algul tunduski, et ei saanud kätega pihta, kuid see tunne oli vale, sest hiljem oli verevalum õla peal, mis oli nagu tunnistus sellest, et sai pihta (kd I, tl 36). Jalalööki jala pihta oli koheselt tunda, see oli väga tugev löök jala pihta. Tal oli sellest löögist valus ja hiljem tuli vasakule säärele verevalum. Tema Oleg Balõtševi vastu ei löönud. Peale lööke võttis ta ähvardava poosi, siis Oleg Balõtšev lahkus. Lapsed olid neist umbes 5-10 meetri kaugusel ning ta nägi, et osad lapsed nutsid, olid šokeeritud. Peale intsidenti, kui Oleg Balõtšev oli ruumist lahkunud, läksid nad välja. Väljas oli politsei, kes viis Oleg Balõtševi ära ning ta läks ruumi tagasi. (kd I, tl 33p-37p) 2. Tunnistaja M Mi ütlustest nähtub, et ta oli 03.06.2018 lõunaajal xxxx oma tütre sünnipäeval. Oleg Balõtsevi, kes on tema endine elukaaslane ja laste isa, ei olnud sünnipäevale kutsutud. Enne xxxxsse sisenemist üritas Oleg Balõtšev sisse tulla klaasuste kaudu, kuid uksed olid kinni ning siis tuli Oleg Balõtšev ringiga teist kaudu sisse. Ta võttis instinktiivselt oma telefoni, et seda filmida. Oleg Balõtšev karjus sisse tulles A Hle, et kao siit minema, et see on tema lapse sünnipäev. Järeldab, et Oleg Balõtševi sõnad olid mõeldud A Hle, sest Oleg Balõtšev tuli 2 vihaselt ja agressiivselt A H poole. Siis olid Oleg Balõtševil rusikad käes ja Oleg Balõtšev läks A Hle kallale. Nägi, et Oleg Balõtševil käed käisid. A H kaitses ennast, tal olid käed kaitseks ette pandud. Mäletab, et Oleg Balõtševi käed tabasid kindlasti A Ht ja hiljem oli A Hl suur sinikas käe ja rinna vahel (viitab õlapiirkonnale).

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava kaitsja taotlusel avaldada tunnistaja M Mi poolt 04.06.2018 kohtueelses menetluses antud alljärgneva ütluse: „Kas Oleg Aele pihta sai, ma ei näinud“. M M põhjendas kohtus, et ta nägi löömist, kuid ei julgenud eeluurimisel välja öelda, kas A H ka pihta sai. Kui ta aga nägi pärast sinikat A H õla peal, siis oli ta kindel, et kontakt oli (kd I, tl 13). Oleg Balõtšev lõi A Ht jalaga ka, kuid kuhu, seda ta öelda ei oska. Intsident kestis võib-olla 5-10 sekundit, misjärel läks ta õde neile vahele. Intsidenti nägid pealt ka lapsed, sest tema poeg oli kohe seal samas ning teised lapsed olid natukene eemal. Vahetult pärast intsidenti helistas ta politseisse. Xxxxst väljas omavahelise vestluse käigus küsis ta Oleg Balõtševilt, et miks ta nii teeb, et tuleb lapse sünnipäeval teisele inimesele kallale. Oleg Balõtsev vastas talle, et ta pidi seda tegema ja lisas, et hea, et tal nuga kaasas ei olnud, et üks õige mees teebki nii. Omavaheline vestlus on tal olemas ka video peal, mille ta telefoniga filmis. Politsei saabudes tuli ka A H õue politseiga vestlema ning tema läks siis saali tagasi külaliste juurde. Täpsustab, et mingi 5 päeva hiljem nägi ta sinikat A H õla peal. Lisab, et Oleg Balõtševil olid seljas lühikesed suvepüksid ja lühikese varrukatega T-särk ning. (tl 37p-40p)

1. Süüdistatav Oleg Balõtšev ennast kohtus süüdi ei tunnistanud. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 03.06.2018 läks ta xxxxsse sisse, nägi A Ht ja siis korraks nagu keeras ära, sest kaks päeva enne seda poeg ütles talle, et see joodik jälle peksab teda. Ta vaatas eemal, samal ajal A H provotseeris (väljendas tema vastu ebatsensuurseid sõnu) ning siis ta lükkas kätega A H endast eemale. Siis A H tõstis rusikad püsti nagu hakkaks teda ründama ja ta kaitses ennast. Üksteisele said nad võib-olla pihta ainult vastu käsi. A H väitel lõi ta vasta säärt talle, kuid tal oli lihtsalt tasakaalu kaotus ja ta jalg tõusis üles. Seal ei olnud mingit löömist ega olnudki plaanis minna lööma. Ei löönud käega ega jalaga. Ta ei teadnudki, et A H seal on. Konflikt kestis tõesti mõned kümned sekundid ja ta läks sealt minema. Välja läks ta sellepärast, et sugulased hakkasid tulema ning mingi hetk tuli ka M M välja. Väidab, et M M ei näinud kui nad Aega seal rüselesid. (kd I, tl 42p-45)
2. Xxxx edastatud turvakaamera salvestisest, mille on pikkus 42 minutit 48 sekundit (kd II, tl 1), nähtub, et
3. minuti
4. sekundil siseneb xxxx maneeži valge T-särgiga meesterahvas, kes liigub otse laua suunas oleva sinise kleidiga naisterahva ja roosa T-särgiga meesterahva poole. Valge T-särgiga meesterahvas teeb kõnealuste isikute poole liikudes mõlema käega käeliigutusi. Videosalvestise
5. minuti ja
6. sekundil hoiab naisterahva juures seisev roosa Tsärgiga meesterahvas käsi puusadel. Samal ajal paneb valge T-särgiga meesterahvas oma vasaku käe hoovõtuks taha poole ning lööb vasaku käega (käsi rusikas) roosa T-särgiga meesterahvale rindkeresse ning samal ajal üritab roosa T-särgiga meesterahvas ennast käsi ette pannes kaitsta. Valge T-särgiga meesterahvas läheb korraks eemale. Pisut hiljem lööb valge Tsärgiga meesterahvas oma parema jalaga roosa T-särgiga meesterahvast vastu jalga. Seejärel ilmub vaatevälja naisterahvas, kes läheb meesterahvaid lahutama. Peale seda valge T-särgiga meesterahvas väljub xxxx maneežist ning roosa T-särgiga meesterahva juures olnud sinises kleidis naisterahvas teeb telefonikõne.
7. Tunnistaja M Mi poolt edastatud salvestisest (kd II, tl 5), mille pikkus on 2 minutit ja 47 sekundit ning mille lindistas M M enda mobiiltelefoniga, on kuulda M Mi ja Oleg Balõtševi vahelist vestlust peale intsidenti. Alates 1 minuti 41 sekundist on kuulda, kuidas M M ütleb Oleg Balõtševile, et sa lähed lapse sünnipäeval kallale teisele inimesele. Oleg Balõtšev vastas selle peale, et hea et mul nuga kaasas ei olnud. Oleg Balõtšev ütleb veel M M, et sa ei kujuta ette mis viha mul on selle inimese kes mu lapsi on peksnud, ma lihtsalt pidin seda tegema, üks õige mees teebki niimoodi. 3
8. Kohus uuris kohtuistungil veel järgmisi dokumentaalseid tõendeid: - asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 2-3), milles kirjeldatakse xxxx pärinevatelt videofailidelt nähtuvaid sündmusi; - Xxxx edastatud turvakaamera salvestised xxxx koridorist ja xxxx sissekäigust (kd II, tl 1); - Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Elle Karm 01.09.2017 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus (kd II, tl 4), millest nähtuvalt lõpetati Oleg Balõtševi suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 16259000856 ning Oleg Balõtševi kohustati osalema sotsiaalprogrammis; - asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 6-7), milles kirjeldatakse M Mi poolt lindistatud enda ja Oleg Balõtševi vahelist vestlust, mille ta saatis politsei menetlejale oma ülekuulamise juurde; - 03.02.2020 koostatud karistusregistri väljavõte (kd II, tl 8), millest nähtub, et Oleg Balõtševi ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid ta omab kehtivat väärteokaristust 03.06.2018 LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest; - maksukohuslaste registri 11.11.2019 päringu vastus (kd II, tl 9), millest nähtuvalt oli Oleg Balõtševil
9. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 1445 eurot; - teatis Oleg Balõtševi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd II, tl 10).
10. Kohus on jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et Oleg Balõtšev lõi 03.06.2018 Rakvere Xxxxs kanntanule A Hle rusikaga ühe korra õlapiirkonda ning jalaga vastu A H jalga. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Oleg Balõtševi tegevuses on tõendatud eelkõige Xxxx turvakaamera salvestisega (kd II, lk 1), mis kinnitab aset leidnud sündmusi Xxxx maneežis. Süüdistatava ütluste kohaselt A H provotseeris teda ja hakkas ründama, tema vaid kaitses ennast. Kohus ei pea neid Oleg Balõtševi ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks, sest salvestiselt on näha kuidas Oleg Balõtšev vahetult peale ruumi sisenemist liigub kätega liigutusi tehes otse A H poole ning kohale jõudes mitte ei lükka teda kahe käega nagu väidab süüdistatav, vaid võtab hoogu oma vasaku käega, mis on rusikas ja lööb selle rusikaga A Ht kehasse. Samuti on salvestiselt näha kuidas Oleg Balõtšev peale korraks eemale tõmbumist uuesti A Ht jalaga vastu A H jalga lööb. Lisaks Xxxx turvakaamera salvestisele loeb kohus kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu Oleg Balõtševi tegevuses tõendatuks kannatanu A H ja tunnistaja M Mi üksikasjalike ütlustega juhtunu kohta. Kui kohtueelses menetluses M M ütles, et ta ei näinud kas Oleg sai Aele pihta, siis kohtus selgitas, et ta nägi löömist, kuid ei julgenud eeluurimisel välja öelda, kas A H ka pihta sai. Kui ta nägi pärast sinikat A H õla peal, siis oli ta kindel, et kontakt oli (kd I, tl 13). A H ütles kohtueelses menetluses, et Oleg Balõtšev talle kätega pihta ei saanud ning kanntanu kinnitas ka kohtus, et talle algul tunduski, et ei saanud kätega pihta, kuid see tunne oli vale, sest hiljem oli verevalum õla peal, mis oli nagu tunnistus sellest, et sai pihta (kd I, tl 36). Kohus loeb kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseiks, sest mõlema ütlused kattuvad Xxxx edastatud turvakaamera salvestiselt nähtuga. Samuti on A H ja M M veevalt ja arusaadavalt selgitanud erinevates menetlusstaadiumides ütlustes esinenud vastuolusid. Süüdistuses on märgitud ebatäpselt, et Oleg Balõtšev lõi A Ht rusikatega ühe korra rindu. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et Oleg Balõtšev tegi selle löögi rusikaga, mitte rusikatega. Asjaosalised on erinevalt kirjeldanud kohta, kuhu rusikalöök A Ht tabas. Süüdistuses märgitakse lööki rindu, A H räägib tabamusest õlapiirkonnas, M M räägib sinikast käe ja rinna vahel õlapiirkonnas. Kohus ei näe nendes erinevustes olulist vastuolu, arvestades videosalvestisel nähtut, loeb kohus tõendatuks löögi ülakehasse.
11. KarS §-s 121 sätestatud objektiivne koosseis eeldab kannatanule füüsilise valu tekitamist. A H ütlustest nähtub, et peale lööke tundis ta valu nii õlapiirkonnas kui ka jalal (säärel). Objektiivse kõrvalseisja vaatevinklist on täisealise meesterahva rusikalöök õlapiirkonda ja tugev jalalöök vastu jalga hinnatav valutekitavatena. Xxxx turvakaamera salvestiselt lööke 4 hinnates, puudub kohtul samuti alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna valu tundmine salvestises nähtuvate löökide puhul tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kannatanu sõnul tekkis talle löökide tagajärjel säärele ja õlapiirkonda verevalumid. Tõsi, käesoleval juhul verevalumeid ei fikseeritud, kuid ka kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et selliste löökide tagajärjel võivad verevalumid tekkida.
12. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanule rusikaga kehasse ja jalaga vastu säärt lüües sai Oleg Balõtšev aru, et realiseerib sellega kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu ja tahtis või vähemalt möönas kehavigastuse ja valu tekitamist ning pani süüteo toime seega vähemalt otsese tahtlusega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A H oleks olnud kunagi vägivaldne Oleg Balõtševi poja suhtes, mis oleks võinud olla põhjuseks Oleg Balõtševi poolt A H ründamiseks.
13. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Oleg Balõtšev on toime pannud KarS § 121 lg 1 teise alternatiivi järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud valu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Karistus
14. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud süüdistatava Oleg Balõtševi käitumises puuduvad, kuid tema puhul tuleb karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 13 kohaselt pidada süüteo toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul. Süüdistatava suhtes on 01.09.2017 lõpetatud

§ 202lg 7 alusel kriminaalmenetlus süüdistuses Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi, mille tulemusena pandi talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (kd II, tl 4), kuid juba 03.06.2018 pani Oleg Balõtšev otsese tahtlusega toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oleg Balõtševi puhul ei ole rahalise karistusega võimalik karistuse eesmärke saavutada. Arvestades käesoleva kuriteo tehiolusid (süüteoga raskeid tagajärgi ei kaasnenud ning kannatanule kahju ei tekkinud), Oleg Balõtševi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et Oleg Balõtsevi on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni keskmisest määrast madalama vangistusega ning kohus mõistab Oleg Balõtševile KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. Kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Kohus ei pea vajalikuks Oleg Balõtševi käitumiskontrollile allutamist, kuna Oleg Balõtšev pani süüteo toime varem kriminaalkorras karistamata isikuna ning kohtule teadaolevat on isik ka käesoleva ajani ennast õiguskuulekalt ülal pidanud. Samuti tuleb tõdeda, et käesolevaks ajaks on kuriteost möödunud juba üle 1 aasta 6 kuu. Kohtu hinnangul on 1 aasta 6 kuu pikkune katseaeg vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Asitõendid 12. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks toimiku juures asuvad 2 CD-d (kd II, tl 1 ja 5), mis tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

5 Menetluskulud 13.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on Oleg Balõtševi menetluskuludeks

§ 179

lg 1 sätestatud sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning

§ 179

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 210 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 650,40 eurot, seega kokku summas 860,40 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Oleg Balõtševil rahalisi kohustusi võib menetluskulude kokku summas 1736,40 eurot tasumine ühe maksena olla raskendatud, mistõttu kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 144,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu

1. märtsi 2020 otsus muutmata ning Oleg Balõtševi kaitsja Heiki Kuninga apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 26.06.2020 kohtumäärusega jäeti Oleg Balõtševi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga kassatsioon menetlusse võtmata. 05.03.2020 kohtuotsus 1-19-9147 jõustus
2. juunil 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 6