) § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest ning tunnistas 16.01.2020 käskkirjaga nr 3/1/20 AS YIT Eesti pakkumuse edukaks. AS EVIKO hankemenetlusest kõrvaldamise osas tugines hankija
lg 4 p-le 9 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2020 otsusele nr 189-19/
lg-s 6 sätestatu, mis võimaldab hankijal juhul, kui ta tuvastab alltöövõtjal nn valikulise kõrvaldamise aluse (
Hankepassis esitatud küsimus on hankijale abivahend kontrollimisel, kas ettevõtja suhtes esineb
lg 4 p-s 8 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus ja kui ettevõtja vastab küsimusele jaatavalt, saab hankija asjaolusid täpsemalt uurida ning otsustada, kas rakendatud sanktsioonid on seotud niisuguste rikkumistega, mis annaksid aluse
Ainuüksi sanktsioonide rakendamise jaatamine ei too ettevõtjale kaasa negatiivseid tagajärgi. Praeguses riigihankes on hankija andnud pakkujatele hankepassina täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) art 59 lg 2 alusel koostatud Euroopa ühtse hankedokumendi standardvormi. Seega tuleb ka vormis kasutatud sõnastusi mõista riigihankedirektiivi valguses.
Kuigi Eesti seadusandja on direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-i g riigisisesesse õigusesse üle võttes kasutanud
lg 4 p-s 8 mõnevõrra täpsemat sõnastust ja näinud direktiivi mõtet silmas pidades otsesõnu ette, et leppetrahv on kahjutasuga võrreldav sanktsioon, ei muuda see asjaolu, et normide sisu on sama. Vaidlustaja tegelikult ei eita, et tema vastu on rakendatud sanktsioone, vaid rõhutab seda, et sanktsioonide rakendamine ei olnud õigustatud ja pakkuja on sanktsioonid vaidlustanud. Need argumendid ei ole asjakohased, sest sanktsioonide rakendamise kohta valeandmete esitamise küsimuses ei oma mingit tähtsust, kas sanktsioonide rakendamine on olnud põhjendatud ja õiguspärane ning kas pakkuja on selle vaidlustanud. Need asjaolud võivad olla olulised
lg 4 p 8 kohaldamise kontekstis, kuid
lg 4 p 9 puhul omab tähtsust üksnes see, kas pakkuja on esitanud objektiivsele tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Arusaadavalt ei soovi pakkuja hankepassis ega mujal tunnistada, et ta on varasemaid hankelepinguid rikkunud, kuid oluline on vahet teha, et hankepassis ei nõuta pakkujalt „jah/ei“ vastust küsimusele stiilis „Kas Te olete varasemaid hankelepinguid rikkunud?“, vaid küsitud on, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud teatavaid sanktsioone. Nende küsimuste sisu ja tähendus on selgelt erinev. Hankepassis küsitu on neutraalse iseloomuga ega sõltu õiguslikust hinnangust. Samas ei õigusta ainuüksi valeandmete esitamine pakkuja hankemenetlusest automaatset kõrvaldamist, vaid
lg 4 p 9 kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga h nõuab mh seda, et pakkuja oleks valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses (vt ka VAKO 15.01.2019 otsus nr 261-18/199438, p 12; Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus nr C387/14, Esaprojekt, p-d 71 ja 78). Valeandmete esitamine küsimuses, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võib-olla ka pahatahtlikku varjamissoovi. Igale pakkujale on hästi teada, kas ja milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud ning pakkujal ei ole üldjuhul võimalik põhjendatult väita, et ta polnud tema vastu esitatud trahvinõuetest jms teadlik. See teave on hankemenetluse seisukohast ka äärmiselt oluline, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust. Ehkki riigihangete registri praegune versioon annab nii hankijale kui ka avalikkusele infot ettevõtjate suhtes rakendatud sanktsioonidest, ei pruugi see 3
lg 5 järgi peab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus olema põhjendatud ning motiivide esitamine on eriti oluline siis, kui kõrvaldamise aluseks on mõni nn valikuline kõrvaldamise alus (
lg 4), sest need eeldavad ka kõrvaldamise proportsionaalsuse hindamist (vt VAKO 01.04.2019 otsus nr 33-19/203234, p 16). Seega peab otsusest nähtuma, et hankija on kõrvaldamise põhjendatust sisuliselt kaalunud. See nõue on praegu täidetud, sest hankija on pakkuja suhtes rakendatud sanktsioonide varjamise hinnanud selgelt tahtlikuks valeandmete esitamiseks, millest järeldub, et pakkuja on kaotanud oma usaldusväärsuse hankija silmis ning hankija hinnangul on kohane pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Pakkuja viide, et ka kolmanda isiku suhtes esineb väidetavalt kõrvaldamise alus ning kontrollida tuleks ka kolmanda isiku hankepassis esitatud andmeid, ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv, sest pakkuja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsust (SA Uue Kunsti Muuseum 16.01.2020 käskkiri nr 4/1/20). Kuna vaidlustus hankija 16.01.2020 käskkirja nr 2/1/20 peale jääb eeltoodu põhjal rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka vaidlustus 16.01.2020 käskkirja nr 3/1/20 peale. 4. AS EVIKO esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2020 kaebuse SA Uue Kunsti Muuseum 16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja nr 3/1/20 ning VAKO 10.02.2020 otsuse nr 7-20/214965 tühistamiseks.
lg 4 p-d 8 ja 9 on valikulised kõrvaldamise alused, mille puhul on hankijal tavapärasest ulatuslikum tõendamiskoormus.
lg 4 p 9 kohaldamisel tuleb arvestada ka proportsionaalsust ning põhjendamatu oleks pakkuja kõrvaldamine üksnes viitega tema poolt valeandmete esitamisele, arvestamata sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskust. Hankija otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud, sest pakkuja ebausaldusväärseks kuulutamine toob talle kaasa mainekahju ja muudab edasistel hangetel osalemise raskemaks. Vastustaja on praegusel juhul üksnes eeldanud kõrvaldamise aluse olemasolu. Riigihangete registris toodud märkus kajastab vaid tellija ühepoolset hinnangut, mis ei pruugi olla õiguslikult korrektne. Kaebaja on rakendatud sanktsioonid vaidlustanud ja hankija pidi sellega arvestama. Kaebaja ei pidanud hankepassis kinnitama
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus ta on veendunud, et nimetatud alust tegelikult ei esine. Pelgalt asjaolu, et kaebajal on tekkinud mõne varasema hankelepingu täitmisel tellijaga vaidlusi, ei tähenda, et tema puhul esineks kõrvaldamise alus. Seega ei ole kaebaja esitanud valeandmeid ning isegi kui ta oleks esitanud valeandmeid, ei ole ta süüdi raskes eksimuses. Hankija ei ole vastupidist põhistanud ega tõendanud. Kaebajaga sõlmitud varasemat hankelepingut ei ole üles öeldud, vaid kaebaja ütles lepingu ise üles. Kaebaja vastu ei ole esitatud ka kahjunõuet, sest leppetrahv ei ole võrdsustatav kahjunõudega ja kaebaja ei pidanud õigusteadmisteta isikuna teisiti arvama. Hankija pidanuks kõrvaldamise otsuse tegemisel arvestama sellega, et pakkuja on tema suhtes rakendatud sanktsioonid vaidlustanud, ja hindama kaebajale ette heidetud rikkumisi sisuliselt, kuid ei ole seda teinud. 5. SA Uue Kunsti Muuseum vaidles 29.02.2020 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata. Kaebaja esitas valeandmeid küsimuste osas, kas teda on varasemalt sanktsioneeritud ja kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav. Samasugust valeinfot on kaebaja korduvalt esitanud ka teistes hangetes. Vastustajal puudub kaebaja vastu usaldus, sest talle on teada kaebaja ebausaldusväärsus. Kaebaja ja tema alltöövõtja on seotud erinevate lepingurikkumistega, kuid varasemad hankijad kas ei taha või ei pea vajalikuks neid andmeid avalikustada. AS EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ on korduvalt osalenud erinevates riigihangetes ühispakkujatena ning mõlemad on teadlikud teineteise tegemistest ja ka sanktsioneerimisest. Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas mõlemad ettevõtjad riigihanke nr 207810 menetlusest, heites 4
Kuigi need on omavahel seotud, ei tähenda see, et hankijal tuleks valeandmete esitamisele tuginedes hinnata pakkuja varasemaid rikkumisi ka sisuliselt.
lg 4 p 9 kohaldamise eelduseks on valeandmete esitamise fakt ning kaaluda saab üksnes valeandmete esitamise põhjuseid ja hinnata pakkuja usaldusväärsust. Hankija võimalused rikkumisi sisuliselt hinnata on piiratud ja ei saa eeldada, et ta selgitaks detailselt välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasuse.
lg 4 p-le 9, heites talle ette hankepassis valeandmete esitamist selle kohta, kas varasemate hankelepingute täitmise käigus on pakkuja suhtes rakendatud sanktsioone. Vastustaja ei tuginenud kõrvaldamisel
lg 4 p-le 8, mille puhul oleks tal tulnud hinnata, kas kaebaja varasemad lepingurikkumised olid olulised või pidevad ning mil määral need mõjutavad kaebaja usaldusväärsust (vt Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus nr C-267/18, Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, p-d 27– 29). Seega on asjakohatud kaebaja etteheited, et vastustaja ei ole varasemate lepingutega seotud asjaolusid täpsemalt uurinud. Riigihangete registri andmetest nähtub, et kaebajaga on varasem hankeleping lõpetatud ennetähtaegselt (riigihange nr 204559) ja tema suhtes on kohaldatud leppetrahvi (riigihange nr 190676). Vastustaja on registriandmeid kontrollinud ka AS-lt Hoolekandeteenused, kes kinnitas sanktsioonide rakendamist. Vastustaja märkis lisaks, et Pärnu Linnavalitsus on määranud kaebajale leppetrahvi riigihankes nr 201868. Riigihangete register seda ei kajasta, kuid kaebaja ei ole leppetrahvi nõude olemasolu eitanud. Eeltoodud andmete põhjal esitas kaebaja hankepassis valeandmeid, kui eitas tema suhtes sanktsioonide rakendamist. Viidatud sanktsioonide olemasolu kinnitavad ka kaebaja enda esitatud tõendid. Kohtumenetluses on hankija viidanud ka teistes hangetes kaebajale määratud sanktsioonidele, kuid need viited jäävad tähelepanuta, sest vaidlustatud otsuses pole neile tuginetud ning hankija ei saa hakata kohtumenetluses oma otsust põhjendama uute asjaoludega (vt HKMS § 158 lg 2). Leppetrahv on kahjutasuga võrreldav sanktsioon. Hankepassis esitatud küsimus on sõnastatud direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g järgi, mida on
Kuna vastustaja eesmärk oli hankepassis esitatud küsimusega kontrollida mh
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu, siis ilmselgelt peeti küsimuses sanktsiooni all silmas ka leppetrahvi. Ilmselgelt näitab leppetrahvi nõudmine lepingu rikkumist ja on seega hõlmatud küsimuse eesmärgiga kontrollida pakkuja usaldusväärsust lepingu täitmisel. Kaebaja väide, et ta ei saanud aru, et peab esitama teavet ka 5
Vastustaja ei ole kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel rikkunud tõendamiskoormust, sest ta ei ole tuginenud pelgalt registriandmetele, vaid need ka üle kontrollinud. Kuigi vaidlustatud otsuse põhjendus on napp, nähtub sellest siiski kaebajale tehtud etteheite sisu ja ilmselgelt mõjutab tahtlikult valeandmete esitamine pakkuja usaldusväärsust. Otsusest järeldub vastustaja soovimatus sõlmida leping ebausaldusväärse pakkujaga ja kohtumenetluses on seda täiendavalt selgitatud. Vastustaja käitumise põhjal on usutav, et hankija lähtus samadest kaalutlustest juba vaidlusaluse otsuse tegemisel. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille vastustaja oleks jätnud otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata ja mis võinuks otsust mõjutada. AS-l EVIKO on väga laialdane riigihankemenetlustes osalemise kogemus, hankepassis esitatud küsimus oli selge ja arusaadav ning kaebaja kogemust arvestades ei ole tema eksimus küsimuse mõistmisel usutav. Kaebaja kõrvaldamine
Sätte eesmärk on võimaldada hankijal kõrvaldada hankemenetlusest ebausaldusväärne pakkuja (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 101 ja art 57 lg 4 p h; otsus nr C-267/18, p 26). Hankijalt ei saa nõuda lepingu sõlmimist pakkujaga, kes ei ole hankijale teadaolevalt aus ja keda hankija ei saa seetõttu usaldada. Avalike vahendite arvelt ei ole põhjendatud toetada ebaausalt käituvate ettevõtjate majandustegevust, sest see moonutaks konkurentsiolukorda. Teave, mille kohta kaebaja hankepassis valeandmeid esitas, oli vastustaja jaoks oluline, et hinnata potentsiaalse lepingupartneri usaldusväärsust. Kui pakkuja esitab varasemate rikkumiste kohta valeandmeid ja hankijal puudub muu võimalus asjaolusid kontrollida, võib valeinfo tuua hankija jaoks kaasa raskused lepingu täitmisel. See kahjustaks vastustaja huve ja koormaks põhjendamatult tema rahalisi vahendeid (vt ka
p 5).
Vastustaja heitis kaebajale põhjendatult ette tahtlust (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). Pakkuja kõrvaldamist ei saa kaasa tuua igasugune hooletu valeandmete esitamine, kuid kaebaja puhul ei saanud olla tegemist eksimusega, sest varasemate hankelepingute poolena oli ta teadlik, milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Samuti oli kaebaja teadlik, milliseid andmeid peab hankepassis esitama. Küsimus ei olnud keerulise sõnastusega ning selle sisu ja eesmärk olid arusaadavad. Vajadusel tulnuks kaebajal mõistliku ja hoolsa ettevõtjana paluda vastustajal küsimust selgitada. Riigihangetel osaledes peab kaebaja olema kursis ka riigihangete valdkonna õigusaktidega. Riigihangete registri andmetel on samasugust rahvusvahelises formaadis hankepassi nõutud paljudes hangetes (nt riigihanked nr 214746, 214929, 215094 ja 216643). Seega on kaebaja vastanud samale küsimusele juba korduvalt ja teab, milliseid andmeid siinkohal oodatakse. Seega jättis kaebaja varasemad hankelepingute rikkumised teadlikult ja tahtlikult hankepassis kajastamata eesmärgiga varjata oma varasemaid lepingurikkumisi vastustaja eest ning vältida võimalikku hankemenetlusest kõrvaldamist. Sellises olukorras kõrvaldas vastustaja kaebaja kui ebausaldusväärse pakkuja hankemenetlusest õiguspäraselt. Alltöövõtja (EVIKO Ehitus OÜ) osas valeandmete esitamist 6
lg 5) ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ei saa riivata tema õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AS EVIKO palub 13.04.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 01.06.2020) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja jääb oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (
p 6, § 95 lg 4 p-d 8 ja 9), hinnanud vääralt tõendeid ja rikkunud oluliselt menetlusnorme (HKMS § 157 lg 1, § 165 lg 1 p 4), mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Halduskohus jättis kaebaja 27.03.2020 seisukoha alusetult tähelepanuta, sest 15.03.2020 määruses oli selgelt välja toodud, et teiste menetlusosaliste poolt esitatule vastamiseks oli aega kuni 27.03.2020 ning kaebaja esitaski täiendavad seisukohad vastuseks hankija ja kolmanda isiku esitatule. Kui halduskohus pidas silmas, et 27.03.2020 võis vastata üksnes teise menetlusosalise poolt hiljemalt 20.03.2020 esitatud täiendavatele seisukohtadele, siis tulnuks seda määruses ka arusaadavalt väljendada. Halduskohus ei ole seejuures väitnud, et kaebaja 27.03.2020 seisukoht sisaldas uusi tõendeid või taotlusi, millele vastamiseks tulnuks teistele menetlusosalistele anda täiendav tähtaeg. Kuna kaebaja üksnes vastas teiste menetlusosaliste väidetele, siis ei saanud kohus jätta dokumenti tähelepanuta. Isegi juhul, kui kaebaja täiendavad seisukohad olid esitatud hilinenult, pidi kohus uurimispõhimõttest tulenevalt arvestama neis toodud õiguslike põhjendustega. Menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumendid esitas kaebaja 20.03.2020 ning halduskohtu viide hilinemisele on selles osas arusaamatu.
p 6 kohaselt peab pakkuja hankepassis kinnitama kõrvaldamise aluse esinemist või puudumist. Hankemenetlusest kõrvaldamise alus saab tuleneda üksnes seadusest (
Halduskohus on kaebaja nn eksimuse määra sisustamisel jätnud viidatud asjaolu alusetult hindamata. Samuti on halduskohus jätnud sisuliselt hindamata enamuse kaebaja selgitustest, mis puudutasid eksimust andmete esitamisel, ning leidnud põhjendamatult, et kaebaja esitas valeandmeid tahtlikult.
lg 4 p 9 annab küll hankijale võimaluse kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu, kuid valeandmed peavad käima
Kuigi hankepassis esitatud küsimus oli sõnastatud teisiti, saab menetlusest kõrvaldamise alus tulla ainult seadusest. Kehtiv
ei võimalda järeldada, et pakkuja saab valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada pelgalt sanktsioonide kohaldamise fakti tuvastamisega ning hankijal puudub kohustus hinnata, kas pakkuja puhul esineb ka tegelikult
Kuna riigihangete registri kanne kajastab vaid konkreetse tellija nägemust, siis on hankijal kohustus pakkuja enne tema kõrvaldamise otsuse tegemist ka ära kuulata, mida praegusel juhul ei tehtud (vaatamata sellele, et hankija väidetavalt konsulteeris mh AS-ga Hoolekandeteenused). Samuti pidanuks hankija oma motiveerimiskohustuse (
p 1 ja § 96 lg 5) täitmiseks hindama kaebajale ette heidetavaid rikkumisi sisuliselt. Üksnes sellise analüüsi käigus saanuks hinnata ka pakkuja usaldusväärsust ja tema väidetava valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldamise proportsionaalsust. Halduskohus möönis, et hankija ei ole kaalutlusõigust rakendanud, kuid asus seejärel hankija tegevust ise sisustama.
eelnõu seletuskirja kohaselt toimub ettevõtja esmane kontroll tema enda kinnitustel põhineva hankepassi alusel. Pakkujal ei saa olla kohustust hankepassis kinnitada kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus ta on veendunud, et seda alust tegelikult ei esine. Ainuüksi asjaolu, et pakkujal on mõne hankelepingu täitmise osas tekkinud vaidlused 7
Kuna objektiivselt ja tõendatult kaebajale ette heidetud asjaolusid ei esinenud, siis polnud tal hankepassi täitmisel alust jaatada vastupidist. Seega on asjakohatud viited, et kaebaja pidi olema teadlik tema suhtes kohaldatud sanktsioonidest. Hankepassis saab kinnitada vaid kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist. Isegi kui kaebaja on esitanud valeandmeid, ei ole ta seda kindlasti teinud tahtlikult ja ei ole süüdi ka raskes hooletuses. Kaebaja on oma 29 tegutsemisaasta jooksul korrektselt ja tähtaegselt täitnud mitukümmend riigihankelepingut ning sellise mahu juures on täiesti tavapärane, et mõne lepingu täitmisel võib olla tekkinud hankijaga erimeelsusi. See ei tähenda, et kaebaja poleks jätkuvalt usaldusväärne partner. Hankija ei ole diskretsiooni sisuliselt teostanud, jättes olulised asjaolud kaalumata ja kaebaja ära kuulamata. Halduskohtu järeldus, et hankija ei ole rikkunud kaalutlusõigust ja tõendamiskoormust ning vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne, on selges vastuolus seaduse ja senise praktikaga (nt VAKO 15.01.2019 otsus nr 261-18/199438, p-d 12–14; 16.07.2019 otsus nr 100-19/204854, p-d 18–19), kusjuures praktika muutmist ei ole millegagi põhjendatud.
lg 4 p 9 näeb ette valikulise kõrvaldamise aluse, mille kohaldamine on hankija õigus, mitte kohustus (st aluse esinemise kontroll on kohustuslik, kuid kõrvaldamine ise kaalutlusotsus). Eriti suurt tähelepanu tuleb seejuures pöörata kõrvaldamise proportsionaalsusele (
Halduskohus ei ole ka selgitanud, miks ta pidas võimalikuks lähtuda asja lahendamisel hankija kohtumenetluses esitatud uutest põhjendustest. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole ilma pakkujat ära kuulamata võimalik tugineda tema kontrolli alt väljuvatele registriandmetele, jättes tähelepanuta ka märke, et isik on tema suhtes rakendatud sanktsioonid vaidlustanud. Kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest äärmiselt kergekäeliselt, ehkki sellisel otsusel on ettevõtja jaoks selgelt kahjulikud tagajärjed. Kõrvaldamine peaks olema hästi põhjendatud erand. Isegi kui kaebaja esitas valeandmeid, ei saanud see tuua kaasa hankemenetlusest kõrvaldamist. Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-i h tuleb mõista viisil, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise faktist, vaid asjaomane pakkuja peab olema seejuures süüdi raskes pettuses (vt otsus nr C-387/14, p-d 71 ja 78). See tõlgendus on asjakohane ka
lg 4 p 9 puhul ehk pakkuja saab valeandmete esitamise eest hankemenetlusest kõrvaldada üksnes siis, kui ta on vastutav teatud raskusega hooletuse eest, millel võib olla hankemenetlusele määrav mõju (otsus nr 261-18/199438, p 10). Praeguses vaidluses tuleb hinnata nii hankepassi sõnastust kui ka kaebaja arusaama selle kohta, miks ta vastas riigihangete registris raadionuppu kasutades
Kaebaja ei ole kindlasti püüdnud mingeid asjaolusid hankija eest tahtlikult varjata või hankijat eksitada. See oleks arusaamatu juba põhjusel, et vastav märge on hankijale riigihangete registrist nähtav. Kaebaja tõlgendas hankepassis esitatut igati loogiliselt kõrvaldamise alusena
lg 4 p 8 tähenduses, mistõttu ei saa väita, et ta oleks esitanud hankijale teadlikult valeandmeid. Praeguse vaidlusega sarnast probleemi ei ole praktikas kunagi varem tekkinud. Riigihankes nr 204559 sõlmitud hankelepingu ütles üles kaebaja, mitte hankija. Leppetrahv ja kahjuhüvitis on erinevad õigusinstituudid. Leppetrahv on kokkuleppeline kõrvalkohustus, mille rakendamise alused, eesmärk ja funktsioon ei ole seostatavad ega ühitatavad kahjunõudega. Kui halduskohtu hinnangul on nende eristamise näol tegemist õigusspetsiifilise küsimusega, jääb arusaamatuks, kuidas pidi kaebaja mõistma, et hankepassi eksitav sõnastus peab kahjutasu all silmas ka leppetrahvi. Kuna kaebajal ei tekkinud küsimusest arusaamise osas kahtlust, polnud tal alust nõuda selle kohta hankijalt täpsustusi. Kaebaja süü hindamisel tuleb mh arvestada, et hankepassis esitatud küsimus oli mitmeti tõlgendatav. Halduskohtu käsitus on ka vastuoluline, sest esmalt rõhutatakse, et lähtuda tuleb hankepassi sõnastusest (s.o sanktsioonide kogemine kui faktiküsimus), aga teisalt eeldatakse, et hankepassi sõnastust mõistetakse koos
Pelgalt valesse kasti „linnukese“ tegemine ei võimalda sisulise kaalumiseta väita, et kaebaja on esitanud tahtlikult valeandmeid. 8
Hankija otsus on piisavalt põhjendatud ja hankija ei saa asuda hankemenetluses täitma kohtu rolli ning koguma ja hindama tõendeid. Hankija korraldab Euroopa Liidu tõukefondist rahastatavat rahvusvahelist projekti, mis allub rangetele finants- ja ajareeglitele, mistõttu on oluline, et ehitustööde töövõtuleping sõlmitakse usaldusväärse töövõtjaga. AS EVIKO hankepassis esitatud valeandmed ja pakkuja varasem sanktsioneerimine ei anna hankijale kindlust tema usaldusväärsuses. Praeguses asjas tehtud VAKO ja halduskohtu otsused on kooskõlas ka varasema kohtupraktikaga (vt Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsus nr 3-19-2155, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsus nr 3-19-631, p 14).
lg 4 p 9 alusel, leides, et pakkuja on esitanud hankepassis (dtl 319-345) teadvalt valeandmeid selle kohta, kas tema suhtes on varasemate hankelepingute täitmise käigus rakendatud sanktsioone (vt lk 15 – dtl 333). Hankija tuvastas, et AS Hoolekandeteenused esitas riigihanke nr 190676 tulemusel sõlmitud lepingu täitmise käigus AS-le EVIKO leppetrahvi nõude ja lõpetas ennetähtaegselt riigihanke nr 204559 tulemusel AS-ga EVIKO sõlmitud hankelepingu. Samuti tugines hankija sellele, et Pärnu Linnavalitsus on nõudnud AS-lt EVIKO leppetrahvi ka riigihanke nr 201868 tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise käigus ning valeandmeid on lisaks esitatud alltöövõtja EVIKO Ehitus OÜ hankepassis (dtl 346-367), sest 9
lg-d 1 ja 4 näevad vastavalt ette kohustuslikud ja valikulised hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille ühine eesmärk on välistada hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes on seadusandja või hankija hinnangul ebausaldusväärne ning kelle võetud heastamismeetmed (vt
lg 6 ja § 97) ei ole tema usaldusväärsuse taastamiseks piisavad või asjakohased (nt Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus nr C-267/18, Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, p-d 26-29 ja 36-37; 30.01.2020 otsus nr C-395/18, Tim, p-d 41-42).
lg 4 p 9 sätestab muu hulgas, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid
§-s 95 sätestatud tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või
Sätet tuleb tõlgendada kooskõlas selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga h ning kuna hankemenetlusest kõrvaldamise alused piiravad ettevõtjate õigust riigihankes osaleda, siis ei saa neid aluseid tõlgendada laiendavalt. Samuti on direktiivi 2014/24/EL põhjenduses 101 rõhutatud, et valikuliste kõrvaldamise aluste kohaldamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning vähetähtsad eksimused saavad ettevõtja kõrvaldamise tingida üksnes erandlikel asjaoludel. Siiski võivad ka korduvad väikesed eksimused tõstatada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuses ja tuua kaasa tema hankemenetlusest kõrvaldamise. 15. Apellant on seisukohal, et kuna hankepass on
p 6 järgi dokument, milles ettevõtja kinnitab muu hulgas kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, siis olenemata sellest, kuidas on konkreetne küsimus hankepassis sõnastatud, tuleb seda mõista küsimusena kõrvaldamise aluse esinemisest või puudumisest. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Ehkki ettevõtja saab tõepoolest hankemenetlusest kõrvaldada vaid seaduses sätestatud alusel, ei järeldu sellest sugugi, et hankepassis saabki ettevõtjalt nõuda üksnes õiguslikku hinnangut kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta (
lg 2 p 1), mitte aga kinnitust
lg-te 1 või 4 järgi kõrvaldamise aluseks oleva faktilise asjaolu esinemise või puudumise kohta. Veelgi enam, kuna ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise (ja järelikult ka selle aluse esinemise või puudumise) üle saab õiguslikult siduvalt otsustada üksnes hankija (Euroopa Kohtu 19.06.2019 otsus nr C-41/18, Meca, p 34), siis ei saagi üldjuhul olla asjakohane küsida hankepassis ettevõtjalt kinnitust tema kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid üksnes kinnitust selle kohta, kas tema puhul esineb või ei esine sellist olukorda, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta hankemenetlusest kõrvale (vt ka direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 sissejuhatav lauseosa ja art 59 lg 1 p a; Komisjoni 05.01.2016 rakendusmääruse (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm, I lisa „Juhised“ esimene lõik). See nähtub ka Euroopa Komisjoni kehtestatud hankepassi standardvormi sõnastusest, milles on kõrvaldamise alustega seoses peamiselt palutud esitada kinnitus või andmed teatud faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saanud apellant 10
lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid tal tuli vastata hankepassis esitatud konkreetsele ja arusaadavale küsimusele (s.o kas ettevõtja on varasema hankelepinguga seoses kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist või mitte). 16. Apellant leiab lisaks, et pakkuja
lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldamine saab olla põhjendatud üksnes siis, kui pakkuja esitas valeandmeid sellise asjaolu kohta, mis oleks ka tegelikult tinginud tema hankemenetlusest kõrvaldamise (s.o praegusel juhul
Ringkonnakohus ei nõustu ka selle tõlgendusega.
lg 4 p 9 eesmärk on selgelt näha ette eraldiseisev alus, mis võimaldab pakkuja riigihankest kõrvaldada olukorras, kus ta näitab ennast konkreetses hankemenetluses ebausaldusväärsena, esitades hankijale valeandmeid või varjates hankija eest teatud andmeid. Kui asuda seisukohale, et
lg 4 p 9 oleks kõrvaldamise alusena rakendatav üksnes siis, kui hankepassis õigete andmete esitamine oleks tõepoolest tinginud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise mõnel muul
lg-s 1 või 4 loetletud alusel (või ka pakkuja kvalifitseerimata jätmise, kui valeandmeid oli esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta), siis jääks
lg 4 p 9 üldse iseseisva regulatiivse toimeta (st selle kohaldamine oleks võimalik vaid koos mõne teise n-ö sisulise kõrvaldamise alusega). Selline lähenemine ei oleks põhjendatud, sest valeandmete esitamine või andmete varjamine võib juba iseenesest tingida hankija usalduse kaotuse pakkuja suhtes. Pakkuja ülesanne on tuua välja hankemenetluses küsitud andmed ja hankija ülesanne on otsustada (kogudes selleks vajaduse korral lisatõendeid ja nõudes pakkujalt
lg 7 alusel täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente), kas need tingivad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise või mitte. Kinnitades hankepassis, et pakkuja on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist, saab pakkuja ühtlasi esitada hankijale omapoolsed selgitused ja teabe, mis võiksid tõendada, et kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei olnud see oluline, samuti vajadusel kirjeldada kohaldatud heastamismeetmeid (mh on selleks hankepassi standardvormil olemas eraldi lahtrid). Ringkonnakohus nõustub VAKO rõhutusega, et pelgalt jaatav vastus hankepassis esitatud küsimusele ei oleks saanud tuua automaatselt kaasa kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist, vaid hankijal tulnuks hankepassis märgitud asjaolusid sisuliselt hinnata. Aktsepteerides lähenemist, et pakkuja võibki esitada hankijale valeandmeid selliste asjaolude kohta, mis tema enda hinnangul ei tingi hankemenetlusest kõrvaldamist, või neid asjaolusid varjata, oleks hankijal äärmiselt keeruline või lausa võimatu järgida riigihanke korraldamisel
§-s 3 sätestatud põhimõtteid (sh tagada läbipaistvus ja aus konkurents). 17. Eelnev ei tähenda, et igasuguste valeandmete esitamine tingiks pakkuja hankemenetlusest
lg 4 p 9 alusel kõrvaldamise, vaid sarnaselt teistele nn valikulistele kõrvaldamise alustele, tuleb ka siin hankijal kaaluda, kas valeandmete esitamine on konkreetse juhtumiga seotud asjaoludel (sh arvestades teabe olulisust hankemenetluse seisukohalt, pakkuja kogemust ning süü vormi ja raskust) käsitatav sedavõrd raske eksimusena, et pakkuja ei oleks enam piisavalt usaldusväärne lepingupartner. Seejuures ei piisa pelgalt sellest, et valeandmeid on esitatud asjaolu kohta, mis võiks põhimõtteliselt olla pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, vaid
lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsus nr 3-19-631, p 14; vt ka kohtujurist M. Campos Sánchez-Bordona 08.05.2019 ettepanek kohtuasjas C-267/18, p-d 5657). Nagu eelmises punktis märgitud, ei pea ringkonnakohus siiski nõutavaks, et
lg 4 p 9 kohaldamisel tuleks hankijal üheselt ära näidata, et õigete andmete esitamise korral oleks pakkuja ka tegelikkuses hankemenetlusest kõrvaldatud, vaid piisavaks võib pidada, kui hankija põhistab, et pakkuja käitumist ja tema varjatud andmete iseloomu arvestades ei oleks see olnud 11
Lisaks ei ole hankijal
lg 4 p 9 kohaldamisel tarvis tingimata tuvastada, kas valeandmeid esitanud pakkuja toimis tahtlikult, vaid piisab sellest, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest (vt analoogiliselt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus nr C-387/14, Esaprojekt, p-d 71 ja 78). Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-s h nimetatud raske eksimus ei kirjelda seega mitte niivõrd pakkuja käitumise subjektiivset külge (st valeandmete esitamise eesmärki), vaid eelkõige iseloomustab hankepassis varjatud andmeid objektiivsest küljest (st nende võimalik mõju hankemenetluse tulemusele). 18. Kuigi praeguses asjas vaidlustatud hankija 16.01.2020 käskkirja nr 2/1/20 põhjendused ei vasta ringkonnakohtu hinnangul täiel määral
lg-s 5 sätestatud ja eespool viidatud motiveerimise nõudele, saab kokkuvõttes siiski nõustuda VAKO ja halduskohtu järeldusega, et apellandi esitatud valeandmed varasemate hankelepingute täitmisel tema suhtes sanktsioonide rakendamise kohta võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust (st ei ole välistatud, et varjatud andmed saanuks tingida pakkuja
lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamise) ning seetõttu oli
Hankija poolt
lg 7 p 3 alusel riigihangete registrile esitatud teabest nähtub, et AS Hoolekandeteenused on rakendanud riigihanke nr 190676 tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise käigus AS EVIKO suhtes leppetrahve ning lisaks enneaegselt lõpetanud riigihanke nr 204559 tulemusel AS-ga EVIKO sõlmitud hankelepingu. Kõnealused teated sisaldavad ühtlasi märkusi, et apellant on tema suhtes sanktsioonide rakendamise vaidlustanud. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellant märgib õigesti, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. See on eriti oluline siis, kui registriandmetest nähtuvalt on sanktsioonide rakendamine vaidlustatud. Hankija ei saa registriandmetele tugineda valikuliselt. Lisaks peab hankija tõendama oma otsuse põhjendustes sisalduvaid väiteid (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 20; 03.05.2016 otsus nr 3-3-1-5-16, p 12). Praeguses asjas tugines hankija vaidlustatud käskkirjas nii AS-ga Hoolekandeteenused kui ka Pärnu Linnavalitsusega peetud kirjavahetusele, mis väidetavalt kinnitas apellandi poolsete rikkumiste sanktsioneerimist, kuid ei ole neid vaidlustus- ega kohtumenetluses esitanud. Selle asemel on hankija kohtumenetluses lisanud hoopis uusi tõendeid apellandi suhtes sanktsioonide rakendamisest riigihangetes nr 204396, 207810 ja 212216 (dtl 369-375), millele ta 16.01.2020 käskkirjas ei tuginenud ning millega ei saa seetõttu vaidlusalust otsust põhjendada. 19. Hankija tegevuse puudulikkusele vaatamata on riigihangete nr 190676, 201868 ja 204559 tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmisega seonduvalt AS EVIKO suhtes sanktsioonide rakendamine praegusel juhul tõendatud apellandi enda esitatud dokumentidega. Riigihankes nr 190676 kolme rikkumise eest leppetrahvi (kokku 3% lepingu maksumusest ehk 3 × 7486,50 = 22 459,50 eurot) määramine nähtub AS Hoolekandeteenused 11.11.2018 teatest (dtl 41-42; dtl 191-192), EVIKO Ehitus OÜ 17.11.2018 vastusest (dtl 44-45; dtl 195-196), AS EVIKO 04.02.2019 vastusest (dtl 34-36; dtl 183-185), AS EVIKO 05.12.2019 kompromissettepanekust (dtl 57-60; dtl 208-211). Riigihankes nr 204559 sõlmitud hankelepingu ülesütlemise asjaolude osas on esitatud dokumentatsiooni põhjal poolte vahel vaidlus: AS Hoolekandeteenused leiab, et lepingu ütles 26.06.2019 teatega alates 01.07.2019 üles tema (nii kajastub ka riigihangete registri teates), kuid AS EVIKO hinnangul ei olnud see teade kehtiv ja lepingu ütles 05.07.2019 kompromissettepanekuga alates 11.07.2019 üles hoopis tema (vt AS EVIKO 22.07.2019 kiri – dtl 62-64; dtl 214-216; AS EVIKO 05.07.2019 e-kiri – dtl 82-83; dtl 234-235). Riigihankes nr 201868 tööde valmimise tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi määramine nähtub omakorda AS 12
lg 4 p 8 kontekstis oluliste või pidevatena, ei ole seotud mingite kindlate mõõdetavate näitajatega (nt määratud leppetrahvide arv või summa, sh osakaal lepingu kogumaksumusest), vaid sellekohane hinnang sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on mh asjakohane lähtuda VÕS § 116 lg-st 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p-d 8-9). 20. Kuna praegusel juhul on leidnud tuvastamist, et kolme erineva riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise raames on apellandi suhtes kohaldatud
lg 4 p-s 8 loetletud sanktsioone ning asja materjalid ei võimalda järeldada, et kõik või enamus neist oleksid selgelt põhjendamatud ning järelikult ei oleks väidetavad rikkumised kuidagi saanud tingida apellandi hankemenetlusest kõrvaldamist
lg 4 p 8 alusel, siis on apellant esitanud valeandmeid sellise asjaolu kohta, mis võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust. Samas on hankija ja halduskohus ilma tõenditele tuginemata hinnanud valeandmete esitamise tahtlikuks, millega ringkonnakohus ei nõustu. Kuna tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (st teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (hoolsusnõuete mittejärgimine), siis ei saa isiku tahtlust järeldada ainuüksi objektiivsetest asjaoludest (vrd Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 14). Ehkki ebaõigete andmete esitamisel ei ole põhjust välistada võimalust, et see võib olla toimunud ka hooletusest, siis olukorras, kus sanktsioonide rakendamine oli pakkujale teada ja tal oli hankepassi täites lisaks kõrgendatud hoolsuskohustus (nt otsus nr 395/18, p 42), tuleb valeandmete esitamine hinnata toimunuks vähemasti raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4). Et pakkuja
lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldamine ei eeldagi tahtlust ega selle tuvastamist, siis ei mõjuta eeltoodu vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust. Käskkirja põhjal tingis AS EVIKO hankemenetlusest kõrvaldamise
lg 4 p-s 8 märgitud asjaolude kohta süüliselt valeandmete esitamine ning kuivõrd selline tegevus on praeguse juhtumi asjaoludel käsitatav raske eksimusena, on see ka piisav pakkuja
21. Seonduvalt küsimusega, kas leppetrahvi saab pidada hankepassi asjaomases küsimuses (ja selle sõnastamise aluseks olnud direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-s g) viidatud kahjutasuga võrreldavaks sanktsiooniks, märgib ringkonnakohus, et kuna leppetrahvi makstakse lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupoolele (VÕS § 158 lg 1) ning kui kahjustatud lepingupool nõuab lisaks lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada üksnes osas, mida leppetrahv ei katnud (VÕS § 161 lg 2), siis on leppetrahv oma funktsioonilt selgelt kahjutasuga võrreldav sanktsioon (vt ka Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-2-1-76-16, p 17). Eeltoodud järeldust ei väära asjaolu, et leppetrahvil võib olla ka muid eesmärke ja funktsioone, mis ei seondu kahju hüvitamisega.
lg 4 p-s 8 on kahjuhüvitisega võrreldavate sanktsioonidena käsitatud hinna alandamist (VÕS § 112) ja leppetrahvi ning ringkonnakohus ei ole ka varasemas praktikas seadnud kahtluse alla, et nimetatud säte on kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p 8; 09.08.2018 otsus nr 3-18-753, p 19). Väide, et hankepassi täites apellant ei mõistnud ega pidanudki mõistma, et leppetrahvi tuleb käsitada kahjutasuga võrreldava sanktsioonina, ei ole AS EVIKO ulatuslikku hankemenetlustes osalemise kogemust arvestades tõsiseltvõetav. Seda enam olukorras, kus apellant oli juba vaidlustanud mitmed teda puudutavad
lg 7 p 3 alusel avaldatud teated mh leppetrahvide rakendamise kohta, mille avaldamisel puuduks mõte, kui leppetrahvi nõuete esitamine ei omaks pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mingit tähtsust. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.