← Eesti

2-19-4114/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4114 Kohtuasi XX ja YY hagi OO vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OO apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind XX hagi suhtes 963,18 eurot YY hagi suhtes 648,81 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Janno Perv Kostja: OO (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. detsembri 2019 otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja OO kanda.
  7. XX-l ja YY-l apellatsioonimenetluse kulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD
  8. XX ja YY esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule hagi OO vastu elatise suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuise elatise 351 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 16.04.2019 hagiavalduse terviktekstis palus hageja I mõista kostjalt välja igakuise elatise 445,21 eurot kuus alates 19.03.2019 ja hageja II 428,04 eurot kuus alates 19.03.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt elatise tasumisega viivitamise korral välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
  9. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2015 otsusega nr 2-14-15995 kostjalt hagejate kasuks välja elatis määras 65% laste igakuistest kuludest kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o hageja I kasuks 231,30 eurot ja hageja II kasuks 264,95 eurot kuus. Seoses elukalliduse tõusu ja vajalike ostudega ei kata see enam laste igakuiseid kulusid.
  10. Hageja I igakuised kulud on keskmiselt 684,93 eurot, sh eluasemekulu 79 eurot (eluaseme laenumakse 237 eurot jagatuna kolme inimesega); elekter, osaline küte 38,51 eurot; küttepuud 9,33 eurot; eluaseme kindlustus 3,08 eurot; vesi ja kanalisatsioon 19,86 eurot, prügivedu 3,14 eurot; kodune internet ja TV 10,50 eurot; sidekulu 10,37 eurot (sh telefon koos andmesidega ning kõned Saksamaale isale ja suvel Saksamaal olles); koolitarbed 10,77 eurot; kooliüritused 17,06 eurot; toiduraha koolipäevadel 45 eurot (sh lisaraha ekskursioonide jaoks ja toitlustuse tunniks); klaverikool 32,66 eurot; koduõpetaja matemaatikas 18,75 eurot; toit (sh väljas söömine) ning hügieeni- ja pesuvahendid 160 eurot); kodumajapidamine 16,58 eurot; ühekordsed kodumajapidamise ostud 12,47 eurot (rulookardin, triikimislaud, laua ja seinalamp, akutrell, toolid, käterätikud, vingugaasi andurid); autokütus 24,36 eurot (toiduainete ja asjade veoks, laste transport kooli, arstile, huviringi jm); ühistransport/takso, kui auto on remondis 2,51 eurot; juuksur 7,08 eurot; riided ja jalanõud 60 eurot; raamatud, ajakirjad, ajalehed 7,85 eurot; kingitused ja spordivahendid 3,75 eurot; kino, kontsert, teater, ujula 6,49 eurot; reisimine 20 eurot; ravimid, vitamiinid, visiiditasud, prillid 21,39 eurot; voodi, kattemadrats, koolilauakomplekt, klaver, kell, klapid, tekk 35,83 eurot.
  11. Hageja II igakuised kulud on keskmiselt 658,53 eurot, sh eluasemekulu 79 eurot (eluaseme laenumakse 237 eurot jagatuna kolme inimesega); elekter, osaline küte 38,51 eurot; küttepuud 9,33 eurot; eluaseme kindlustus 3,08 eurot; vesi ja kanalisatsioon 19,86 eurot, prügivedu 3,14 eurot; kodune internet ja TV 10,50 eurot; sidekulu 14,23 eurot (sh telefon koos andmesidega ning kõned Saksamaale isale ja suvel Saksamaal olles); koolitarbed 10,77 eurot; kooliüritused 17,50 eurot; toiduraha koolipäevadel 45 eurot (sh lisaraha ekskursioonide jaoks); treeningud 32,66 eurot; huviring T 10 eurot; muusikarakendus Spotify 6,99 eurot; toit (sh väljas söömine) hügieeni ja pesuvahendid160 eurot; kodumajapidamine 16,58 eurot; ühekordsed kodumajapidamise ostud 12,47 eurot (rulookardin, triikimislaud, laua ja seinalamp, akutrell, toolid, käterätikud, vingugaasi andurid); autokütus 24,36 eurot (toiduainete ja asjade veoks, laste transport kooli, arstile, huviringi jm); ühistransport/takso, kui auto on remondis 2,51 eurot; juuksur 7,08 eurot; riided ja jalanõud 60 eurot; raamatud, ajakirjad, ajalehed 7,85 eurot; kingitused ja spordivahendid 3,78 eurot; kino, kontsert, teater, ujula 6,49 eurot; reisimine 20 eurot; ravimid, vitamiinid, visiiditasud, prillid 21,39 eurot; tekk, riiul, vaip 17,91 eurot.
  12. Kostjal on ilmselt paremad varalised võimalused hagejate ülalpidamiseks. Hagejate ema sissetulekuks on brutotöötasu 1200 eurot (neto 985,44 eurot) ja riiklik lapsetoetus 120 eurot 2 kuus. Hagejate emale kuulub 2-toaline korter Tallinnas ja sõiduauto Renault Megane. Hagejate ema tasub korteriga seotud laenu 237 eurot kuus ja õppelaenu 39,06 eurot kuus. Arvestades ema töötasust maha igakuised kulud, jääb talle vaid 10,50 eurot. Ema on sunnitud pidevalt raha laenama.
  13. Kostja elab ja töötab Saksamaal, Bremenis. Tema töötasu oli 2014.a üle 2900 euro ja on praegu üle 5000 euro. Lisaks maksis hagejate ema kostjale 2014.a 51 986,76 eurot korteriomandi kaasomandi lõpetamise eest. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hagejate osaline ainuhooldusõigus on laste emal. Kostja suhtleb hagejatega sidevahendite kaudu. Hagejate ja kostja kohtumine on kaootiline. Kuna kostja sissetulek on oluliselt suurem, on põhjendatud jätta kostja kanda ka suurem osa, s.o vähemalt 65% hagejate ülalpidamiskuludest. Õiglane oleks, kui kostja kannaks 67% hagejate kuludest. Selliselt kannaks kumbki vanem laste kuludest umbes 33% oma sissetulekust. KOSTJA VASTUVÄITED
  14. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
  15. Kostja tasub alates 01.01.2019 hagejatele elatist kokku 540 eurot kuus. Hagejate emale laekub ka peretoetus. Seaduses sätestatud elatis on lastele piisav. Neil ei ole erivajadusi.
  16. Kulud eluasemele ja selle sisseseadmisele on mõlemad vanemal. Neid ei arvestata ülalpidamiskulude hulka sellises ulatuses, nagu hagejad seda näitavad. Eluasemelaenu makse 237 eurot kuus ei kuulu üldse laste ülalpidamiskulude hulka. Seda kulu kannab vanem ka ilma lasteta. Ka maja küte, küttepuud, maja kindlustus, prügivedu, kodu internet ja muud majapidamiskulud (ühekordsed kodumajapidamise ostud) ei kuulu elatise hulka. Need kulud kannab ema ka ilma lasteta. Vesi ja elekter on osaliselt ka laste kulud, kuid nende arvutamisel mitmele lapsele tuleb arvestada mastaabisäästuga. Õige ei ole jagada kõik eluasemekulud lihtsalt kolmega.
  17. Ka isa on teinud lastele kulutusi: arvutid, Windows 10 operatsioonisüsteem, Microsoft Office tudengi versioon kooli tarbeks; hageja I tennisetreeningud (lõpetas trennis käimise eelmisel aastal); reisimine. Seega ei kuulu ka reisimise kulud elatise hulka. Klaveri ostis ema hagejale I kingitusena. See on ühekordne kulutus ja sarnane kostja tehtud kulutustega arvutile ja jalgrattale. Seega on ülalpidamiskulud alla 500 euro kuus.
  18. Hageja I kulud ühes kuus on keskmiselt 518,38 eurot, sh küttepuud 9,33 eurot; elekter ja küte 10 eurot; vesi ja kanalisatsioon 10 eurot; telefon, sh kõned Saksamaale 10,37 eurot; koolitarbed 12,72 eurot; kooliüritused 17,06 eurot; toiduraha koolipäevadeks, sh taskuraha 50 eurot; matemaatika õpetaja 18,75 eurot; toit ja väljas söömine 160 eurot; kodumajapidamine 14,89 eurot; auto kütus 24,36 eurot; ühistransport ja takso 2,51 eurot; juuksur 7,08 eurot; riided ja jalanõud 60 eurot; raamatud, ajalehed ja ajakirjad 7,85 eurot; kingitused, spordivahendid jm 3,75 eurot; kino, kontsert, teater, ujula 6,49 eurot; ravimid, vitamiinid, prillid, visiiditasud 21,39 eurot; voodi, kattemadrats, koolilaua komplekt, kell, klapid, tekk 35,83 eurot.
  19. Hageja II kulud ühes kuus on keskmiselt 491,96 eurot, sh küttepuud 9,33 eurot; elekter ja küte 10 eurot; vesi ja kanalisatsioon 10 eurot; telefon, sh kõned Saksamaale 14,23 eurot; koolitarbed 10,02 eurot; kooliüritused 17,50 eurot; toiduraha koolipäevadeks, sh taskuraha 45 eurot; trenn 32,66 eurot; huviring T 10 eurot; Spotify 6,99 eurot; toit ja väljas söömine 160 eurot; kodumajapidamine 14,89 eurot; auto kütus 24,36 eurot; ühistransport ja takso 2,51 eurot; juuksur 7,08 eurot; riided ja jalanõud 60 eurot; raamatud, ajalehed ja ajakirjad 3 7,85 eurot; kingitused, spordivahendid jm 3,75 eurot; kino, kontsert, teater, ujula 6,49 eurot; ravimid, vitamiinid, prillid, visiiditasud 21,39 eurot; tekk, riiul, vaip 17,91 eurot.
  20. Kostja suhtlus lastega on ema poolt osaliselt takistatud. Kostja on valmis hagejad enda juurde elama võtma. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
  21. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-15995 kostjalt välja mõistetud elatise suurust ning otsustas kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatise 338,32 eurot kuus alates 19.03.2019 kuni tema täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks 337,04 eurot kuus alates 19.03.2019 kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohus määras otsuse täitmise viisi ja korra. Samuti otsustas kohus, et elatise maksmisega viivitamisel on kostja kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  22. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed ja nad elavad koos emaga; 17.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15995 mõisteti kostjalt välja elatis alates 01.04.2015 hageja II kasuks 264,95 eurot kuus ja hageja I kasuks 231,30 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni; alates 23.03.2019 on kostja maksnud kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus.
  23. Hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised:  eluasemekulu 177,65 eurot, sh kasutuseelis, arvestades hagejate ema igakuist eluasemelaenu makset, s.o 237 eurot. Kuna hagejad elavad koos emaga, on kummagi hageja osa 79 eurot. Põhjendatud on eluaseme kasutamisega seotud kulud elektrile 38,51 eurot, küttele 9,33 eurot, kindlustusele 3,08 eurot, veele ja kanalisatsioonile 19,86 eurot, prügiveole 3,14 eurot ning internetile ja sidekuludele 24,73 eurot. Hagejad on kulude kandmist tõendanud Imatra Elekter AS, OÜ Damares, Salva Kindlustuse AS, AS Viimsi Vesi, OÜ Survepesu24, AS Keskkonnateenused ja AS Telia arvete ning hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetega, mis tõendavad arvete tasumist;  kooli ja huviringide kulu on hagejal II 122,96 eurot kuus ja hagejal I 124,24 eurot kuus. Hagejal II on liikmeleping My Fitness AS-ga ja ta osaleb MTÜ T tegevuses, s.o kokku 32,66 + 10 eurot. Lisaks kasutab ta muusikarakendust Spotify, mis maksab 6,99 eurot kuus. Hageja I käib klaveritunnis, mis maksab keskmiselt 32,66 eurot kuus ja teda abistab koduõpetaja keskmiselt 18,75 euro eest kuus. On üldtuntud, et lapsed vajavad koolis käimiseks kantseleitarbeid. Hagejate arvestuse kohaselt kulub kantseleitarvetele 10,77 eurot kuus. Laste kooliürituste kulu on keskmiselt 17,50 eurot kuus. Toidule koolis kulub keskmiselt 45 eurot kuus (selle kulu suuruse üle vaidlus puudub);  toidu- ja majapidamiskulu ning transpordikulu on 204,87 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et kummagi hageja toidukulu on 160 eurot ja transpordikulu 26,87 eurot kuus. Ka hagejatel kulub kodus majapidamise vahendeid. Aeg-ajalt on vaja uuendada voodipesu, käterätikuid või muid majapidamistarbeid. Selleks kuluks tuleb arvestada kuus keskmiselt 18 eurot;  hagejate muud kulud, mille üle pooled ei vaidle, on juuksur 7,08 eurot; raamatud, ajalehed, ajakirjad 7,85 eurot; kingitused ja spordivahendid 3,75 eurot; kontsert, teater ja kino 6,49 eurot; ravimid, vitamiinid, prillid 21,39 eurot; 4  põhjendatud kulutused riietele ja jalanõudele on 60 eurot kuus, arvestades jaekaupade hindu ja seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast. Lapsed on kasvueas ja garderoobi on vaja sageli uuendada;  reisimise kulu on põhjendatud 20 eurot kuus, arvestades keskmist elustandardit Eestis on põhjendatud lubada lastele üks reis aastas ja 240 eurot aastas ei ole liigne ega luksuslik kulu;  kodus on aeg-ajalt vaja välja vahetada ka mööblit ja uuendada kodutekstiili tooteid (vaibad, kardinad), seda ka lastel. Põhjendatud kulu on 35 eurot kuus;
  24. Hageja I põhjendatud kulud on 668,32 eurot ja hageja II kulud 667,04 eurot kuus. Seega on hagejate ülalpidamiskulud muutunud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja mõisteti, mistõttu on hagi esitamine elatise suurendamiseks õiguslikult põhjendatud.
  25. Hagejad ei toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust miks nende ema ei saa neid vähemalt seaduses sätestatud määras ülal pidada. Tuleb eeldada, et hagejate ema on suuteline kandma laste ülalpidamiskuludest ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kostja taotlusel arvesse võtta ka see, et hagejad saavad riiklikku peretoetust 60 eurot kuus.
  26. Kuna kostja sissetulekud on peaaegu kolm korda suuremad kui hagejate ema sissetulekud, sest kostja saab netotöötasu umbes 3000 eurot kuus ja hagejate ema brutopalk on 1220 eurot, tuleb kostjalt hageja I ülalpidamiseks elatisena välja mõista 338,32 eurot (668,32-270-60) ja hageja II ülalpidamiseks 337,04 eurot (667,04-270-60) kuus. Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust vanemate enda ülalpidamiskulud, sest need on nii emal kui ka isal. Arvesse ei saa võtta ka hagejate ja kostja suhtlust, kuna see ei toimu regulaarselt. Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tähtaegselt täitmata kohustuste korral. APELLATSIOONKAEBUS
  27. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
  28. Seaduses sätestatud elatis on hagejatele piisav. Hagejatel ei ole erivajadusi, nad ei ole halvas toitumuses ega ela vaesuses. Seaduses sätestatud elatis on suurenenud kiiremini kui palgatulu. Puudub põhjus elatist veelgi suurendada.
  29. Kohus jättis arvestamata, et hagejad viibivad umbes 40 päeva aastas kostjaga. Sellel ajal maksab kostja elatist ja kannab ka kõik hagejate kulud vahetult. Seega on kostja elatisekulud hagejatega viibimise ajal 1080 eurot. Hagejate ema ei ole nõustunud seda kostjale hüvitama.
  30. Eluaseme ja selle sisseseade kulud on mõlemal vanemal. Ülalpidamiskulude hulka ei kuulu eluasemelaenu makse, mida peab kandma ka lasteta. Maja küte, küttepuud, maja kindlustus, prügivedu, kodu internet ja muud majapidamiskulud ei kuulu elatise hulka (mitte sellises ulatuses nagu hagejad seda näitavad). Neid kulusid tuleb hagejate emal kanda ka ilma lasteta.
  31. Kommunaalkulud, nagu vesi, elekter ja prügivedu on osaliselt ka laste kulud, kuid kulutuste suurus ei suurene proportsionaalselt leibkonna liikmete arvuga. Õige ei ole kõiki kulusid kolmega jagada. Hagejad ja maakohus ei arvestanud Sotsiaalministeeriumi tellitud RAKE uuringu arvutusmetoodikaga. 5
  32. Kostja on teinud ka muid kulutusi. Näiteks ostnud arvutid, Windows operatsioonisüsteemi ja Microsoft Office tudengi versiooni kooli jaoks. Kostja maksis hageja I tennisetreeningute eest (lõpetas need eelmisel aastal). Klaver on hagejate esindaja tehtud ühekordne kulutus (kingitus) ning sarnane kostja kulutustega arvutitele ja jalgratastele. Kohus arvestas ebaõigesti elatise hulka ka hagejate ema poolt kingitustena tehtud kulutused.
  33. Kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot kuus on liiga palju. Kohtu põhjendus ei ole piisav.
  34. Hagejate esitatud kulude seas on nii põhivajaduste kui ka mitte põhivajaduste hulka kuuluvaid kulutusi. Näiteks hagejate taskuraha on elatise hulka mitte kuuluv kulutus. Arvestama peaks üksnes põhivajaduste hulka kuuluvate kuludega.
  35. Kohus jättis arvestamata, et kostja varaline seisund ei ole pärast lahutust muutunud. Säästusid igakuisest sissetulekust ei jää. Ei ole õiglane, et kostja peab elatist maksma ebaproportsionaalselt rohkem. Kohus märkis ka ise pooltele saadetud kirjas, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse kalduda vanemate võrdsest kohustusest kõrvale. Kohus ei kontrollinud, et hagejate ema varjab oma tulusid.
  36. Kuna kostja rahuldas hagi kohe pärast selle kohtusse esitamist, jääb arusaamatuks, millistel alustel hagi rahuldati. Kostja ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud.
  37. Asjaolud on muutunud. Kostjale sai teatavaks, et hagejate emal on õigus taotleda Saksamaa Perekassast (Familienkasse) lapsetoetust 204 eurot kuus ühe lapse kohta, millest arvestatakse maha Eestis makstav lastetoetus 60 eurot kuus. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
  38. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  40. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
  41. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  42. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
  43. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejate vajadused on võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-15995 otsuse tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hagejad on oma vajaduste suurenemist tõendanud ja ringkonnakohtul puudub alust teha teistsuguseid järeldusi, kui 6 tegi maakohus. Selleks ei anna alust ka kostja arvamus, et hagejatele piisab seaduses sätestatud minimaalsuuruses elatisest.
  44. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 22). Tsiviilasjas nr 2-14-15995 leidis kohus, et tulenevalt vanemate sissetulekute erinevusest peab kostja kandma 65% hagejate ülalpidamiskuludest.
  45. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei arvestanud kostja varalise seisundiga. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulekud on ka käesoleval ajal peaaegu kolm korda suuremad hagejate ema sissetulekust. Kostja ei põhistanud ega tõendanud oma väidet, et hagejate ema varjab oma tulusid. Samas arvestas maakohus otsuse tegemisel õigesti sellega, et hagejate ema peab neid ülal pidama vähemalt osas, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale ja kostja ülalpidamiskohustusest tuleb maha arvestada ka riiklik peretoetus, mis on 60 eurot kuus kummagi hageja kohta ja mis laekub hagejate emale.
  46. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus otsuse tegemisel õigesti arvestamata asjaolu, et hagejad viibisid eelmisel aastal umbes 40 päeva kostja juures. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate alaline elukoht on ema juures, kes katab nende põhilised vajadused. Üksnes siis, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Hagejate kostja juures viibimist saaks elatisenõude lahendamisel arvestada juhul, kui see toimub mingi tulevikus ettenähtava regulaarsusega. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väited selle kohta, et ta kandis hagejate tema juures viibimise ajal eluaseme- ja selle sisseseade kulusid.
  47. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, nagu ei kuuluks eluasemekulud (eluasemelaenu makse, küte, küttepuud, maja kindlustus, prügivedu, internet ja muud majapidamiskulud) elatise hulka, sest neid peab hageja ema kandma ka ilma hagejateta.
  48. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Seega peavad vanemad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-69-13, p-d 17,18). Samuti saab eluaseme kindlustamise kulusid mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Nende kulutuste eesmärgiks on tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui eluruum nt hävib (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-69-13, p 23).
  49. Samuti saab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada tasu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi 7 hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-69-13, p 19). Maakohus lähtus nii eluaseme kui ka selle kasutamisega seonduvate kütte, vee, prügiveo ja muude kulude suuruse kindlakstegemisel õigesti kummalegi hagejale langevast osast.
  50. Asjaolu, et kostja on ostnud hagejatele arvutid ja nende tarkvaraversioonid ning jalgrattad ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hagejate väitel ostis kostja need asjad 4-5 aastat tagasi hagejatele kingiks (I kd lk 132 pöördel). 19.03.2019 esitatud elatise suurendamise nõuete lahendamisel ei oma nende asjade kunagine ostmine tähtsust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on kunagi maksnud hageja I tennisetreeningute eest. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel hagejate kuluna klaveri ostmist, vaid hageja I kuluna klaveritundide maksumust kui huviringi kulu. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks arvestanud elatise hulka ema poolt hagejatele tehtud kingitusi, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
  51. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta arvestas riiete ja jalanõude kuluna 60 eurot kuus kummagi hageja kohta. Arvestades hagejate väidet, et nad on peaaegu ühte kasvu noormehed ning noorem vend ei saa seetõttu kanda vanemale vennale väikseks jäänud riideid ja jalanõusid (kostja ei ole seda vaidlustanud), samuti seda, et kumbki hageja vajab lisaks hooajalistele riietele ja jalanõudele ka sportimiseks vajalikke riideid ja jalanõusid, samuti kooli vahetusjalanõusid ning nad on praegu kasvueas, ei ole kohtu tuvastatud kulu liiga suur.
  52. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et hagejate taskuraha ei ole vajalik kulu, mida peaks lugema elatise hulka. Arvestades asjaolu, et üks hagejatest saab täisealiseks 09.05.2020, s.o enne ringkonnakohtu otsuse tegemist ja teine 11.08.2022, s.o veidi rohkem kui 2 aasta pärast, st tegemist on noormeestega, kes vajavad mõistliku suurusega taskuraha, mille kasutamise üle nad saavad ise otsustada. Kohtupraktikas on sellise kulu arvestamine elatiseasjades tavapärane.
  53. Asjaolu, et kostja hakkas pärast käesoleva hagi esitamist maksma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimumsuurus, ei anna alust jätta hagi rahuldamata, nagu kostja ekslikult leiab. Maakohus tuvastas, et antud juhul on hagejate põhjendatud ja vajalikud kulud miinimumelatisest suuremad, mistõttu peab ka kostja andma nende kulude kandmisel oma panuse.
  54. Lisaks tuleb kostjal arvestada asjaoluga, et hagejad elavad igapäevaselt koos emaga, mis tähendab, et kui kostjal on nüüdsest teada konkreetne rahasumma, mida ta peab igakuiselt hagejate ülalpidamisse panustama, siis ema peab kandma mistahes erakorralisi kulusid, mille tekkimist elatise suuruse määramisel ei ole võimalik arvestada, kuid mis igapäevases elukorralduses paratamatult ette tulevad.
  55. Kostja apellatsioonkaebusele lisatud saksakeelsed tõendid jätab ringkonnakohus TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta, kuna kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nende eestikeelseid tõlkeid. Nende tõenditega soovis kostja tõendada asjaolu, et hagejate emal on õigus taotleda Sakasamaalt lapsetoetust. Kuna kostja väide ei ole tõenditega kontrollitav, jätab ringkonnakohus sellele esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitele hinnangu andmata.
  56. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. 8
  57. Hagejad ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja materjalist. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.