Obsah (7)

§ 238§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS (menetluskulude motiivid) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Anton Kalvik süüdi tunnistada Kar

S § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning mõista temale KarS § 63 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Anton Kalviku poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Anton Kalviku karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (02.02.2020-03.02.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Anton Kalviku karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 12.02.2020.a.
3. Anton Kalviku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend süüdistatav Anton Kalvikule kuuluv mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx.
5. Anton Kalvikult välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 344,70 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

8. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1220,70 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 102 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 98,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700015185 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-2003“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 16.06.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 16.06.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse motiivid 1.Süüdistuse sisu: Anton Kalvik, olles varem korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ja viimati Harju Maakohtu 19.09.2017 otsusega nr 1-17-8737 KarS § 424 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, uuesti, see on korduvalt ja tahtlikult juhtis 02.02.2020 kella 15.05 ajal xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - 1,13 mg/1 laiendmääramatusega ± 0,10mg/l (lõplik tulemus 1,03 mg/1)) ning 12.02.2020 kella 23.56 ajal xxxx, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - 0,86 mg/1 laiendmääramatusega ± 0,09mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/1)), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Anton Kalvik pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti Anton Kalvik isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 28.10.2019 Põhja prefektuuri väärteootsusega LS § 201 lg. 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 02.02.2020 kella 15.05 ajal xxxx ning uuesti juhtis tahtlikult, s.o. süstemaatiliselt 12.02.2020 kella 23.56 ajal xxxx, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. Anton Kalvik rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega Anton Kalvik pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 423`1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Motiivid menetluskulude osas Kuna Anton Kalvik on vaidlustanud vaid menetluskulusid, siis esitab kohus kohtuotsuse motiivid vaid selles osas.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades võib käia nende tasumine ühe kuu jooksul A. Kalvikule üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 3 Kohus selgitas süüdistatavale, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. A.Kalvik on töövõimeline mees, sündinud 1966.aastal, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A.Kalvik oleks mingil põhjusel võimetu töötama. Riigikohus on osundanud, et isik on kohustatud menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel oma varatust tõendama või vähemalt taotlema kohtult sellekohase teabe väljanõudmist. Käesoleval juhul ei ole süüdimõistetu ega tema kaitsja esitanud senise menetluse jooksul kohtule tõendeid A.Kalviku varatusest või maksejõuetusest ega pole kohtult ka taotlenud menetluskuludest osalist vabastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4