Obsah (6)

§ 651§ 657§ 175§ 217§ 174§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2020, Tallinn Tsiviilasj

) § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja tähtajad 2 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1. 13.02.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7815.73 eurot, intressi 537.07 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2345.07 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 0,0408% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank kaks laenulepingut: 1) 06.09.2015 lepingu, mille alusel kostja sai laenu 1300 eurot; 2) 08.01.2016 lepingu, mille alusel kostja sai laenu 6850 eurot. Kostja kohustus laenud tagastamata vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja rikkus laenu tagastamise kohustust, ütles AS Inbank mõlemad lepingud üles 28.09.
2. AS Inbank loovutas oma nõuded 26.04.2017 hagejale.
3. Kostja hagile vastust ei esitanud.
4. Harju Maakohus rahuldas hagi 09.10.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 7815.73 eurot, intressi 537.07 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, seisuga 13.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 2345.07 eurot ja viivise 0,0408% päevas alates 14.02.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 600 eurot koos viivisega.

1. Menetluskulude osas märkis kohus, et ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd põhjendatud ei ole õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Nimelt kuulus nõue esmalt Inbank AS-ile, kes loovutas nõude hagejale, kellele osutab õigusabi PlusPlus Legal OÜ. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole õigustatud. Seejuures ei ole tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Samuti leidis kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus 3
2. 05.11.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Hageja tegevus on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast ise esindada
4. Hageja õigusabikulu 3,5h esindaja töö eest on põhjendatud. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning vajadusel tõendite kogumist. 3,5h on analoogsete hagide koostamiseks tavapärane ajakulu. Kostja hageja nõudele, sh menetluskuludele ja nende suurusele, vastu ei vaielnud. Lisaks ei ületa hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vastustaja seisukoht
5. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse osas seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Kooskõlas

§ 651

lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise, st tema lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata jätmise osas. Seega asja sisulise lahendamise, menetluskulude jaotuse, riigilõivu kostjalt menetluskuluna väljamõistmise ning hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmise osas on otsus jõustunud. 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata väiksemas summas kui 240 eurot. Kuigi praegusel juhul on tegemist tagaseljaotsusega, millisel juhul tuleks ringkonnakohtul saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657

lõige 2), peab ringkonnakohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest põhjendatuks asi tühistatud osas ise ära lahendada, määrates kindlaks hagejale hüvitatavate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vajalike ja põhjendatud õigusabikulude näol 240 euro võrra. Kuivõrd hageja soovis õigusabikulude hüvitamist suuremas summas, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega jätta hagejale õigusabikulud täies ulatuses hüvitamata. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. 4 12. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lõike 1 teine lause).

Praeguses asjas on see eeldus täidetud. Hagejale ei saa ette heita lepingulise esindaja menetluses kasutamist. Nõuete loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane.

§ 217

lõikest 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineb lepingulise esindaja kasutamise keeld. Lisaks on

§ 217

lõikest 1 tulenev õigus menetlusosalisel sõltumata nõude keerukusest, seega ei ole asjakohane ka kohtu põhjendus, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. 13. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning keerukusastet, on hageja nõutavad õigusabikulud ülemäärased. Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista õigusabikulu 420 eurot, mille osas on apellatsioonkaebuses täpsustatud, et tegemist on hagi koostamise ajakuluga (sh tõendite analüüs, komplekteerimine ning hagi koostamine ja esitamine) 3,5h eest tunnitasuga 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi koostamisega seotud toimingutele 2h. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka lepinguline esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Arvestades eeltoodud kaalutlusi on praegusel juhul hageja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlik ja põhjendatud. Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lõige 10).

Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 2h eest tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks), s.o 240 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule 600 eurot ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 14. Vastavalt

§ 178

lõikele 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. 15. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lõige 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu