← Eesti

1-17-4309/120

Obsah (10)§ 210§ 73§ 83§ 831§ 4§ 81§ 21§ 294§ 209§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4309 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi K

§ 210

lg 2 järgi, Evald Sosnini süüdistuses

§ 210

lg 2 järgi, Jaak Reinmetsa süüdistuses

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 järgi, MTÜ Vahuranna süüdistuses

§ 210

lg 3 järgi, Monoliit OÜ süüdistuses

§ 210lg 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu 31.

mai 2019 otsus Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Tatjana Alt isikukood 45704070016, elukoht XXX, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Eve Grass riigi õigusabi korras Süüdistatav Evald Sosnin isikukood 35903090019, elukoht XXX, OÜ Y, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamme asenduskaitsja vandeadvokaat Eve Grass riigi õigusabi korras Süüdistatav Jaak Reinmets isikukood 35207030031, elukoht XXX, XXX, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim Süüdistatav MTÜ Vahuranna registrikood 80271463, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Tatjana Alt, Evald Sosnin, aadress Saare maakond Mustjala vald Tagaranna küla Mäe talu, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Eve Grass riigi õigusabi korras Süüdistatav OÜ Monoliit registrikood 107155533, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed AP, RR, Jaak Reinmets, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. mai 2019. a kohtuotsus: 1) Tatajana Alti ja Evald Sosnini õigeksmõistmises

§ 210

lg 2 järgi, Jaak Reinmetsa õigeksmõistmises

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 järgi, MTÜ Vahuranna õigeksmõistmises

§ 210

lg 3 järgi ja Monoliit OÜ õigeksmõistmises

§ 210

lg 3 - § 22 lg 3 järgi; 2) Tatjana Alti ja MTÜ Vahuranna määratud kaitsjale vandeadvokaat Eve Grassile määratud tasude 1383 eurot ja 1215 eurot riigi kanda jätmise osas; 3) Eesti Vabariigilt Evald Sosninile 12 852 euro, Jaak Reinmetsale 8652,20 euro ja OÜ-le Monoliit 10 578,65 euro väljamõistmises valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks; 4) osas, millega kohtuotsuse jõustumisel kustutada OÜ Monoliit kinnistule nr 97202, (katastritunnused 71801:003:0371 ja 71801:003:0372) aadressil Harju maakond Saku vald Rahula küla Aaviku Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 170 377,82 eurot. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) tunnistada Tatjana Alt süüdi

§ 210

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Tatjana Alt ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2

(45)2) tunnistada Evald Sosnin süüdi

§ 210

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aasta vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Evald Sosnin ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 3) tunnistada Jaak Reinmets süüdi

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Jaak Reinmets ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 4) tunnistada MTÜ Vahuranna süüdi

§ 210

lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus summas 10 000 (kümme tuhat) eurot; 5) tunnistada OÜ Monoliit süüdi

§ 210

lg 3 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot; 6)

§ 83

¹ lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks välja mõista OÜ-lt Monoliit riigi omandisse konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 170 377,82 eurot. OÜ-lt Monoliit välja mõistetud konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jätta muutmata OÜ Monoliit kinnistule nr 97202 (katastritunnused 71801:003:0371 ja 71801:003:0372) aadressil Harju maakond Saku vald Rahula küla Aaviku Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 170 377,82 eurot kuni kriminaaltulu nõude täitmiseni; 7) välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Tatjana Altilt sundraha 610 eurot ja 1383 eurot määratud kaitsja tasu maakohtu menetluses osutatud õigusabi eest; 8) välja mõista Eesti Vabariigi kasuks MTÜ-lt Vahuranna sundraha 610 eurot ja 1215 eurot määratud kaitsja tasu maakohtu menetluses osutatud õigusabi eest; 9) välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Evald Sosninilt, Jaak Reinmetsalt ja OÜ-lt Monoliit igaühelt sundraha 610 eurot; 10) maakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasud 12 852 eurot, 8652,20 eurot ja 10 578,65 eurot jätta vastavalt Evald Sosnini, Jaak Reinmetsa ja OÜ-le Monoliit kanda; 11) Määrata Advokaadibüroole Eve Grass makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 280,02 (kakssada kaheksakümmend eurot ja 2 senti) eurot, sh käibemaks 46,67 eurot Tatjana Altile ja MTÜ-le Vahuranna apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda; 12) Mõista Eesti Vabariigilt Jaak Reinmetsa ja OÜ Monoliit kasuks kummalegi välja 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 3

(45)13) Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Tatjana Alt anti
  4. mail 2017 üldmenetluses kohtu alla kahtlustatavana karistusseadustiku (

) 210 lg 2 järgi, Evald Sosnin

§ 210

lg 2 järgi, Jaak Reinmets

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 järgi, MTÜ Vahuranna

§ 210

lg 3 järgi ja Monoliit OÜ

§ 210lg 3 - § 22 lg 3 järgi.

Tatjana Alti, Evald Sosnini ja MTÜ Vahuranda kahtlustati soodustuskelmuse toimepanemises ning Jaak Reinmetsa ja OÜ Monolit sellele kaasaaitamises (6 kd tl 34-36).

  1. Kahtlustus seisnes selles, et Tatjana Alt ja Evald Sosnin MTÜ Vahuranna juhatuse liikmetena ning OÜ Monoliit pädeva esindaja Jaak Reinmetsa kaasabil kajastas MTÜ-le Vahuranna toetuse taotlemisel ning taotleja poolt kantud kulude tõendamisel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitamiseks koostatud dokumentides valeandmeid. PRIA oli Evald Sosnini poolt 17.11.2010 MTÜ Vahuranna nimel esitatud toetuse taotlemise avalduses viitenumbriga 941110740093 ning ajavahemikul 18.10.2011 kuni 29.05.2012 Evald Sosnini ja Tatjana Alt poolt PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonides kajastatud valeandmete tõttu eksimuses investeeringuobjekti s.o „Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapi" tegeliku maksumuse ja omafinantseeringu tasumise tegeliku suuruse osas. Eksimusse viiduna maksis PRIA välja Rannaaugu sadama I etapi ehitamiseks ettenähtud toetuse summas 170 377,82 eurot. Nimelt alustasid MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed Tatjana Alt ja Evald Sosnin koostöös OÜ Monoliit volitatud esindaja Jaak Reinmetsaga
  2. aastal ettevalmistusi Rannaaugu sadama rekonstrueerimiseks Saaremaal Mustjala vallas Tagaranna külas, mille alune maa anti 16.02.2010 Mustjala valla poolt viieteistkümneks aastaks tasuta rendile MTÜ-le Vahuranna. Selleks tellis MTÜ Vahuranna hiljemalt 01.02.2010 OÜ-lt Monoliit Rannaaugu I etapi põhiprojekti projekteerimistööd ning sõlmis 25.02.2010 OÜ-ga Monoliit eellepingu, mille alusel OÜ Monoliit kohustus abistama MTÜ-d Vahuranna toetuse saamisel ning MTÜ vahuranna kohustus sõlmima toetuse saamisel OÜ-ga Monoliit ehituslepingu hinnaga 3 349 091 krooni (214 045,93 eurot). 19.08.2010 väljastas Mustjala vallavalitsus MTÜ-le Vahuranna Rannaaugu väikesadama rekonstrueerimiseks ehitusloa. Rannaaugu sadama rekonstrueerimise finantseerimiseks soovisid MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed Tatjana Alt ja Evald Sosnin ning OÜ Monoliit volitatud esindaja Jaak Reinmets kasutada PRIA toetust „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetmest 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng". Sellel eesmärgil aitas Jaak Reinmets MTÜ Vahuranna juhatuse liikmetel luua kontakte taotlusdokumentide ettevalmistamisel abiks olnud projektikirjutaja AK-ga ja MTÜ S juhatuse liikme TK-ga. 4

(45)Põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 ..Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 4.1 „Kalanduspiirkandade säästev areng" raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi määrus) §-s 14 lg 1 p 2 märgitud tingimuste kohaselt antakse toetust kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest (käibemaks ei ole abikõlbulik käibemaksukohustuslasest taotleja puhul), kui toetuse saaja on kalandussektoris tegutsev mittetulundusühing ning määruse § 15 lg 3 kohaselt on toetuse maksimaalseks suuruseks 447 381,53 eurot (7 000 000 krooni) taotleja kohta arengukava programmiperioodil ja kuni 191 734,94 eurot (3 000 000 krooni) kalendriaastas. Tatjana Alt, Evald Sosnin ja Jaak Reinmets olid teadlikud, et MTÜ-1 Vahuranna puuduvad rahalised vahendid investeeringuobjekti omafinantseeringu nõude täitmiseks. Seetõttu lepiti omavahel kokku, et Rannaaugu sadama I etapi ehitustöid teostav peatöövõtja OÜ Monoliit ehitab investeeringuobjekti üksnes PRIA poolt väljastatava toetuse arvelt ning aitab MTÜ-1 Vahuranna koostada reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid dokumente, näitamaks PRIA-le omaosaluse tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Täitmaks näiliselt määruse §-s 20 lg 1 p 7 kirjeldatud nõuet selle kohta, et kui hinnapakkumise objekti käibemaksuta maksumus ületab 10 000 eurot (156 466 krooni), peab investeeringuobjekti osas olema esitatud vähemalt kolm võrreldavat hinna pakkumust, leppisid Tatjana Alt ja Evald Sosnin täpsemalt tuvastamata ajal veebruaris 2010 OÜ Monoliit volitatud esindaja Jaak Reinmetsaga kokku selles, et Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapi ehitustöödeks küsitakse ehituse põhiprojektis kajastatud arvestuslikke ehitusmahte aluseks võttes hinnapakkumisi OÜ Monoliit kõrval veel kahelt ehitusettevõttelt, misjärel OÜ Monoliit teeb omapoolse parima pakkumise, kuid oma parima pakkumisega võrreldes kasutab ehitamisel odavamaid ehituslikke lahendusi ja materjale, võimaldamaks MTÜ-1 Vahuranna kanda rekonstrueerimisega seotud reaalseid ehituskulusid üksnes väljamakstava toetuse ulatuses. Selleks esitati veebruaris 2010 MTÜ Vahuranna nimel Evald Sosnini poolt allkirjastatud pakkumiskutsed OÜ-le P PR ja OÜ-Ie M. 19.02.2010 näitasid Rannaaugu sadama rekonstrueerimise ehitustööde hinnapakkumistes OÜ M ehitustööde maksumusena 280 727,12 eurot (4 392 425 krooni käibemaksuta) ja P PR OÜ ehitustööde maksumusena 220 254,56 eurot (3 446 235 krooni, käibemaksuta). Seejärel esitas OÜ Monoliit 19.02.2010 MTÜ-Ie Vahuranna omapoolse pakkumise nr 15-10-A1, milles ehitustööde maksumusena oli näidatud 214 045,92 eurot (3 349 091 krooni, käibemaksuta). 17.11.2010 esitas Evald Sosnin MTÜ Vahuranna nimel PRIA Saaremaa teenindusbüroos, aadressil Tolli 6 Kuressaare projektitoetuse avalduse, milles kajastas Rannaaugu sadama rekonstrueerimise tööde maksumusena OÜ Monoliit hinnapakkumises kajastatud maksumust summas 214 045,92 eurot (käibemaksuta), kinnitades avaldusel MTÜ Vahuranna nimel allkirjaga kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Avaldus registreeriti PRIA-s 26.11.2010. Avalduse juurde esitas Evald Sosnin tõenditena vähempakkumise läbiviimise kohta OÜ P PR, OÜ M ja OÜ Monoliit hinnapakkumised. Olles MTÜ Vahuranna projektitoetuse avalduse ja selle juurde esitatud kirjalike tõendite, sh hinnapakkumiste läbivaatamise järgselt eksimuses: • Rannaaugu sadama 1 etapi ehitustööde tegeliku maksumuse osas, • MTÜ Vahuranna võimekuse osas kanda Rannaaugu sadama rekonstrueerimistööde omafinantseerimisega kaasnevaid kulusid ning • OÜ Monoliit valmiduses kasutada ehitusprojektis kajastatud ehituslikke lahendusi ja hinnapakkumises näidatud ehitusmahte ja materjale, 5
(45)määras PRIA 16.03.2011 käskkirjaga nr 17-6/55 MTÜ-le Vahuranna Rannaaugu sadama rekonstrueerimise 1 etapi tööde rahastamiseks toetuse 80%-i ulatuses toetuse taotlemise avaldusel näidatud abikõlbulikust maksumusest, summas 171 236,75 eurot (käibemaksuta). objekt PRIA-le PRIA-le PRIA omaosalus omaosalus taotlemisel taotlemisel toetus käibemaksugakäibemaksuta näidatud näidatud objekti objekti maksumus maksumus Rannaaugu 256 855,09 214 045.92 171 236,75 MTÜ 51 371,00 42 809,17 käibemaksugakäibemaksuta sadama Vahurannarekonstrueerimise I Määruse §-setapp1 30 lgetapp 1 sätestatud alustel, näitamaks projekti elluviimise ajal PRIA ees MTÜ Vahuranna poolt omafinantseeringu kulude kandmist, vormistasid MTÜ Vahuranna juhatuse liige Tatjana Alt ja OÜ Monoliit volitatud esindaja Jaak Reimnets ajavahemikul 25.07.2011 kuni 23.08.2011 näilike tehingute ahela, kaasates Jaak Reinmetsa algatusel ning juhendamisel näilikesse tehingutesse OÜ Monoliit alltöövõtjad OÜ E ja OÜ A, mille käigus:
  1. 25.07.2011 koostas Tatjana Alt MTÜ Vahuranna esindajana OÜ-le E tasumiseks reaalset majandustehingut mittekajastava arve nr 07/2011 summas 16 000 eurot käibemaksuta (MTÜ Vahuranna ei olnud veel käibemaksu kohustuslane), mille alusena näitas reaalselt mittetoimunud killustiku müüki OÜ-le E koguses 592,6 m
  3. 08.08.2011 koostas JK OÜ E esindajana OÜ-le Monoliit tasumiseks reaalset majandustehingut mittekajastava arve nr 08.08.2011 summas 16 000 eurot käibemaksuta (39 200 eurot käibemaksuga), näidates Jaak Reinmetsa palvel ja juhendamisel arve koostamise alusena reaalselt mittetoimunud killustiku müüki OÜ-le Monoliit koguses 592,6 m
  5. 23.08.2011 koostas Tatjana Alt MTÜ Vahuranna esindajana OÜ-le A tasumiseks reaalset majandustehingut mittekajastava arve nr 08/2011 summas 29 475,86 eurot käibemaksuta (35 371,03 eurot käibemaksuga), näidates Jaak Reinmetsa palvel ja juhendamisel arve koostamise alusena reaalselt mittetoimunud killustiku müüki OÜ-le A, koguses 2 563,12 tonni.
  6. 23.08.2011 koostas VM OÜ A esindajana OÜ-le Monoliit tasumiseks reaalset majandustehingut mittekajastava arve nr 11147 summas 29 580 eurot käibemaksuta (35 496 eurot käibemaksuga), näidates Jaak Reinmetsa palvel ja juhendamisel arve koostamise alusena reaalselt mittetoimunud killustiku müüki OÜ-le Monoliit koguses 2 550 tonni. Nimetatud arvetest tulenevalt teostasid näilikes tehingutes osalenud juriidilised isikud pangakontode vahel raha ülekandeid alljärgnevalt:
  7. 09.08.2011 tegi OÜ Monoliit OÜ E arve nr 08.08.2013 alusel pangakontolt nr EE181010220015015012 ülekande OÜ E pangakontole nr EE57220022I034810579 summas 16 000 eurot,
  8. 09.08.2011 tegi OÜ E MTÜ Vahuranna arve nr 07/2011 alusel pangakontolt EE572200221034810579 ülekande MTÜ Vahuranna nr EE58I010220088918010 summas 16 000 eurot, nr pangakontole
  9. 23.08.2011 tegi OÜ A MTÜ Vahuranna arve nr 08/2011 alusel pangakontolt EE841010220031116018 ülekande MTÜ Vahuranna nr EE581010220088918010 summas 35 371,03 eurot, nr pangakontole 6
(45)
  1. 28.08.2011 tegi OÜ Monoliit OÜ A arve nr 11147 alusel pangakontolt nr EE.181010220015015012 ülekande OÜ A pangakontole nr EE841010220031116018 summas 20 000 eurot,
  2. 29.08.2011 tegi OÜ Monoliit OÜ A arve nr 11147 alusel pangakontolt nr EE181010220015015012 makse OÜ A pangakontole nr EE841010220031116018 summas 15 496 eurot, Kuna näilike tehingutega tekitati MTÜ Vahuranna pangakontole PRIA eksimusse viimiseks omafinantseeringu täitmiseks rahalised vahendid summas 51 371,03 eurot. siis koostas 08.08.2011 RR OÜ Monoliit esindajana MTÜ-le Vahuranna tasumiseks arve nr 18 summas 42 809,19 eurot käibemaksuta (51 371,03 eurot käibemaksuga), mille koostamise alusena näitas Rannaaugu sadama I etapi vastuvõetud ehitustöid summas 42 809.19 eurot käibemaksuta, mis on võrdeline MTÜ-lt Vahuranna nõutud omaosaluse summaga (51 371 eurot käibemaksuga), samuti MTÜ Vahuranna poolt OÜ-le E ja OÜ-le A esitatud arvete kogusummaga 51 371,03 eurot (16 000 -35 371.03 eurot). 12.08.2011 kuni 29.08.2011 tegi MTÜ Vahuranna OÜ Monoliit arve nr 18 alusel pangakontolt nr EE5810102200S89I8010 makseid OÜ Monoliit pangakontole nr EEI81010220015015012 kokku summas 51 371,03 eurot. MTÜ Vahuranna omaosaluse tasumise näitamiseks teostati pangakontodel raha ülekandeid järgnevalt: Aeg Monoliit 09.08.11 -16000 09.08.11 0 12.08,11 +5000 15.08.11 +5000 17.08.11 +5000 saldo E -16000 +16000 -16000 -16000 -11000 0 -6000 0 -1000 0 saldo Vahuranna saldo 16000 0 0 0 +16000 16000 0 -5000 11000 0 -5000 6000 0 -5000 1000 A 0 0 0 0 0 saldo 0 0 0 0 0 23.08.11 0 26.08.11 +15000 26.08.11 +5000 -1000 0 14000 0 19000 0 0 0 0 +35371,03 36371.03 -15000 21371,03 -5000 16371.03 -3 5371,03 -35371.03 0 -35371,03 0 -35371,03 28.08.11 -20000 -1000 0 28.08.11 -15496 -16496 0 29.08-11 +16371,03 -124.97 0 0 0 0 0 16371,03 0 16371,03 -16371.03 0 +20000 +15496 0 -15371,03 124.97 124,97 Eeltoodud tehingute tulemusel toimusid pangakontode vahel kokkuvõtvalt järgmise liikumised: OÜ Monoliit kanded OÜ E/OÜ OÜ E/OÜ A kanded MTÜ Vahuranna A kontodele kanded OÜ Monoliit MTÜ Vahuranna kontodele kontole arve nr 18 alusel 42 913,33 45 475,86 42 809,19 Käibemaksuga 51 496,00 51 371,03 51 371,03 Käibemaksuta MTÜ Vahuranna tegelik omafinantseering kujunes järgnevalt: 7
(45)MTÜ Vahuranna MTÜ OÜ Monoliit arved OÜ-le E Vahuranna arved MTÜ-le arved OÜ-le AVahuranna KÄIBEMAKSUTA MTÜ MTÜ OÜ Monoliit SALDO (MTÜ Vahuranna arved nr 18, nr Vahuranna Vahuranna arve nr arve nr20 ja nr 28 07/2011 tegelik 08/2011 investeering) MTÜ Vahuranna rahaliste vahendile liikumised (väljaminek+/sissetulek -) -16 000,00 -29 475,86 212 972,23 167 496,37 PRIA toetus -170 377,82 MTÜ Vahuranna omafinantseering (tegelik investeering - PRIA toetus) -2 881,45 Seega teostas MTÜ Vahuranna Rannaaugu sadama I etapi ehitustööd näilike tehingute rahaliikumiste mahaarvamisel PRIA poolt väljamakstud toetuse summas 170 377,82 eurot arvelt, jättes omafinantseeringuga seotud kulud reaalselt kandmata, samuti kandis väljamakstud toetuse arvelt 2 881,45 euro ulatuses muid mitteabikõlbulikke kulusid. Toetuse väljamaksmise eesmärgil esitasid Tatjana Alt ja Evald Sosnin ajavahemikul 18.10.2011 kuni 29.05.2012 MTÜ Vahuranna nimel PRlA-le kuludeklaratsioonid (s.h parandusdeklaratsioonid), millega viisid PRIA eksimusse Rannaaugu sadama 1 etapi rekonstrueerimistööde tegeliku maksumuse ja omafinantseeringu tasumise osas. 1) 18.10.2011 esitas Evald Sosnin posti teel PRIA-le enda poolt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni projekti elluviimiseks tehtud kulutuste deklareerimiseks (edaspidi kuludeklaratsioon), mille juurde oli lisatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1/08.08.2011: OÜ Monoliit 08.08.2011 arve nr 18 ja selle tasumist kinnitavad maksekorraldused nr 13, 14,
  1. 16, 17 ja 18 (summas kokku 51 371,03 eurot). 2) 25.11.2011 esitas Tatjana Alt e-posti teel PRIA-le enda poolt digitaalselt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni, mille juurde oli lisatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/24.08.2011: OÜ Monoliit 08.08.2011 arve nr 20 ja selle tasumist kinnitavad maksekorraldused nr 21 ja 23 (summas kokku 55 364.77 eurot). 3) 22.12.2011 esitas Evald Sosnin posti teel PRIA-le enda poolt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni, mis registreeriti PRlA-s 23.12.
  2. Kuludeklaratsiooni juurde oli lisatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3/15.12.2011; OÜ Monoliit 15.12.2011 arve nr 28 (summas kokku 148 830,88 eurot käibemaksuga). 4) 02.04.2012 esitas Tatjana Alt e-posti teel PRIA-le enda poolt digitaalselt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni, mille juurde oli lisatud teostatud tööde üleandmise-vastu võtmise akt nr 3/15.12.2011; OÜ Monoliit 15.12.2011 arve nr 28 ja OÜ-le Monoliit tasumist kinnitav maksekorraldus nr 31 (summas 24 805,15 eurot). 5) 12.04.2012 esitas Tatjana Alt e-posti teel PRIA-le enda poolt digitaalselt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni, mille juurde oli lisatud teostatud OÜ-le Monoliit arve nr 28 tasumist kinnitav maksekorraldus nr 32 (summas 10 290,96 eurot). 8
(45)6) 29.05.2012 esitas Tatjana Alt e-posti teel PRIA-le enda poolt digitaalselt allkirjastatud MTÜ Vahuranna kuludeklaratsiooni, mille juurde oli lisatud teostatud OÜ-Ie Monoliit arve nr 28 tasumist kinnitavad maksekorraldused nr 31, 32,
  1. 36 ja 37 (summas 134 316.70 eurot). Kuludeklaratsioonide esitamisega viisid Tatjana Alt ja Evald Sosnin Jaak Reinmetsa kaasabil PRIA eksimusse Rannaaugu sadama rekonstrueerimise, projekti omaosaluse tasumise ning projekti tegeliku maksumuse osas. Tegelikult puudusid MTÜ-l Vahuranna rahalised vahendid omaosaluse tasumiseks ning nimetatud nõude täitmiseks näidati tegelikke majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel rahade liikumist OÜ-st Monoliit läbi OÜ E ja OÜ A MTÜ-Ie Vahuranna. Tatjana Alt ja Evald Sosnin olid huvitatud, et PRIA ei saaks pettusest teada, kuna Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 71 lg 1 p 1 kohaselt nõuab amet toetuse saanud isikult Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et taotluse rahuldamise otsustamist või toetuse suuruse arvutamist mõjutanud andmed ei vasta tegelikkusele. KTKS § 71 lg 2 p 1 ja 7 kohaselt võib amet nõuda toetuse tagasimaksmist ka siis kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. Määruse § 3 lg 2 kohaselt peavad kulud olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõtetega. KTKS § 196 lg 1 p 7 kohaselt peab Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluses sisalduva projekti eelarves olema ette nähtud nõutav omafinantseering. Tajana Alt ja Evald Sosnin rikkusid MTÜ Vahuranna esindajatena KTKS § 198 lg 3 p 1, mille kohaselt on Euroopa Kalandusfondist toetuse saaja kohustatud tagama omafinantseeringu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määras. KTKS § 195 lg 3 p 3 kohaselt on Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja kohustatud teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada lootuse taotluse kohta otsuse tegemist. KTKS § 195 lg 3 p 4 tulenevalt on Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja kohustatud tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu. Võttes aluseks MTÜ Vahuranna projektitoetuse taotlemise avaldusel viitenumbriga 941110740093, samuti MTÜ Vahuranna nimel ajavahemikul 18.10.2011 kuni 29.05.2012 PRIA-le edastatud kuludeklaratsioonides kajastatud valeandmed investeeringuobjektiks oleva Rannaaugu sadama I etapi maksumuse kohta ja omafinantseeringu tasumise kohta, kandis PRIA ajavahemikul 09.11.2011 kuni 23.05.2012 MTÜ Vahuranna pangakontole nr EE5810102200S8918010 toetuse väljamakseid summas kokku 172 934,29 eurot, millest Rannaaugu sadama I etapi ehitamiseks ettenähtud teostus moodustas 170 377.82 eurot. PRIA-lt laekunud toetuse kandis OÜ Vahuranna omakorda edasi OÜ-le Monoliit. Haldusajas nr 3-14-119 jättis Tartu Halduskohus 29.04.2014 otsusega ning Tartu Ringkonnakohus 24.09.2015 otsusega jõusse PRIA 19.09.2013 otsuse nr 17-6/393, millega nõuti MTÜ-lt Vahuranna tagasi taotluse nr 941110740093 alusel väljamakstud toetus summas 90 854,02 eurot. Kohtud tuvastasid, et Rannaaugu sadama ehitamisel on küsitud toetust selliste tööde eest, mida ei ole tehtud või on tehtud väiksemas mahus või on kasutatud odavamaid materjale. Kohtud nõustusid, et toetuse tagasinõudmise peamiseks põhjuseks on asjaolud, mis puudutasid tehtud tööde mahtu ja hindasid.
  2. Pärnu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks ja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kaitsjate taotlused aegumise kohaldamiseks 9
(45)ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada OÜ Monoliit kinnistule seatud kohtulik hüpoteek summas 170 377,82 eurot. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. Süüdistus on puudulik, sest selles ei ole käsitletud MTÜ Vahuranda kui majandustegevuses osalevat isikut ja soodustuse eesmärk MTÜ Vahuranna majandustegevusse on nimetamata. Süüdistuse tekstis ei ole

§ 210lg 1 koosseisutunnuseid nimetatud.

Ehitustööde tegelik maksumus on kindlaks tegemata. Kohtul ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljuda. MTÜ Vahuranna ei vasta erisubjekti tunnustele, sest ta ei ole käsitletav majandustegevuses osaleva isikuna. Ta oli loodud ainult Rannaaugu sadama rajamiseks. Ta ei ole sellest tegevusest tulu teeninud. Sellest loodeti külla saada väikest tulu tulevikus paadikohtade rentimise näol, kuid see tulu oleks kulutatud sadama korrashoiuks. Sadam rajati avalikuks kasutamiseks. Saadud toetusel oli mittemajanduslik eesmärk - külarahva soovil taastada vana kalasadam. Kaitsjate poolt esitatud ekspertiisiaktid seavad kahtluse alla PRIA tellimusel TS poolt koostatud ekspertiisiakti järeldused. Kuna kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei saa asuda kohus tõsikindlalt seisukohale, et Tatjana Alt ja Evald Sosnin on MTÜ Vahuranna nimel PRIA-lt toetuse taotlemisel koostatud dokumentides esitanud teadvalt valeandmeid nii tehtud tööde mahtude kui maksumuse osas, mis viisid PRIA eksitusse toetuse väljamaksmisel. Kohtule esitatud e-kirjavahetus süüdistatavate vahel ning PRIA-ga ei viita tõsikindlalt süüdistatavate tahtlusele petta toetuse saamisel PRIA-t. Tatjana Alt ja Eduard Sosnin on kokkulepet pettuseks Jaak Reinmetsaga eitanud. Süüdistatavate ütluste kohaselt tutvus Jaak Reinmets Tatjana Aldiga juunis 2011, kuid taotlus esitati juba eelmisel sügisel. Jaak Reinmets ei teadnud, et hinnapakkumisi tehti veel teistele ettevõtetele, mistõttu ta ei saanud hinnapakkumisel nende pakkumise sisu teada ja teha ise paremat pakkumist. Ümber on lükkamata süüdistatavate väide, et PRIA-le taotluse esitamise ajal ei teadnud nad, et puudub vajalik summa omaosaluse tasumiseks. Nad lootsid saada rahalist toetust Tallinna Sadamalt. Kuna ehitustöödega oli vaja alustada ja Tallinna Sadam ei olnud raha eraldanud, siis käis Jaak Reinmets Tallinna Sadamas AK-ga ametlikult kohtumas. Tegemist ei olnud näiliste tehingutega. Pinnase täitematerjali müügitehingut ei muuda näilikuks asjaolu, et tehingu objektiks olev kaup on ehitusobjektil juba eelnevalt olemas ning seda ei ole vaja kusagilt mujalt kohale toimetada. Ükski süüdistatavatest ei kinnita, et tegemist oli näilike tehingutega. Seda ei kinnita ka A juhatuse liige MM ega projektijuht VM. Ainuke, kes pinnase müügitehingu toimumist eitas, oli E OÜ endine juhatuse liige JK. Tema ütlustest nähtub, et tehingud olid näilikud hoopis seetõttu, et väljakaevatud pinnast ei oleks saanud nimetada kruusaks, nagu seda tehti arvetel. Puudub ka kuriteo subjektiivne koosseis, sest süüdistatavatel puudus tahtlus laenu taotlemisel PRIA-le valeandmeid esitada. Nad ei eitagi seda, et MTÜ-l Vahuranna rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks ei olnud, kuid nad lootsid Tallinna Sadamalt toetust saada. Tatjana Alt raamatupidajana ja Evald Sosnin kalurina ei olnud ise võimelised hindama sadamarajatise ehitustehnilist külge. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et aktide ja taotlustega seotud dokumentide vormistamisel kasutasid nad spetsialistide, sh PRIA abi. Nad usaldasid ehitajat ja omaniku järelevalvet teostanud spetsialisti. Süüdistatavatele võib ette heita vaid kergemeelsust. Kuna maakohus mõistis Tatjana Alti, Evald Sosnini ja MTÜ Vahuramma täideviimisteos õigeks, siis tuli õigeks mõista ka Jaak Reinmets ja OÜ Monoliit soodustuskelmusele kaasaaitamises. 4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb kõikide süüdistatavate suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 10

(45)

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks mõista OÜ-lt Monoliit välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele s.o 170 377,82 eurot. OÜ-lt Monoliit välja mõistetud konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jätta muutmata Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 170 377,82 eurot OÜ-le Monoliit kuuluvale kinnistule kuni kriminaaltulu nõude täitmiseni. Süüdistatavatelt mõista välja sundraha ja menetluskulud. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et põhjendamiskohustuse ulatusliku rikkumise tõttu ei ole võimalik süüdimõistvat kohtuotsust teha, siis taotleb prokurör alternatiivselt kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. 4.1 Maakohus on jätnud suures mahus prokuröri tõendeid sisuliselt hindamata, on aprioorselt lugenud süüdistavate ütlused usaldusväärseteks, jättes ütluste usaldusväärsuse kontrollimata ja põhjendamata. Kohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis koostoimes teiste tõenditega, vaid valikuliselt ning on jätnud hinnangu andmata tõenditele, millele prokurör on süüdistuskõnes viidanud. Maakohus on lähtunud ainult kaitseversioonist ning süüdistatavate ütlustest. 4.2 Kohus on alustanud kohtuotsuse motiveerivat osa etteheitega kannatanu PRIA aadressil. Seejuures ei ole kohus sisustanud, kas ja mida tegi PRIA valesti. Kohus ei ole põhjendanud, miks pidi PRIA teadma, et mittetulundusühingul puuduvad rahalised vahendid omafinantseeringu tasumiseks ja ehituse mahud ei vasta tegelikkusele. Kohtuotsuse lk 57 lõpus on märgitud: „Järgnevalt on viidatud MTÜ-le Vahuranna toetuse maksmisega seotud nn PRIA toimikus olevatele tõenditele /vt. I kd tl. 2-142/ Viitena on juures mõningad kohtu märkused, millised seonduvad oluliselt õigeksmõistva kohtuotsuse motiveeringuga:“ Eeltoodule järgneb 19-punktiline loetelu, millistest kolme järgi on lisatud kohtu selgitused. Prokuratuurile jääb ebaselgeks, mida on kohus soovinud märkustega öelda, kuna kohus ei ole neid hilisemas otsuses enam sisuliselt käsitlenud, mistõttu jääb arusaamtuks, kuidas on need märkused seotud õigeksmõistmisega. Prokuröri hinnangul ei ole kohtumenetluses olnud vaidlust selle üle, et toetuse taotlejal peab olema projekti rahastamiseks 20%-ne omaosalus. Samuti ei ole kohtus tõusetunud küsimust selles, et mittetulundusühing oleks juba projekti taotlemise faasis pidanud PRIA-le tõendama omaosaluseks vajalike rahaliste vahendite päritolu. Kui toetuse saaja on hiljem kuludeklaratsioonidega PRIA-le tõendanud, et on tasunud tööde teostajale vastavalt esitatud arvele ja aktile abikõlbulikud kulud oma pangakontolt, s.t oma vahendistest, siis antud ajahetkel ei saanud PRIA-l tekkida mingeid kahtlusi võimaliku omaosaluse pettuse osas. PRIA eeldas, et MTÜ Vahuranna pangakontol olev raha kuulub MTÜ-le. 4.3 Kohtuotsuse objektiivse külje analüüsis juhib kohus (otsuse lk 61) tähelepanu sellele, et süüdistuses, ega ka süüdistuskõnes ei ole prokurör määratlenud investeeringuobjekti s.o „Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapi" ehitustööde tegeliku maksumuse suurust või seda, millest lähtudes saaks Rannaaugu sadama I etapi tegelikku maksumust kindlaks määrata. Riigikohus on avaldanud lahendis nr 3-1-1-54-15 p 31 arvamust, et kohtutele ei saa ette heita, et nad jätsid tuvastamata tegelikult taotletud (ja ühel juhul ka osaliselt välja makstud) ning õiguspärase toetussumma erinevuse.

§ 210

kuriteokoosseisu objektiivse külje seisukohast on oluline, et toetus on saadud pettuse teel, s.t käesolevas asjas peab olema tõendatud, et PRIA on toetuse maksmisel viidud eksimusse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et MTÜ-l Vahuranna puudusid rahalised vahendid 20% omaosaluse tasumiseks. Nimetatud rahalised vahendid sai MTÜ Vahuranna sadama projekteerimistööd ja ehitustöid teostanud OÜ-lt Monoliit. OÜ Monoliit kandis raha läbi kahe äriühingu MTÜ Vahuranna kontole, sh vastas ülekantud rahasumma täpselt projektis 11

(45)MTÜ Vahuranna omaosaluse summale. Kuna OÜ Monoliit sisuliselt kinkis MTÜ-le Vahuranna 51 371,03 eurot, siis pidi ka sadama ehitus olema odavamalt ehitatud. Seda, et sadama ehitus osutus tegelikkuses projektis märgitust oluliselt odavamaks on tuvastatud juba haldusmenetluse käigus. Haldusajas nr 3-14-119 jättis Tartu Halduskohus 29.04.2014 otsusega ning Tartu Ringkonnakohus 24.09.2015 otsusega jõusse PRIA 19.09.2013 otsuse nr 17-6/393, millega nõuti MTÜ-lt Vahuranna tagasi taotluse nr 941110740093 alusel väljamakstud toetus summas 90 854,02 eurot. Kohtud tuvastasid, et Rannaaugu sadama ehitamisel on küsitud toetust selliste tööde eest, mida ei ole tehtud või on tehtud väiksemas mahus või on kasutatud odavamaid materjale. Kohtud leidsid, et projekteerimistööde ja ehitustööde hange ei ole läbi viidud õiguspäraselt. Kohtud nõustusid eksperdiga, et ehitustöid ei ole teostatud vastavalt ehitusprojektile ning teostatud tööde tegelikud mahud erinevad projektilahendusest ja teostatud tööde aktides näidatust. Kohtud märkisid, et eksperdi arvamuses ei ole põhjust kahelda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud, sest selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (3-3-1-2-03, p 9 ja 3-1-1-11-07, p 28). Kriminaalasjas tuleb vältida olukorda, kus kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate tõendite suhtes kujunevad tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses teineteisest põhjendamatult lahknevad kohtu hinnangud (3-1-1-46-10). Kohtuotsuses ei ole selgitatud, mis põhjusel asub maakohus diametraalselt teisele seisukohale varem halduskohtus ja ringkonnakohtus tuvastatuga. Süüdistuses on välja toodud nii omafinantseeringu pettuse summa (ja pettuse asjaolud), kui ka summa, mille võrra on sadama ehitus osutunud tegelikkusest kallimaks (vastavalt haldusmenetluses tuvastatule). Seega ei ole asjakohane kohtu kriitika süüdistuses ja süüdistuskõnes ehitustööde tegeliku maksumuse suuruse puudumise osas. 4.4 Tõele ei vasta maakohtu väide, et prokurör on TS ekspertiisile viidanud pisteliselt ja seda seoses OÜ Monoliit poolt Rannaaugu kaevetööde osas. Süüdistuskõnes on TS ekspertiisile seoses tõendamiseseme asjaolude tuvastamisega viidatud vähemalt seitsmel korral: seoses OÜ Monoliit sadama projekteerimistööde hinnapakkumisega – lk 6; seoses Rannaaugu sadama rekonstrueerimise hinnapakkumistega – lk 9; seoses OÜ Monoliit poolt sissesõidukanali kaevetööde osas- lk 14; seoses OÜ Monoliit teostatud tööde aktidega – lk 29; seoses juurdetulevate ja ärajäävate tööde aktidega – lk 30; seoses halduskohtu otsusega – lk 31, seoses kasutatud killustiku vastavusdeklaratsiooni puudumisega – lk 32. Kohus on põhjendamatult näidanud ekspert TS negatiivses valguses. Kohus on süüdistuskõnest välja toonud kohad, mis justkui seavad TS pädevuse kahtluse alla. Kohtuotsusest jääb aga ebaselgeks, miks on kohus pidanud vajalikus antud asjaolusid rõhutada. Ehitusmahtude ja – maksumuse ekspertiisi puhul on tegemist ehitusökonoomika pädevust puudutavate küsimustega, mitte ehitustehniliste küsimustega. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on eeltoodud prokuröri käsitlus kohut eksitav. Kohtus ütles ka Jaak Reinmets, kellele ütlustele kohus otsuses korduvalt tugineb, et kuna sadama I etapp ehitati maismaale, siis ei ole seal üldse vaja meresadama ehitusteadmisi. TS ekspertiisiakti käsitledes ei ole kohus seda analüüsinud ega kõrvutanud teiste tõenditega. Kuna tegemist on haldusasjas koostatud ekspertiisiga, siis paratamatult kajastab see ka asjaolusid, mis käesolevas kriminaalasjas otsest tähtsust ei oma. See aga ei tähenda, et selles toodud seisukohad tuleks jätta ilma igasuguse tähelepanuta. 12
(45)Kohus on asunud seisukohale, et kuna eksperdid on erinevatel seisukohtadel, siis tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Prokuröri hinnangul ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlusega, sest kriminaalasjas on kogutud tõendeid, mis kogumis haakuvad TS ekspertiisiaktis toodud seisukohtadega. Maakohus ei ole TS ekspertiisiakti teiste tõenditega analüüsinud. 4.5 Prokurör nõustub kohtu järeldusega, et Evald Sosnin kalurina ega Tatjana Alt tavalise raamatupidajana ei olnud ise võimelised hindama sadamarajatiste ehitustehnilist külge. Anud asjaolu ei oma aga käesoleval juhul tähtsust. On täiesti mõistetav, et ehituse tellija ja toetuse saaja ei pea ise teadma sadama ehitustehnilisi küsimusi. Evald Sosnin ja Tatjana Alt olid MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed, mistõttu laienesid neile juhatuse liikme kohustused ja vastutus. PRIA-lt toetust taotledes ning hiljem kuludeklaratsioone allkirjastades ja neid esitades, olid nad teadlikult, et toetus katab 80% sadama ehituse maksumusest ning 20% tuleb MTÜ-l katta oma vahenditest. Nimetatud omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse taotlejal peavad olema rahalised vahendid omaosaluse eest tasumiseks. Omaosaluse tasumist tuli tõendada PRIA-le kuludeklaratsioonide ja nende lisade esitamisega. Kohtu viide võimalikule AS Tallina Sadama rahastamisele ei ole kogutud tõendite kontekstis asjakohane. Juba 05.09.2009 MTÜ Vahuranna üldkoosolekul nenditi, et sadama ehitamiseks läheb vaja suurt summat raha, mida MTÜ-l Vahuranna ei ole. Kogu protsessi kestel on süüdistavad väljenda nud, et MTÜ-l Vahuranna puudus vajalik rahasumma. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et AS Tallinna Sadam oli reaalselt valmis rahastama sadama ehituseks vajalikku omafinatseeringu summat. Alates projekti taotluse esitamisest kuni ehitustegevuse alustamiseni ei olnud MTÜ-l nõutud rahasummat olemas. Süüdistuskõnes on prokurör välja toonud ajaliselt ja tõenditele viidates, kuidas toimus pooltevaheline suhtlus ning kuidas tuldi ideele teostada nn killustiku müügitehing, millega OÜ Monoliit kandis omafinantseerimiseks vajaliku raha MTÜ-le Vahuranna. Jaak Reinmetsa selgitused, et ta kohtus AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikme AKga seoses rahastamisega, on paljasõnalised ega tugine ühelgi tõendil. Selle asjaolu tõendamiseks tulnuks AK tunnistajana kohtusse kutsuda, mida aga ei ole tehtud. Tõendite kogumi põhjal saab teha järelduse, et tegelikult teadsid nii MTÜ Vahuranna juhatus kui ka ehitaja MTÜ Monoliit esindaja Jaak Reinmets, et MTÜ-l Vahuranna ei ole omafinatseeringuks vajalikku raha, kuid sellest hoolimata mindi PRIA-lt raha taotlemise protsessiga edasi. Kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatavatel oli kokkulepe, et omafinantseeringuks vajaliku raha annab OÜ Monoliit. 4.6 Kohus on jätnud hinnangu andmata olulistele tõenditele. Näiteks vaatlusprotokollidele, kus on vaadeldud süüdistavate e-kirju, dokumente ja arvutis olevaid faile ning seeläbi on tuvastatud süüdistavate suhtlus omavahel, ametiasutustega ja teiste isikutega. Süüdistuskõnes on igale konkreetsele e-kirjale ja dokumendile viidatud protokolli lisa numbri täpsusega ning välja toodud seos konkreetse tõendamiseseme asjaoluga. Vaatamata sellele on kohtuotsuses leitud, et prokuröri poolt viidatud üksikud kontekstist väljarebitud katked kirjavahetusest ei viita tõsikindlalt süüdistatavate tahtlusele petta toetuse saamisel PRIA-t. Seega on kohus ühe lausega välistanud mahuka osa prokuröri tõenditest, neid seejuures sisuliselt hindamata. Prokurör on süüdistuskõnes ainuüksi Jaak Renimetasa e-kirjavahetusele viidatud 51 korda, kuid kohus ei ole pidanud vajalikuks neist ühtegi käsitleda. Samuti on kohus jätnud ilma igasuguse tähelepanuta Tatjana Alti elukohast ära võetud või tema käest saadud dokumendid ning arvutis olnud e-kirjavahetuse. Prokurör loetleb apellatsioonis hulgaliselt e-kirju, mille sisust nähtub süüdistatavatele etteheidetav käitumine. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et MTÜ Vahuranna kasutas rannaaugu kinnistut rendilepingu alusel. Vallaga sõlmitud lepingu järgi on MTÜ Vahuranna kohustatud kasutama kinnistut heaperemehelikult, professionaalse hoolsusega ja säilitama kinnistu heas seisundis ning 13
(45)kinnistut kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest. Kuna kinnistu ei kuulunud MTÜ-le Vahuranna, ei saanud MTÜ omandisse kuuluda kinnistult välja kaevatud pinnas. Kohus ei ole antud küsimusele hinnangut andnud. 4.7 Kohtus tõstatas prokurör küsimuse Tatjana Alti ja Evald Sosnini ütluste usaldusväärsusest, sest nende ütlused lahkenesid olulises osas eeluurimisel antud ütlustest, mida prokurör usaldusvääruse kontrolliks avaldas. Nimetatud küsimuse on maakohus jätnud otsuses täielikult käsitelemata. Kui kohtueelsel uurimisel andsid nii Evald Sosnin kui ka Tatjana Alt ütlusi, et MTÜ-l Vahuranna ei ole arvetel näidatud killustikku reaalselt olnud ning MTÜ Vahuranna ei ole seda OÜ-le A ja OÜ-le E müünud ega üle andnud, siis kohtlikul uurimisel muutsid mõlemad isikud oma ütlusi, kinnitades vastupidiselt, et killustik oli olemas ja toimus reaalne kauba üleandmine ja tasumine. Ütluste erinevust põhjendas Evald Sosnin jalakrampidega ja Tatjana Alt suure pingega. Kuna süüdistatavad ei ole andnud mõistlikku selgitust ütluste muutmise kohta, siis on need usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja arvata. Maakohus ei ole Evald Sosnini ja Tatjana Alti ütluste usaldusvääruse küsimust otsuses käsitlenud. Samas on otsuses valdavalt tuginetud just süüdistatavate ütlustele. 4.8 Süüdistuskõnes tõi prokurör välja, et kohtule esitatud jälitustoimingu protokollis on fikseeritud 06.05.2014 kell 16:03:23 aset leidnud Ivo Alti ja Tatjana Alti vaheline telefonikõne, milles Tatjana Alt on selgitanud Rannaaugu sadama I etapi ehitamisega seotud sündmusi. Telefonivestlusest nähtub, et MTÜ-l Vahuranna oli PRIA ees probleem omafinantseeringu kohustuse täitmisega, mistõttu Tatjana Alt muretses rahade keerutamise pärast, viidates selgelt teeseldud killutiku müügitehingule. Kui oleks toimunud reaalne tehing, ei peaks juhatuse liige rahade keerutamise pärast muretsema. Samuti tõendab kõne, et tehingu idee tuli Jaak Reinmetsalt ning ainuke, kes sellest võitis oli ehitaja OÜ Monoliit. Maakohus ei ole antud tõendit otsuses käsitlenud ega oma hinnangut selle andud. 4.9 Kohtuotsuses puuduvad põhjendused killustiku müügitehingu näilikkuse osas. Maakohus on kopeerinud kohtuotsusesse kolmel leheküljel vaid süüdistatava Jaak Reinmetsa kaitsja põhjendused. Kohus on nõustunud kaitsja argumentidega, aga seejuures puuduvad otsuses põhjendused prokuröri süüdistuskõnes tõstatud argumentidele ja vastuväidetele. 4.10 Kohus ei ole andnud hinnangut tunnistajate VM ja JK ütluste usaldusväärsusele. ehkki prokurör tõi süüdistuskõnes välja, miks ei saa VM ütlusi vähemalt teatud olulistes küsimustes pidada usaldusväärseks. Kuna kohus võttis kaitse seisukohad automaatselt kohtuotsusesse üle, siis otsuses vastavad põhjendused puuduvad. Samuti jääb prokurörile ebaselgeks, et kuna kaitsja seadis tunnista JK ütlused kahtluse alla, siis mis on antud küsimuses maakohtu seisukoht, just võrreldes prokuratuuri seisukohaga. Nimelt ütles OÜ E juhatuse liige JK kohtus, et Jaak Reinmets pakkus OÜ-le E kai betoneerimistöid, millega JK nõustus. Enne betoneerimistööde algust pakkus Jaak Reinmets „teha ühe lükke“, mis pidi olema killustiku müük läbi tema ettevõtte OÜ E, aga tegelikult reaalselt mingit killustikku ei olnud ja oli fiktiivne müük. JK sõnul laekus talle raha, mille ta pidi edasi kandma ja tema ettevõte sellest tehingust mingit kasu ei saanud. Samamoodi pidi ta tegema arve, mille jaoks vajalikud andmed andis talle Jaak Reinmets. Tegelikult ei toiminud mingit killustiku müüki. Jaak Reinmets teab, et kui tema tegi betoneerimistöid, siis toimusid ka süvendustööd, mille käigus kaevati välja pinnast, mis koosnes kruusast, savist ja klibust. See tõsteti kõrvale ja päras pandi ka tagasi paneelide taha. Mingit killustiku purustamist ega saviosakest sorteerimist ei toimunud. Maakohus ei ole eeltoodud JK ütlusi hinnanud. 14
(45)4.10 Kohus ei ole andnud hinnangut killustiku müügi üleandmise aktile, millel JK ütluste kohaselt ei ole tema allkiri. Näiliku killutiku müügitehingu jaoks on vormistatud 05.08.2011 materjali üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt on MTÜ Vahuranna andnud OÜ-le E üle Rannaaugu sadama kinnistu süvendamisel tekkiva mineraalse täitepinnase vastavalt 15.06.2011 lepingule. JK kinnitas kohtus, et antud dokumendil ei ole tema allkiri ega tema käekiri. Prokurör märkis juba kohtulikul uurimisel, et soovib antud dokumendi osas käekirjaekspertiisi. Samas kinnitas Jaak Reinmets ülekuulamisel (tõenäoliselt aimates ekspertiisi tulemust), et allkirja all on sõna JK kirjutatud tema poolt. Kõnekas on asjaolu, et MTÜ Vahuranna ja OÜ E vaheline materjali üleandmise akt leiti läbiotsimisega OÜ Monoliit valdusest, kellel ei olnud nimetatud tehingu ja dokumendiga mingit pistmist. Jaak Reinmets selgitas kohtus, et tema ei ole nimetatud akti koostamise juures olnud, selle tõi temale JK ja kuna allkirja all puudus nimi, siis kirjutas ta sinna ise omakäeliselt JK nime. Jaak Reinmets kinnitas, et tal on õigus seda teha. Tuleb välja tuua, et Tatjana Alti elukohast läbiotsimisega leitud ja OÜ Monoliit kontorist leitud 05.08.2011 aktid on sisult identsed, aga selgelt on tuvastatav, et käsikirjaline tekst ja allkirjad ei ole identsed, mistõttu on kaks eksemplari eraldi allkirjastatud. Samasugune on ka mõlema dokumendil olev käekiri „JK“ allkirja all. Siinjuures jääb selgusetuks, kuidas sai Jaak Reinmetsa käsikirjaline tekst Tatjana Alti valduses olevale eksemplarile, kui Jaak Reinmets ise tehingu sõlmimise ja dokumendi koostamise juures ei viibinud, sai selle väidetavalt JK käest ja kirjutas oma sõnul JK nime hiljem ise alla. Prokuröril on alust arvata, et Jaak Reinmets ei räägi tõtt ja on tegelikult nimetatud akti koostamisega/võltsimisega seotud. Puudub mõistlik selgitus, miks peaks OÜ Monoliit valduses olema MTÜ Vahuranna ja OÜ E vaheline materjali üleandmise akt (see ei ole vajalik raamatupidamise alusdokument OÜ-le Monoliit) ning veel enam, miks peaks ta OÜ Monoliit raamatupidamise seisukohast ebaolulisele dokumendile omapoolseid juurdekirjutusi tegema. Kohus ei ole otsuses andnud hinnangut tunnistaja VM ütluste usaldusväärsuse osas. VM kinnitas kohtus, et killustiku müügitehing leidis reaalselt aset. Seda, et VM ei räägi killustiku müügi osas tõtt ja et OÜ A ei ole MTÜ-lt Vahuranna mingit killutikku saanud, kinnitavad 2012 ja 2013 OÜ A nõudekirjad killustiku üleandmiseks. Nõudekirjad tõendavad, et MTÜ Vahuranna arve nr 08/2011 aluseks olnud 2563,12 tonni killustiku müügitehing oli näiline ja tehingu väljamõtlejaks ja korraldajaks oli Jaak Reinmets. Samuti ei ole maakohus selgitanud, mis pidi olema OÜ E huvi killustiku müügitehingut teostada, kui OÜ E ei teeninud killustiku müügitehingult pealt ühtegi eurot, mis ei ole äriühingu tegutsemise põhimõtteid arvestades ja müügitehingu iseloomu arvestades loogiline ja seega riimub see JK ütlustega tehingu näilikkuse osas. Süüdistuskõnes on prokurör toonud välja kirjalikud tõendid, millele põhjal saab järeldada, et MTÜ Vahuranna, OÜ Monoliit ja viimase alltöövõtjad OÜ E ja OÜ A osalesid näilikes killustiku müügitehingutes. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus prokuröri poolt välja toodud tõendite analüüsiga ei nõustu. Samuti on prokurör süüdistuskõnes toonud välja, kuidas sadama ehitusel dokumentide koostamisega manipuleeriti ning viidi läbi nõuetele mittevastavat ehitustegevust. Maakohus ei ole antud prokuröri väiteid üldse käsitlenud ega ümber lükanud. 4.12 Prokurör ei nõustu maakohtuga, et MTÜ Vahuranna ei ole majandustegevuses osalev isik ning et ei ole tõendamist leidnud, et väljamakse eesmärgiks oli edendada MTÜ Vahuranna majandustegevust. Samuti ei saa nõustuda, et esitatud süüdistused ei võimalda kohtus eelpool toodud asjaolusid tuvastada. Riigikohus on lahendis nr 1-15-11032 välja toonud, et

§ 210lg 1 avab soodustuse mõiste ja selle lõike sõnastusest nähtuvalt peab soodustuse saaja olema majandustegevuses osalev isik. 15

(45)Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-96-16 märkinud, et kuna soodustuse saamine on vahetult seotud isiku majandustegevusega ja peab seda eelduslikult soodustama, tuleb nimetatud erilise isikutunnuse olemasolu hinnata igal üksikjuhul sõltuvalt süüdistuses kirjeldatud asjaoludest. Nimetatud lahendis jõudis Riigikohus seisukohale, et kohaliku omavalitsuse üksus võib osaleda avalik-õigusliku juriidilise isikuna oma ülesannete täitmisel majandustegevuses. Soodustus on

§ 210

lg-st 1 lähtuvalt ka selline isikule tasuta või osaliselt tasuta väljamakse avalikest vahenditest, millel võib olla mitu eesmärki. Seejuures ei pea soodustuse peamine eesmärk olema majanduslikku laadi, vaid võib sõltuvalt teo toimepanemise asjaoludest olla ka mittemajanduslik, näiteks tervishoiu-, kultuuri- või haridusalase tegevuse soodustamisel. Kohtuasjas nr 1-16-8601 nõustus Riigikohus, et mittetulundusühing võib olla majandustegevuses osalev isik

§ 210tähenduses.

Riigikohus ei ole majandustegevuse mõistet

§ 210lg 1 tähenduses sisustanud majandustegevuse üldosa seaduse § 3 lg 1 tähenduses.

Seda, et PRIA poolt antud toetus pidi soodustama MTÜ Vahuranna majandustegevust tuleneb juba nn meetme määruse § 10 p 1, mille kohaselt võib projektitoetust anda taotlejale, kes jätkab pärast kavandatava projekti elluviimist majandustegevust alal, mille parendamiseks ta projektitoetust taotleb, vähemalt 5 majandusaasta või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 majandusaasta jooksul arvates viimase toetuseosa laekumisest projektitoetuse saaja või kapitalirendi puhul kapitalirendile andja arvelduskontole. Seega eeldab toetuse andmine, et toetuse saaja MTÜ Vahuranna on majandustegevuses osalev isik ning jätkab pärast projekti elluviimist samal majandustegevuse alal. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et sadama rajamise eesmärk oli mittemajanduslik. MTÜ Vahuranna põhikirja punktis 2.2.8 on märgitud, et ühing teostab muud tegevust, sealhulgas majandustegevust, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Majandustegevuse olemasolu kinnitab ka süüdistatavate omavaheline ning ametiisikutega peetud kirjavahetus. Ka kohtus kinnitasid Tatjana Alt ja Evald Sosnin, et tulu saadi paadikohtade rentimisest. Maakohtu argumendid, et Maksu- ja Tolliametile on kirjeldatud majandustegevusena ka vähest suitsukala müüki ja sellest saadud tulust muruniidukile bensiini ostmist, ei ole asjakohase ja ei välista ühingu majandustegevuse teostamist. Apellandi hinnangul vastab MTÜ Vahuranna

§ 210

lg 1 mõistes majandustegevuses osaleva isiku mõistele ning tõendamist on leidnud, et toetus oli PRIA poolt välja makstud eesmärgiga soodustada MTÜ Vahuranna majandustegevust. 4.13 Evald Sosnin ja Tatjana Alt olid MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed. Asjaolu, et üks neist oli elukutselt kalur ja teine raamatupidaja ei tähenda, et nad juhatuse liikmetena oma tegude eest ei vastuta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla nende süüvõime teo toimepanemise ajal. Jääb arusaamauks, kuidas ehitaja usaldamine välistab MTÜ Vahuranna juhatuse liikmete te vastutuse. Ehitajal OÜ-l Monoliit esindajal Jaak Reinmetsal ei tohiks olla mingit puutumust toetuse taotlemise dokumentidega. Ehitaja asi ei ole suhelda PRIA-ga toetuse saaja nimel. Samuti ei tohiks ehitaja osaleda pakkumisdokumentide koostamisel ja hinnapakkumiste menetluse ettevalmistamisel. Õige ja seadusliku asjaajamise korral oleks pidanud esmalt korrektselt välja selgitama hinnapakkumistega küsimise teel parima hinnaga sadama projekteerimistööde teostaja ning alles seejärel uue vähempakkumise teel sadama ehitaja. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Jaak Reinmets osales kõikide dokumentide koostamisel algusest peale ja oli seejuures teadlik pakkumiste tulemusest. Samuti oli tal võimalus pärast pakkumiste esitamise kuupäeva hinnapakkumisi muuta. Valdav osa nimetatud tõendeid on maakohus jätnud tähelepanuta ja analüüsimata. 16

(45)Apellandi hinnangul on tõendatud, et PRIA-le projekti taotluse esitamise ajal kuni sadama ehitustegevuse alustamiseni ei olnud MTÜ-l Vahuranna raha, et täita ligikaudu 51 000 euro suurust omaosaluse nõuet. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mille põhjal saaks järeldada, et MTÜ-l oli olemas adekvaatne, reaalne ja seaduslik võimalus omafinantseeringu nõude täitmiseks. Kohus on otsuses korduvalt viidanud AS-i Tallinna Sadam väidetavale toetusele. Sellest on kriminaalasjas rääkinud ainult süüdistatavad, kelle ütluste usaldusväärsuse seadis prokurör süüdistuskõnes kahtluse alla. Ilmselgelt ei hakata ehitama kallist sadamat, kui ei ole täidetud toetuse saamiseks vajalikku elementaarset eeltingimust. Omaosaluse finantseerinuks vajalik rahasumma ei saanud niisama MTÜ Vahuranna bilanssi tekkida. Seega, nagu kinnitavad kogumis kohtule esitatud tõendid, oli kõik varem süüdistatavate vahel kokku lepitud ja toimetati vastavalt teoplaanile. Paraku on kohus asjakohased tõendid ilma sisulise selgituseta jätnud Kuriteokoossisu seiskohalt ei oma tähtsust, et süüdistatavad ei saanud antud teost mingit isiklikku kasu. 4.14 Prokurör on seiskohal, et OÜ Monoliit ja Jaak Reinmets on toime pannud neile inkrimineeritud kuriteo soodustuskelmusele kaasaaitamises. Kuna maakohus ei ole OÜ Monoliit ja Jaak Reinmetsa tegusid analüüsinud, siis palub prokurör seda teha ringkonnakohtul. OÜ Monoliit poolt omandatud 170 377,82 euro puhul on tegemist kuriteoga saadud varaga, mistõttu kuulub see

§ 831alusel konfiskeerimisele.

Kuna OÜ Monoliit on käesolevaksajaks MTÜ Vahuranna poolt temale kantud raha ära tarvitanud, siis tuleb

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks mõista OÜ-l Monoliit välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele s.o 170 377,82 eurot. OÜ-lt Monoliit välja mõistetud konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks tuleb jätta Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 170 377,82 eurot muutmata OÜ-le Monoliit kuuluvale kinnistule kuni kriminaaltulu nõude täitmiseni.

  1. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ei ole kannatanu ega prokurör kohtuotsust vaidlustanud, mistõttu selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
  2. Prokuröri apellatsioonile esitasid oma vastuväited kõikide süüdistatavate kaitsjad (vandeadvokaadid Eve Grass, Andres Tamm, Jaak Siim), kes taotlevad KrMS § 2052 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kui ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu, siis paluvad kaitsjad jätta maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kaitsjad nõustuvad maakohtu otsuse motiivide ja järeldusetega. Süüdistatavate vastutus on soodustuskelmuse toimepanemises välistatud juba ainuüksi seetõttu, et MTÜ Vahuranna ei ole majandustegevuses osalev isik.

§ 210

lg 1 kohaselt saab soodustuskelmust toime panna ainult majandustegevuses osalev isik, s.o erisubjekt. 7. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas apellatsiooni ja taotles süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ-lt Monoliit konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa väljamõistmist. Prokurör toetas ka alternatiivset taotlust kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsjate taotluse, KrMS § 2052 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, palus prokurör jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil kõik kaitsjad kordasid oma varem esitatud taotlust lõpetada KrMS § 2052 alusel kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kui ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu, siis paluvad kaitsjad jätta maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. 17

(45)Ringkonnakohtu istungist osa võtnud süüdistatav Jaak Reinmets, kes on käesoleva ajal ühtlasi OÜ Monoliit seaduslik esindaja, nõustus oma kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu seisukohaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri apellatsiooni väidetega ning kaitsjate vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on viinud põhjendamatu kohtuotsuse tegemiseni. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 8.1 Maakohtus esitasid kaitsjad taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Kohus kaitsjate taotlust ei rahuldanud. Maakohus mõistis süüdistatavad neile etteheidetud tegudes õigeks, mistõttu kaitsjad ei ole aegumise küsimust ringkonnakohtus vaidlustanud. Kuna prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, siis peab kohtukolleegium vajalikuks aegumise küsimust apellatsiooni piiridest väljudes käsitleda. Süüdistatavatele etteheidetud pettuse teel toetuse saamisega seotud tegevused toimusid aastatel 2010-
  2. Nii nende tegude toimepanemise ajal kehtinud kui ka praegune

§ 210

lg 2 näeb soodustuskelmuse toimepanemise eest füüsilisele isikule karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on

§ 4lg 3 järgi tegemist teise astme kuriteoga.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt tuleb süüteo aegumise üle otsustamisel kohaldada isikule kõige soodsamat aegumise regulatsiooni alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (

  1. novembri 2002 otsuse nr 3-1-1-114-02 p 6.3,
  2. veebruari 2018 otsuse nr 1-17-4243/30 p 11,
  3. mai 2019 otsuse nr 1-15-11032 p 43). Vaatlusaluste tegude toimepanemise ajal kehtinud ja praegu kohaldatav

§ 81

lg 1 p 2 redaktsioon nägi ette, et teise astme kuriteo korral ei tohi kedagi süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Senine kohtupraktika kinnitab, et soodustuskelmuse katse alguseks on toetuse taotluse esitamine kui esimene petmiskuritegu ning kuritegu on lõpule viidud alles toetuse väljamaksmisega taotlejale (

  1. juuni 2015 otsus nr 3-1-1-54-15,
  2. mai 2019 otsuse nr 1-15-11032 p 40). Praeguses asjas heideti süüdistatavatele ette pettuse teel soodustuse saamist ja selle saamisele kaasaaitamist. Esimene petmistegu algas
  3. novembril 2010 Evald Sosnini poolt PRIA-le toetuse taotluse esitamisega ja viidi lõpule
  4. mail 2012 viimase PRIA toetussumma laekumisega MTÜ Vahuranna pangakontole. Seega tuleb aegumistähtaega arvestada
  5. maist
  6. Tatjana Alti, Evald Sosnini ja MTÜ Vahuranda juriidilise isikuna on etteheidetud kuritegudes käsitletud kaastäideviijatena.

§ 21

lg 2 on omistamisnorm, mille alusel kaastäideviimise korral üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-15 p 12). Seega olukorras, kus kohus tuvastab, et soodustuskelmuse on toime pannud kaastäideviijatena mitu süüdistatavat, vastutab igaüks ka teiste poolt faktiliselt toimepandu, mitte ainult enda poolt tehtu eest. See tähendab, et ka aegumistähtaja algust ei tule arvestada mitte iga isiku enda viimasest teopanusest, vaid kaastäideviija viimasest teost, mis oli suunatud kuriteokoosseisu täitmisele. Seetõttu ei välista Tatjana Alti vastutust soodustuskelmuse toimepanemises kohtuotsuses märgitud asjaolu, et Tatjana Alt tutvus Jaak Reinmetsaga alles
  3. aasta juunikuus, kuid Evald Sosnin oli esitanud toetuse taotluse juba
  4. novembril
  5. Kaasaaitamistegu, mida Jaak Reinmetsale ja OÜ-le Monoliit ette heidetakse on sõltuv põhiteo aegumisest. Praeguses asjas teadsid kõik süüdistatavad, et kui toetuse taotlus selles esitatud valeandmete tõttu rahuldatakse, siis saavutatakse ka toetusrahade ehk soodustuse väljamaksmine. 18

(45)Süüdistatavate suhtes kuriteo aegumine katkes

§ 81lg 5 p 2 alusel nende kohtu alla andmisega 12.

mail 2017. Nii süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise ajal kehtinud kui ka praeguse

§ 81

lg 6 esimese lause kohaselt algab aegumise katkemise korral aegumine uuesti

§ 81lg-s 5 loetletud menetlustoimingu tegemisega.

Kuivõrd süüdistatavad anti 12. mail 2017 kohtu alla (

§ 81

lg 5 p 2) ja kuulati kohtulikul arutamisel süüdistatavatena üle (

§ 81

lg 5 p 4), siis pole käesolevaks ajaks viimasest aegumise katkestanud menetlustoimingust viit aastat möödunud ja kuritegu ei ole aegunud. Nii süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise ajal kehtinud kui ka praeguse

§ 81

lg 6 teine lause nägi ette, et isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud

§ 81lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

Arvestades seda, et süüdistatavad anti 12. mail 2017 kohtu alla ja kuulati kohtulikul arutamisel süüdistatavana üle, ei ole praeguseks saabunud ka

§ 81lg 6 teises lauses märgitud absoluutne aegumistähtaeg.

Seega jättis maakohus kaitsjate taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu põhjendatult rahuldamata. 8.2 Maakohtus esitasid kaitsjad taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Maakohus jättis kaitsjate taotluse rahuldamata. Prokuröri apellatsioonile esitatud vastuväidetes kaitsjad kordasid oma taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsjad esitasid sellekohase taotluse ka ringkonnakohtu istungil. Süüdistatav Jaak Reinmets, kes on ühtlasi OÜ Monoliit seaduslik esindaja, toetas oma kaitsja seisukohta. KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt tuleb mõistliku menetlusaja hindamisel arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsuse nr 3-1-1-43-10 p-s 30 on selgitatud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) riigivõimu käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohtuasja keerukus võib väljenduda näiteks tõendite vastuolulisuses ja nende suures hulgas, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tunnistajate viibimises välisriigis jne. Kaebaja käitumise puhul tuleb arvestada, kas ta on menetlusest kõrvale hoidunud või muul viisil takistanud kiiret ja tõhusat menetlust. Riigivõimu käitumine omab tähtsust selles osas, kas asjaomased asutused on võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid menetluse kiireks ja efektiivseks lahendamiseks. Oluliste asjaoludena, mis on süüdistatava jaoks kaalul, käsitletakse kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Siia kuuluvad nt tõkendid, eriti eeluurimisvangistus, vara arest ja muu taoline, millistega kaasneb isiku ebakindlus oma tuleviku suhtes. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 17.08.2011 otsuses nr 3-1-1-57-11 selgitanud, et puudusteks menetlejate käitumises saab lugeda ulatuslikke tegevusetuse ja väheaktiivse tegevuse perioode. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamine üldjuhul menetlusaega ei käivita. Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda (
  3. juuni 2014 otsuse nr 3-1-1-14-14 p-d 586-588,
  4. juuni 2015 määrus asjas 19

(45)nr 3-1-1-53-15 p 9). Sellisteks toiminguteks võivad olla kahtlustatavana ülekuulamine, töö- ja elukoha läbiotsimine, vahi alla võtmine vms. Praeguses asjas on kaitsjad määratlenud menetlusaja kulgemise alguse Tatjana Alti ja MTÜ Vahuranna suhtes
  1. aprillist 2014 (läbiotsimine ja dokumentide võetus), Evald Sosnini suhtes
  2. maist 2014 (tunnistajana ülekuulamine), Jaak Reinmetsa suhtes
  3. aprillist 2014 (arvuti vabatahtlik üleandmine) ja OÜ Monoliit suhtes
  4. aprillist 2014 (läbiotsimine ja dokumentide võetus). Maakohus kaitsjate seisukohaga menetlusaja kulgemise alguse osas ei nõustunud, sest kaitsjate poolt viidatud menetlustoimingud viidi läbi mitte selles, vaid teises kriminaalasjas. Kohtukolleegium nõustub selle maakohtu seisukohaga. Praeguse asja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas nr 13221000016 alustati kriminaalmenetlust
  5. veebruaril 2013

§ 294

lg 1 tunnustel selles, et Saaremaal on PRIA poolt finantseeritavate tööde eest makstud altkäemaksu. Nimetatud kriminaalasjas kontrolliti kuriteokahtlusi Lümanda vallavanema tegevuse osas. Kriminaalasjas kuulati teiste tunnistajate hulgas

  1. mail 2014 tunnistajana üle Tatjana Alt ja
  2. mail 2014 Evald Sosnin. 23.04.2014 on teostatud läbiotsimine OÜ-s Monoliit. Läbiotsimise määruses puuduvad viited konkreetsete isikute suhtes. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kriminaalasjas 13221000016 tehtud menetlustoimingud ei sisalda kuriteoetteheidet Tatjana Altile, Evald Sosninile, Jaak Reinmetsale, MTÜ-d Vahurannale ega OÜ-le Monoliit.
  3. mail 2016 eraldati kriminaalasjast nr 13221000016 materjalid uude, s.o praeguses kohtumenetluses olevasse kriminaalasja kohtueelse menetluse numbriga nr
  4. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses kriminaalasjas tuleb mõistliku menetlusaja kulgemise algust OÜ Monoliit ja Jaak Reinmetsa suhtes arvestada alates
  5. septembrist 2016 ja Evald Sosnini, Tatjana Alti ja MTÜ Vahuranna suhtes alates
  6. maist 2016 s.o ajast, mil isikud esimest korda kahtlustatavana üle kuulati ja nad said teada, mida riik nendele ette heidab. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kriminaalasi on õiguslikult keskmise keerukusega, esitatud tõendid on keskmiselt mahukad. Menetluses ei ole esinenud põhjendamatuid viivitusi. Kohtumenetluses toimunud istungite edasilükkamised on seotud poolte menetlusõiguste kasutamise (taotluste esitamise) või kaitsja haigestumisega, millest ei saa teha etteheidet riigivõimupoolsele tegevusetusele. EIÕK praktikas välja toodud olulisi asjaolusid, mis on süüdistatava jaoks kaalul ja mis kohtu silmis nõuavad suurema kiirusega tegutsemist, s.o põhiõiguste riiveid nagu eeluurimisvangistus, ametikohalt eemaldamine, vara arest või oodatava võimaliku karistuse raskus, käesolevas kriminaalasjas ei esine. Kriminaalmenetluse alustamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on möödunud kolm aastat ja 7 kuud, mis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt ei ületa mõistlikku menetlusaega. Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et ühegi süüdistatava suhtes ei esine alust lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 2741 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Seetõttu jätab kohtukolleegium kaitsjate sellekohased taotlused rahuldamata. 8.3 Maakohus heitis prokurörile ette puudulikku süüdistust, sest selles ei ole

§ 210lg 1 koosseisutunnuseid nimetatud.

Käsitletud ei ole MTÜ Vahuranda kui majandustegevuses osalevat isikut ja soodustuse eesmärk MTÜ Vahuranna majandustegevusse on nimetamata. Süüdistuses ei ole määratletud sadama ehitustööde tegelikku maksumust või andmeid, millest lähtudes saaks selle kindlaks teha. Kohtul ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljuda ega puuduliku süüdistuse alusel süüdistatavaid süüdi mõista. 20

(45)Kohtukolleegium maakohtu sellise süüdistusele tehtud etteheitega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

§ 210

lg 1 kohaselt soodustuseks selle paragrahvi kohaselt loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise (alt 1) või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest (alt 2). Lõikes 3 on sätestatud sama teo eest vastutus juriidilisele isikule. Käesolevas kriminaalasjas on asjasse puutuv

§ 210

lg-s 2 kirjeldatud kuriteokoosseisus märgitud esimene teoalternatiiv, s.o pettuse teel soodustuse saamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on 13. mai 2019 otsuses nr 1-15-1-11032 selgitanud, et soodustuskelmuse objektiivseteks tunnusteks on esiteks pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning teiseks seeläbi soodustuse saamine. Vaadeldav koosseis kattub ebaõigussisult suuresti kelmuse (

§ 209) üldkoosseisuga.

Neid kuriteokoosseise eristab peamiselt eksimuses olija poolt käsutatav vara. Erinevalt kelmuse üldkoosseisust, millega kaitstavaks õigushüveks on vara tervikuna, kaitseb soodustuskelmuse koosseis üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid. Kolleegium leidis, et soodustuskelmus on teiste kelmuse koosseisudega sarnane ega nõua seega, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja oleksid üks ja sama isik (p 29). Ühtlasi muutis kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selle lahendiga 25. novembri 2016. a otsuses nr 3-1-1-96-16 märgitud seisukohta ning leidis, et soodustuskelmus ei ole erilise isikutunnusega koosseis

§ 24lg 1 mõttes (p 31).

Lisaks eelnevale on Riigikohtu kriminaalkolleegium

  1. juuni
  2. a otsuses selgitanud, et petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste hulka. Selleks, et tunnistada isik süüdi soodustuskelmuses, ei ole vaja tuvastada tegelikult taotletud ning õiguspärase toetussumma erinevust (p 31). Pettuse teel soodustuse saamine on

§ 210

lg 2 või 3 järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt (p 32). Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. novembri
  2. a otsuse nr 3-1-1-83-10 punktis 19 selgitanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi süüdistus sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses endas. Kohtukolleegium leiab, et praeguses kriminaalasjas vastab süüdistusakti põhiosa KrMS § 154 lg 2 nõuetele, sest selles on piisava selgusega kuriteo asjaolusid kirjeldatud (p 1) ja märgitud tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 4). Kokkuvõtvalt on leitud süüdistuses, et kuludeklaratsioonide esitamisega viisid Tatjana Alt ja Evald Sosnin Jaak Reinmetsa kaasabil PRIA eksimusse Rannaaugu sadama rekonstrueerimise, projekti omaosaluse tasumise ning projekti tegeliku maksumuse osas. Tegelikult puudusid MTÜ-l Vahuranna rahalised vahendid omaosaluse tasumiseks ning nimetatud nõude täitmiseks näidati tegelikke majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel rahade liikumist OÜ-st Monoliit läbi OÜ E ja OÜ A MTÜ-Ie Vahuranna. 21

(45)Seega ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on puudulik. 8.4 Prokurör heidab maakohtule muuhulgas ette, et ta on jätnud osa prokuröri poolt esitatud tõendeid motiveerimatult kõrvale või andnud nendele ebaõige hinnangu. Seetõttu taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Alternatiivselt taotleb prokurör saata kriminaalasi maakohtu samale kohtukoosseisule kohtuotsuse tegemiseks. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et maakohus on jätnud osa prokuröri poolt esitatud tõendeid ilma vähimagi põhjenduseta kõrvale või on andnud nendele ebaõige hinnangu. Kohtukolleegium tunnistab sellise rikkumise KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks, kuna see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Vead tõendite hindamisel ei tingi aga kohtukolleegiumi hinnangul praeguses asjas kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks, sest neid rikkumisi on võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kohtukolleegium lähtub siinjuures ka menetlusökonoomika põhimõttest, sest sellisel viisil toimides jõutakse lõpliku lahendini ja saavutatakse õigusrahu kiiremini. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senisele praktikale, mille kohaselt ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses pädev arutama kriminaalasja sisuliselt (st hindama tõendeid ja tuvastama faktilisi asjaolusid) samamoodi nagu maakohus. Seega on apellatsioonikohtul õigus hinnata tõendeid ja tuvastada faktilisi asjaolusid esimese astme kohtust erinevalt. Tulenevalt KrMS §-ga 340 apellatsioonikohtule antud pädevusest saab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata teha ise uue otsuse siis, kui ta soovib kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta või asuda süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2013. a määrus nr 3-1-1-35-13 p 17 ja 29. novembri 2013. a otsus nr 3-1-1-105-13 p 24, 19. aprilli 2018 otsus nr 1-16-5757 p 15). 8.5 Maakohus nõustus kaitsjatega, et süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista juba ainuüksi seetõttu, et puudub kuriteo subjekt ehk täideviija. Kaitsjate ja maakohtu hinnangul saab selle kuriteo subjektiks olla vaid majandustegevuses osalev isik. Seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega isikut

§ 24mõttes.

MTÜ Vahuranna aga ei ole majandustegevuses osalev isik. Kohtukolleegiumi hinnangul hälbib maakohtu seisukoht erisubjekti küsimuses ja majandustegevuses osaleva isiku mõiste sisustamisel Riigikohtu senisest praktikast ja on ka sisult eksitav. Esmalt jättis maakohus tähelepanuta, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis muutis 13. mai 2019 otsuses nr 1-15-1-11032 oma varasemat seisukohta, mille kohaselt soodustuskelmus oli erilise isikutunnusega koosseis

§ 24

lg 1 mõttes ning käsitletava kuriteokoosseisu subjektiks sai olla

§ 210lg 2-st lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja.

Kohtukolleegiumi kogu koosseis leidis, et soodustuskelmus on teiste kelmuse koosseisudega sarnane ega nõua seega, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja oleksid üks ja sama isik (p 29). Lisaks sellele asus kohtukolleegiumi kogu koosseis seisukohale, et soodustuskelmus ei ole erilise isikutunnusega koosseis

§ 24lg 1 mõttes.

Soodustuskelmuse esimese teoalternatiivi ehk pettuse teel soodustuse saamise kuriteokoosseisu sedastamiseks on vajalik tuvastada esmalt pettuslik tegu, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning teiseks seeläbi soodustuse saamine majandustegevuses osaleva isiku poolt (p 31). Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et

§ 210

eeldab vaid erilise isikutunnusega isikut

§ 24mõttes. Maakohus on kohaldanud selles osas ebaõigesti materiaalõigust. Seega võib soodustuskelmuse täideviija olla majandustegevuses 22

(45)osalev isik, kuid ei pea seada kuriteokoosseisu realiseerimiseks ilmtingimata olema. Oluline on vaid see, et soodustuse saajaks on majandustegevuses osalev isik. 8.6 Maakohus leidis, et MTÜ Vahuranna kui mittetulundusühing ei ole käsitletav majandustegevuses osaleva isikuna, sest ta oli loodud avalikes huvides ja tema eesmärk ei olnud tulu teenimine. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Seda, et PRIA poolt antud toetus pidi soodustama MTÜ Vahuranna majandustegevust, tuleneb juba ainuüksi põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 § 10 p-st 1, mille kohaselt võib projektitoetust anda taotlejale, kes jätkab pärast kavandatava projekti elluviimist majandustegevust alal, mille parendamiseks ta projektitoetust taotleb, vähemalt 5 majandusaasta või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 majandusaasta jooksul arvates viimase toetuseosa laekumisest projektitoetuse saaja või kapitalirendi puhul kapitalirendile andja arvelduskontole. Lisaks sellele on märgitud määruse § 14 lg 1 p-s 2, et toetuse saajaks võib olla kalandussektoris tegutsev mittetulundusühing. Seega eeldas praeguses kriminaalasjas MTÜ Vahurannale toetuse andmine, et ta on majandustegevuses osalev isik (mittetulundusühing) ning jätkab pärast projekti elluviimist majandustegevust samal alal veel vähemalt 15 aastat. Seda, et mittetulundusühing on käsitletav majandustegevuses osaleva isikuna, on kinnitanud Riigikohtu senine praktika, näiteks 24. aprilli 2018. a otsuses nr 1-16-8601. Samuti ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegium majandustegevuse mõistet

§ 210

lg 1 tähenduses majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg-ga 1 sisustanud. Majandustegevuses osaleva isiku tunnused tuleb kohtul tuvastada, lähtudes konkreetse asja eripärast. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 25. novembri 2016 otsuse nr 3-1-1-96-16 punktis 14 leidnud, et soodustus on

§ 210

lg-st 1 lähtuvalt ka selline isikule tasuta või osaliselt tasuta väljamakse avalikest vahenditest, millel võib olla mitu eesmärki. Seejuures ei pea soodustuse peamine eesmärk olema majanduslikku laadi, vaid võib sõltuvalt teo toimepanemise asjaoludest olla ka mittemajanduslik, näiteks tervishoiu-, kultuuri- või haridusalase tegevuse soodustamisel. MTÜ Vahuranna põhikirjapunkt 1.2 kohaselt on ühingu eesmärk loodushoidliku kalanduse arendamine, oma liikmete huvide esindamine ja abistamine kalandusega seotud küsimustes. Punkt 2.2.8 kohaselt teostab ühing oma eesmärkide saavutamiseks muud tegevust, sealhulgas majandustegevust, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühingu vara moodustab muuhulgas ka ühingu majandusetegevuse tulemusena omandatud vara (punkt 5.1). Ühingu juhatusel on kolm liiget ja igal juhatuse liikmel on õigus ühingut esindada (punkt 4.5). 20.02.2011 Evald Sosnini e-kirjas PRIA töötajale AA-le selgitatakse, et sadama valmimisel kehtestatakse sadama eeskirjad, millega määratakse sadama kasutus- ja sisekorraeeskirjad. Samuti kehtestatakse sadama teenuste hinnakiri. Maksu- ja Tolliametile 10.08.2011 koostatud vastuses märgib Tajana Alt, et tulevikus on MTÜ Vahuranna peamiseks müügitulu artikliks paatidele ja kaatritele sadamakohtade rentimine. Jaak Reinmetsa 22.08.2011 e-kirjas Tatjana Altile märgitakse samuti, et pärast sadama valmimist algab sadama majandamine ja hakkavad toimuma täiendavad rahalised tehingud. Seetõttu on teised sadamatega seotud mittetulundusühingud registreerinud end ilma probleemideta käibemaksukohuslaseks. Praeguses asjas puudub vaidlus, et ka MTÜ Vahuranna oli käibemaksukohustuslane. Tatjana Alti ja Evald Sosnini kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pärast sadama rajamist pidi MTÜ Vahuranna hakkama muuhulgas tegelema sadama majandamisega, sh koguma sadama külastajatelt sadama tasu. Majandustegevuseks vähemalt 15 aasta jooksul kohustus neid ka eelmärgitud meetme määrus. Maakohtu otsuses märgitu, et Maksu- ja Tolliametile on kirjeldatud majandustegevusena ka vähest suitsukala müüki ja sellest saadud tulust muruniidukile bensiini ostmist ei välista ühingu majandustegevuse teostamist. Tulu teenimine ei olnud MTÜ Vahuranna peamine eesmärk, kuid sadama rekonstrueerimise kaudu osales ta siiski majandustegevuses. 23

(45)Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et MTÜ Vahuranna vastab

§ 210

lg 1 tähenduses majandustegevuses osaleva isiku mõistele ning tõendamist on leidnud, et toetus oli PRIA poolt välja makstud eesmärgiga soodustada MTÜ Vahuranna majandustegevust. Seega oli MTÜ Vahuranna oma juhatuse liikmete Tatjana Alti ja Evald Sosnini kaudu nii kuriteo täideviijaks kui soodustuse saajaks. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus eeltoodud küsimuses kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 8.7 Killustiku müügitehingute näilikkuse osas on maakohus kohtuotsuse lehekülgedel 68-70 kopeerinud sõna-sõnalt Jaak Reinmetsa kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu kohtukõne kirjaliku teksti lehekülgi 9-12 ning seejärel märkinud, et kohus nõustub eeltoodud kaitsja seisukohtadega ja peab neid kohtus uuritud tõenditega kooskõlas olevaks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kaitsja seisukohtadega nõustub ja miks ta prokuröri seisukohad esitatud süüdistuse kohta kõrvale jätab. Seetõttu nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väitega, et kohus ei ole oma põhjendamiskohustust täitnud. Tegemist on olulise küsimusega, sest pettus on

§ 210

lg 2 koosseisuliseks tunnuseks ning seda on süüdistatavatele nendele esitatud süüdistuses ka ette heidetud. Seetõttu peab kohtukolleegium vajalikuks käesolevas otsuses ise vastata küsimusele, kas killustiku müügitehingud olid näilikud või toimusid need ka tegelikult. 8.8 Prokurör heidab maakohtule ette, et ta jättis süüdistatavate Tatjana Alti ja Evald Sosnini ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmata, ehkki prokurör selle küsimuse kohtuistungil tõstatas ja süüdistatavate kohtueelsel uurimisel antud ütlused vastuolude osas avaldas. Kohtukolleegium nõustub maakohtu aadressil tehtud kriitikaga selles küsimuses. Kohtueelsel uurimisel Tatjana Alt ja Evald Sosnin kinnitasid, et PRIA-lt toetuse taotlemiseks MTÜ-l Vahuranna rahalised vahendid 20%-lise omaosaluse tasumiseks puudusid. Jaak Reinmets lubas toetuse saamisega seotud asjaajamise enda peale võtta ja OÜ-ga Monoliit Rannaaugu sadama I etapi valmis ehitada. Evald Sosnini teada oli ainuke hankepakkumisel osaleja OÜ Monoliit. Jaak Reinmets koostas vajalikud dokumendid ning Evald Sosnin kirjutas nendele alla. Evald Sosnin kinnitas arved oma allkirjaga ja Tatjana Alt teostas pangaülekanded. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et tegelikult MTÜ Vahurannal kunagi mingit killustikku olnud ei ole, mistõttu reaalseid müügitehinguid ei toimunud. Seega lepiti omavahel kokku, et MTÜ Vahuranna müüb renditavalt maapinnalt väljakaevatava pinnase killustiku nime all OÜ-le Monoliit (läbi kahe erineva osaühingu), misjärel MTÜ Vahuranna saab OÜ-lt Monoliit omafinantseeringu teostamiseks tehingu teostamiseks vajaliku raha ja sama raha eest tasub OÜ-le Monoliit teostatud tööde eest. Kohtulikul uurimisel mõlemad süüdistatavad muutsid oma ütlusi ja kinnitasid, et killustik oli olemas ja toimus reaalne kauba üleandmine ja selle eest tasumine. Muus osas, sealhulgas Jaak Reinmetsa poolt ehitushanke dokumentide koostamises ja nõuannete saamises jäid süüdistatavad oma varem antud ütluste juurde. Kuna neil ei olnud PRIA-lt toetuse taotlemise kogemust, siis usaldasid projektijuht Jaak Reinmetsa ja ehitajat. Kohus lubas prokuröril avaldada Tatjana Alti ja Evald Sosnini ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused osas, mis erinesid oluliselt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustest. Tatjana Alt selgitas ütluste muutmist sellega, et oli kohtueelsel uurimisel ülekuulamise ajal närvipinge all, Evald Sosnin aga staatilisest asendist põhjustatud jalakrampidega (8 kd tl 61-65, 68-72). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis muutis 28. mai 2014 otsuse nr 3-1-1-131-13 punktis 11 oma varasemat seisukohta ja leidis, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb 24

(45)aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jäi kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Praeguses kriminaalasjas on maakohus oma otsuses Tatjana Alti ja Evald Sosnini kohtuistungil antud ütlusi tõendina arvestanud, kuid jätnud nende usaldusväärsuse eelnevalt kontrollimata. Kuna kumbki süüdistatav ei osanud kohtuistungil ütluste diametraalset muutmist killustiku reaalse müügi osas arusaadavalt selgitada, kuid maakohus rajas kohtuotsuse nende isikute kohtuistungil antud ütlustele, siis tunnistab kohtukolleegium selle rikkumise kriminaalmenetlusõiguse KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et kuna Tatjana Alti ja Evald Sosnini kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütlused killustiku olemasolu ja selle müügi suhtes on diametraalselt erinevad, siis tuleb nende ütlustest see osa tõendikogumist välja jätta. 8.9 Kohtukolleegium jagab prokuröri seisukohta selleski, et maakohus ei ole jälitustoimingu protokollile hinnangut andnud, vaid on jätnud selle ilma igasuguse põhjenduseta kõrvale. Asja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas nr 13221000016 koostatud jälitustoimingu protokollis on fikseeritud 06.05.2014 kell 16:03:23 aset leidnud Ivo Alti ja Tatjana Alti vaheline telefonikõne, milles Tatjana Alt on selgitanud Rannaaugu sadama I etapi ehitamisega seotud sündmusi (4 kd tl 15-20). Selle jälitustoiminguga kogutud teabe tõendina lubatavust ei ole menetlusosalised maakohtus kahtluse alla seadnud, kuid vaatamata sellele peab kohtukolleegium vajalikuks seda küsimust kontrollida, sest prokurör taotleb oma apellatsioonis selle tõendiga arvestamist. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et jälitustoimingu aluseks oli Pärnu Maakohtu kohtuniku Indrek Nummenti 02.05.2014 määrus nr 48, millega anti luba Tatjana Alti salaja pealtkuulamiseks või -vaatamiseks ajavahemikul 05.05.2014 kuni 09.05.
  3. Jälitustoiminguid võib teha KrMS § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel ainult KrMS § 1262 lg-s 2 loetletud kuritegude avastamiseks. Kriminaalasjas nr 13221000016 viidi läbi menetlust

§ 294

lg 1 tunnustel altkäemaksu võtmise kahtluse tuvastamiseks.

§ 294on ära toodud Kr

MS § 1262 lg-s 2 sätestatud kuritegude loetelus. Selles loetelus on märgitud ka

§ 210

. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on seisukohal, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et selle kogumisele seadusega seatud nõudeid on järgitud (

  1. juuli
  2. a otsus nr 3-1-1-3-11). Kohtukolleegium on seisukohal, et Tatjana Alti salaja pealtkuulamine on toimunud seaduse nõudeid järgides, mistõttu selle teabe tõendina kasutamine on lubatav ka praeguses kriminaalasjas. Telefonivestluse alguses ütleb Ivo Alt Tatjana Altile, et sind ei olegi veel pokri pandud nagu filmis öeldakse ja ise naerab. Tütar olevat kohtus uurinud, et kohtunikuks on üks 60-aastane vanamutt ja kohus on arvestanud ainult PRIA ekspertide arvamusega. Tatjana Alt vastab, et loomulikult tahab PRIA teada saada, kuidas ja kust on omaosalus saadud. Kõigile oli ju teada, et raha ei ole. Räägib raha keerutamisest ja sellest, et müümise mõtte peale tuli Jaak. Ivo Alt ütleb, et põhiline on see, et PRIA raha pole tasku keegi pand. See on põhiline asi. Tatjana Alt vastab, et no ainult ehitaja. Ivo Alt nõustub, et see on tõesti probleem, kuid MTÜ ei ole riigi käest mitte üks sent varastanud. 25

(45)Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub sellest telefonivestlusest üheselt mõistetavalt, et MTÜ-l Vahuranna oli PRIA ees probleem omafinantseeringu kohustuse täitmisega, mistõttu Tatjana Alt muretseb rahade keerutamise pärast, viidates selgelt teeseldud killutiku müügitehingule, mille mõtles välja Jaak Reinmets ja sellest tehingust võitis ehitaja OÜ Monoliit. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et kui MTÜ-l Vahuranna oleks olnud killustik ja ta oleks seda reaalselt müünud, ei oleks pidanud juhatuse liige Tatjana Alt rahade n.ö keerutamise pärast muretsema. 8.10 OÜ A projektijuhi VM kohtus antud ütlustest nähtub, et OÜ A teostas killustiku näiliku müügitehingu Jaak Reinmetsa ettepanekul. Tehingu sisu seisnes selles, et kaevatakse pinnas, ostetakse tellijalt ja peatöövõtja paneb selle tagasi. Kuna killustikku toodetakse purustamise teel, siis leiab praegu, et tegemist ei olnud killustikuga. Väljakaevatud paeklibu oli savine. Seda, miks oli vaja kaasata tehingusse OÜ A, tuleb küsida Jaak Reinmetsa käest. OÜ A nõustus sellise tehinguga töö saamise eesmärgil. Väljakaevatud pinnase kogust ei mõõdetud ega kontrollitud. Väljakaevatud pinnas paigutati objektil ümber ühest kohast teise. Mingeid läbirääkimisi MTÜ-ga Vahuranna ei toimunud, VM suhtles ainult OÜ Monoliit projektijuhi Jaak Reinmetsaga. Ta sai Jaak Reinmetsalt arve ja selle pealt sai ta andmed koguste kohta (8 kd tl 31-33). OÜ A juhatuse liige MM kinnitas samuti kohtuistungil, et tööd pakkus neile OÜ Monoliit projektijuht Jaak Reinmets. Ta on kirjeldanud, et killustiku tootmiseks on vaja karjääri, materjal lõhata ja lasta purustajast läbi. Hiljem on aga ta selgitanud, et killustik kaevati maa seest välja ja pandi sinna hiljem tagasi. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milles ta ei teadnud, et tegemist on killustikuga (8 kd tl 29-31). Kohtukolleegium tunnistab tunnistajate VM ja MM ütlused killustiku kaevandamise ja müümise osas ebausaldusväärseks, sest need on vastuolus iseenda poolt kohtuistungil antud ütlustega ning kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et killustiku tootmiseks on vaja karjääri, lõhata pinnast ja seejärel pinnas purustada. Samas Rannaaugu sadamas nende ettevõte midagi sellist ei teinud. Seega ei vasta tõele nende kohtuistungil esitatud väide, et pinnasest kaevandati killustikku. 8.11 Seda, et M ja VM ei räägi killustiku müügi osas tõtt, kinnitavad OÜ A esindaja nõudekirjad MTÜ-le Vahuranna killustiku üleandmiseks. Nii on OÜ A lepinguline esindaja advokaat Andres Tamm saatnud 13.06.2012 MTÜ-le Vahuranna kirja, milles märgib, et 23.08.2011 on OÜ A sõlminud lepingu 2 563,118 tonni paekillustiku ostmiseks summas 35 371,03 eurot ja nimetatud summa on ostja tasunud. MTÜ Vahuranna ei ole senini killustikku üle andnud. Kirjaga antakse tähtaeg killustiku üleandmiseks, vastasel juhul pöördub osaühing nõudega kohtusse alusetult saadud raha tagastamiseks. 22.06.2012 kirjas on esindaja Andres Tamm märkinud, et OÜ-le A jääb arusaamatuks, kuidas sai MTÜ Vahuranna müüa Rannaaugu sadama ehitustöödel välja kaevatud pinnast kõrgekvaliteedilise killustikuna, kui tegelikult toimus seal üksnes pinnase kaevamine ja selle ladustamine Saaremaa sadama territooriumile. 22.11.2013 on esindaja Andres Tamm saatnud MTÜ-le Vahuranna järjekordse nõudekirja killustiku viivitamatuks üleandmiseks OÜ-le A. OÜ A kaalub müügilepingust taganemist ja MTÜ-le Vahuranna tasutud ettemaksu summas 35 371,03 euro tagastamise nõudmist. 14.06.2012 pöördus Tatjana Alt e-kirjaga advokaat Denis Piskunovi poole ja teatab, et OÜ A vedas nende territooriumilt pinnase ära ja sellest 19 koormat on praegugi alles. Skeem oli Jaak Reinmetsa idee ja A OÜ poolt ülekantud raha kandis ta OÜ Monoliit arvele. Tatjana Alt on lisanud e-kirjale manusena fotod 19 koorma väljakaevatud pinnase ladustamisest Saaremaa sadama territooriumi vahetusse lähedusse. 26
(45)Eeltoodud kirjavahetus tõendab kohtukolleegiumi hinnangul ilmekalt, et OÜ A ei saanud tegelikult enda valdusesse MTÜ Vahuranna arvel nr 08/2011 näidatud 2 563,118 tonni killustikku, mistõttu ei olnud tal võimalik müüa augustis 2011 seda killustikku arve nr 11147 alusel edasi OÜ-le Monoliit. Seega oli killustiku müügitehing näiline. Skeemi väljatöötajaks ja elluviijaks oli projektijuht Jaak Reinmets, keda Tatjana Alt ja Evald Sosnin usaldasid. Lisaks sellele leiti Jaak Reinmetsa sülearvutist ajavahemikul 05.03.2014 kuni 31.03.2014 Jaak Reinmetsa ja OÜ A esindaja MM vaheline kirjavahetus, milles Jaak Reinmets on kinnitanud, et Rannaaugu sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali kaevamistööd olid lõpetatud juba 25.07.2011 seisuga ning kaevandamise käigus saadud täitepinnas oli juba teisaldatud lõppladustuse kohtadesse põhjapoolses lainemurdjas ja lõunapoolses lainemurdjas. See tõendab kohtukolleegiumi hinnangul üheselt, et MTÜ Vahuranna ei saanud enam seisuga 23.08.2011 müüa OÜ-le A müügiarves nr 08/2011 näidatud 2 563,1 tonni killustikku summas 35 371,03 eurot. Ka ekspert TS on ekspertiisi täienduses märkinud, et OÜ Monoliit on esitanud valeandmeid sissesõidukanali kaevetööde osas. 09.08.2011 koostatud OÜ V arve on koostatud kõigi sadama akvatooriumi kaevetööde, mitte sissesõidu faarvaatri süvendamise eest. Samuti kinnitab seda Jaak Reinmetsa e-kirjavahetus OÜ-ga V ja 26.06.2011 tehtud hinnapakkumine. Hinnapakkumises nähtuvad tehtavate tööde mahud. Jaak Reinmetsa sülearvutist leitud digitaalsed fotod Rannaaugu sadama akvatooriumist ei ühti OÜ A poolt koostatud ehitustööde päeviku sissekannetega. Fotodelt on näha, et tegelikult ei ole väljakaevatud ja ladustatud pinnase koguse osas võrreldes 21.07.2011 muutusi toimunud. 8.12 OÜ E juhatuse liige JK kinnitas kohtus, et Jaak Reinmets pakkus OÜ-le E kai betoneerimistöid. Enne betoneerimistööde algust pakkus Jaak Reinmets „teha ühe lükke“. See seisnes küll killustiku müümises läbi OÜ E, kuid tegelikult mingit killustikku ei olnud ja müügitehing oli fiktiivne. Talle laekunud raha pidi ta edasi kandma. Tema ettevõte sellest tehingust mingit kasu ei saanud. Samamoodi pidi ta tegema arve, mille jaoks vajalikud andmed andis talle Jaak Reinmets. Tegelikult ei toiminud mingit killustiku müüki. Kui tema tegi betoneerimistöid, siis toimusid ka süvendustööd, mille käigus kaevati välja pinnast, mis koosnes kruusast, savist ja klibust. See tõsteti kõrvale ja pandi pärast tagasi paneelide alla. Mingit killustiku purustamist ega saviosakeste sorteerimist ei toimunud (8 kd tl 34-36). JK kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused ei ole omavahel vastuolus, mistõttu on tegemist lubatava tõendiga. JK ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokollis kajastatud Tatjana Alti ütlustega, mille kohaselt killustiku müügitehingud olid näilised. JK ütluste usaldusväärsusele lisab kaalu asjaolu, et killustiku müümisest osaühing ise mingit kasu ei saanud. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et milleks tegelda killustiku müümisega, kui sellest äriühing kasu ei saa. Seega oli müügitehing näiline. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtukolleegiumil JK ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda. Killutiku müügitehingu jaoks on 05.08.2011 vormistatud materjali üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt on MTÜ Vahuranna andnud OÜ-le E üle Rannaaugu sadama kinnistu süvendamisel tekkiva mineraalse täitepinnase vastavalt 15.06.2011 lepingule. JK kinnitas kohtus, et sellel dokumendil ei ole tema allkiri ega tema käekiri. Jaak Reinmets võttis kohtuistungil ristküsitlemise käigus õigeks, et allkirja kohal olev sõna „JK“ on kirjutatud tema poolt. OÜ Monoliit ja Jaak Reinmetsa seotust killustiku näilise müügitehinguga kinnitab ka asjaolu, et MTÜ Vahuranna ja OÜ E vaheline materjali üleandmise akt leiti läbiotsimise käigus OÜ Monoliit valdusest, kellel ei olnud selle tehinguga mingit seost. 8.13 Maakohus on jätnud kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanuta, et MTÜ Vahuranna kasutas Rannaaugu kinnistut rendilepingu alusel. Vallaga sõlmitud lepingu kohaselt oli MTÜ Vahuranna kohustatud kasutama kinnistut heaperemehelikult, professionaalse hoolsusega ja säilitama 27
(45)kinnistu heas seisundis ning kinnistut kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et kuna kinnistu ei kuulunud MTÜ-le Vahuranna, siis ei saanud ta sellel asuvaid varasid võõrandada. Juba see asjaolu ainuüksi tõendab, et killustiku müügitehing oli näiline. 8.14 Maakohus leidis, et süüdistatavate omavaheline, teiste isikutega, ametiasutustega ja PRIA esindajatega peetud e-kirjavahetus ei viita tõsikindlalt süüdistatavate tahtlusele toetuse saamisel PRIA-t petta. Kohtu hinnangul on tegemist vaid kontekstist välja rebitud arusaamatute lausetega. Samuti ei tõenda seda süüdistatavate kodust, kontoritest ja arvutitest leitud dokumentaalsed tõendid. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsiooni etteheitega, et kohus jättis ühe lausega prokuröri poolt esitatud tõendid kõrvale, neid loetlemata ning hinnangut andmata. Lisaks sellele on kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu seisukoht ekslik. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüdistus soodustuskelmuse toimepanemises ja sellele kaasaaitamiseks on tõendatud juba eelpool käsitletud tõenditega (süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega, jälitusprotokolliga, elektroonilise kirjavahetusega), kuid vaatamata sellele peab kohtukolleegium vajalikuks ka ülejäänud prokuröri poolt esitatud e-kirjavahetusel ja dokumentaalsetel tõenditel kokkuvõtlikult peatuda. Mustjala Vallavalitsuse 20.01.2010 korraldusega nr 11 kehtestati Rannaaugu sadama projekteerimistingimused. Alates sellest kuupäevast oli võimalik hakata küsima hinnapakkumisi. Vaatamata sellele on projekti kirjutaja AK juba 18.01.2010 kell 09:57 saadetud e-kirjas Jaak Reinmetsalt ja Evald Sosninilt küsinud, kas neil on hinnapakkumise kutsed saadetud. Tegelikult tuli Rannaaugu sadama projekteerimistööde hinnapakkumine esitada alles 01.02.2010 ja ehitustööde osas 19.02.2010. Seega oli Jaak Reinmets Evald Sosnini kõrval samaväärne isik, kellelt MTÜ Vahuranna nimel koostatud hinnapakkumise kutseid Rannaaugu sadama projekteerimis- ja ehitustöödeks küsiti. Kuna OÜ Monoliit oli üks ettevõte, kellele justkui pakkumiskutsed saadeti, siis ei oleks Jaak Reinmets OÜ Monoliit volitatud esindajana tohtinud eelnevas menetluses osaleda. Tegemist on teiste pakkumises osalevate ettevõtete ebavõrdse kohtlemisega ja tõendab Jaak Reinmetsa seotust soodustuskelmusele kaasaaitamises juba pakkumiskutsete koostamise ja esitamise käigus. 20.01.2010 kell 12:49 Jaak Reinmetsa poolt e-posti aadressile XXX saadetud e-kirjast nähtub, et Jaak Reinmets on küsinud OÜ R esindajalt hinnapakkumist Rannaaugu sadama rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ja selgitanud et just tema, s.o Jaak Reinmets on isikuks, kes tegeleb Rannaaugu sadama rahastamisvõimaluste otsimisega. Palub pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks just tema poole, sest vallameestel on tööd palju. Samuti selgitab Jaak Reinmets, et hinnapakkumine peab muude tööde seas sisaldama ka geoloogilisi uuringuid. Seega oli Jaak Reinmets isikuks, kes küsis Rannaaugu sadama projekteerimistööde hinnapakkumisi. Samuti küsis Jaak Reinmets vähempakkumises osalenud OÜ-lt R hinnapakkumist projekteerimis-mõõdistustöödele koos geoloogiliste uuringutega, mis tegelikkuses ei olnud vajalik, kuid mis võimaldas OÜ-l Monoliit esitada OÜ-st R odavama hinnapakkumise. Jaak Reinmetsa sülearvutist leiti 25.02.2010 koostatud dokumendifail nimetusega „Pakkumiskutse rannaaugu.doc“. Tegemist on MTÜ Vahuranna juhatuse liikme Evald Sosnini nimel koostatud ning 20.01.2010 kuupäeva kandva pakkumiskutsega, milles kutse saajat palutakse osaleda Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapi projekteerimistööde vähempakkumise konkursil. Kuna faili metaandmete kohaselt on faili loonud Jaagu nimeline isik 25.02.2010, siis on kutsele märgitud koostamise aeg 20.01.2010 ilmselgelt tegelikkusele 28
(45)mittevastav. See asjaolu kinnitab Evald Sosnini ütlusi, et tema ise pakkumiskutseid ei koostanud. AK poolt 18.01.2010 Jaak Reinmetsale ja Evald Sosninile saadetud e-kirjast ja Jaak Reinmetsa sülearvutist leitud faili metaandmetest järeldub, et MTÜ Vahuranna nimel koostas pakkumiskutsed Jaak Reinmets. Tatjana Alti kodus ja OÜ Monoliit asukohas teostatud läbiotsimise käigus leiti Jaak Reinmetsa e-kiri Tatjana Altile, milles ta on muuhulgas kirjutanud, et seegi vähene projekteerimissumma, mida PRIA aktsepteeris ja kuhu sai osa ehitustöid peidetud, jäi meil saamata, kuna MTÜ Vahuranna ei saanud esitada maksekorraldusi ettevalmistavate kulude osas. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et see kiri tõendab valeandmete esitamist juba projekteerimistööde hinnapakkumises. Projekteerimistööde maksumus oli üle paisutatud eesmärgiga saada näiliste ettevalmistavate kulude hüvitamise läbi rahalisi vahendeid ehitustööde tegemiseks. Samuti seda, et MTÜ-l Vahuranna oli Jaak Reinmetsaga algusest peale kokku lepitud, et sadama rekonstrueerimise ehitustööd teostab OÜ Monoliit. Seda seetõttu, et projekteerimise vähempakkumise korraldamise ajaks ei olnud veel saadetud pakkumisi sadama ehitamiseks ja sadama ehitajat ei olnud veel välja valitud. Samas arvestas Jaak Reinmets juba algusest peale sellega, et ehitama hakkab OÜ Monoliit. 25.02.2010 kell 10:43 on Jaak Reinmets AK-le e-posti teel teatanud, et paneb MTÜ Vahuranna nimel küsitud (projekteerimise- ja ehitamise) hinnapakkumised sama päeva õhtul Cargo bussi peale. Seega olid Rannaaugu sadama ehitustööde hinnapakkumised 25.02.2010 Jaak Reinmetsa valduses ja ta on saatnud need AK-le. Kuna PRIA-le esitatud pakkumiskutse kohaselt tuli projekteerimistööde hinnapakkumine esitada hiljemalt 01.02.2010 ning sadama ehituse hinnapakkumine enne 19.02.2010, siis see kiri tõendab, et Jaak Reinmets esitas OÜ Monoliit poolt sadama rekonstrueerimise hinnapakkumise kuus päeva pärast pakkumuskutses märgitud kuupäeva. OÜ M kontori läbiotsimise käigus ära võetud MB kasutuses olnud sülearvutist leiti MB, Jaak Reinmetsa ja AK vahel 28.02.2010 ja 02.03.2010 toimunud e-kirjavahetus, mille käigus osapooled arutavad, kuidas teha ringi MTÜ Vahuranna objektile tehtud hinnapakkumine selliselt, et ehitus koos projekteerimisega jääks kindlatesse raamidesse, mida ületada ei tohi. AK kirjutab, et ehituspakkumised on lõhki ja palub ümber teha. Jaak Reinmets pakub lahendusena, et Vahuranna saab ennast teha käibemaksukohuslaseks, millest tulenevalt käibemaks ei ole enam kulu. Kirjavahetus tõendab, et OÜ-l Monoliit oli võimalik seisuga 28.02.2010 oma pakkumise maksumust veel muuta ning OÜ Monoliit hinnapakkumise maksumus oli sõltuvuses ühes kalendriaastas väljamakstavast toetuse maksimumsuurusest. Samas oli Rannaaugu sadama rekonstrueerimise hinnapakkumiste esitamise viimane kuupäev 19.02.2010. 20.02.2010 on Evald Sosnin ja Tatjana Alt allkirjastanud juhatuse koosoleku protokolli, millega tunnistati edukaks OÜ Monoliit pakkumine summas 3 349 091 krooni. Sellele asjaolule on tähelepanu juhtinud ka ekspert TS oma ekspertiisiaktis. 19.08.2010 väljastas Mustjala vallavalitsus Rannaaugu sadama ehitamiseks ehitusloa nr 1057, mille kohaselt võis MTÜ Vahuranna Rannaaugu sadama ehitamisega alustada alates 19.08.2010. Vastavalt „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord §-s 20 lg 1 sätestatud tingimustele esitas MTÜ Vahuranna PRIA-le Evald Sosnin poolt 17.11.2010 allkirjastatud projektitoetuse avalduse, milles Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapi ehitustööde maksumusena oli näidatud 3 349 091 krooni (214 045,93 eurot) käibemaksuta ning ettevalmistava töö (projekteerimise) maksumusena 399 000 krooni (25 500,75 eurot) käibemaksuta. Taotletava toetuse suuruseks ehitustööde osas oli näidatud 2 679 273 krooni (171 236,75 eurot) ning projekteerimistööde osas 319 200 krooni (20 400,60 eurot). Seega kokku on projekti maksumuseks märgitud 3 748 091 krooni (239 546,68 eurot), millest taotletav toetus oli 2 998 473 krooni (191 637,35 eurot). Taotluse p 10 kohaselt on 29
(45)toetuse määr 80%. MTÜ Vahuranna nimel PRIA-le esitatud projektitoetuse avaldus tõendab, et MTÜ Vahuranna näitas toetuse taotlemise hetkel Rannaaugu sadama I etapi projekteerimis- ja ehitustööde kogumaksumusena 3 748 091 krooni (239 546,68 eurot) käibemaksuta, millest toetuse maksimummäära (3 000 000 krooni/191 734,95 euro) sisse arvestati ehituskulud summas 2 679 273 krooni (171 236,75 eurot) ja projekteerimiskulud summas 319 200 krooni (20 400,60 eurot), kokku 2 998 473 krooni (191 637,35 eurot). Ülejäänud summa: 239 546,68 – 171 236,75 – 20 400,60 = 47 909,33 eurot (ehk omaosaluse) + lisanduva käibemaksu summas 47 909,33 eurot, pidi kandma MTÜ Vahuranna. Väljavalitud hinnapakkujaks on märgitud OÜ Monoliit. Evald Sosnin on kinnitanud allkirjaga kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust (p 29). 26.11.2010 registreeris PRIA MTÜ Vahuranna taotluse ning omistas sellele viitenumbri 941110740093. 02.12.2010 allkirjastas OÜ Monoliit juhatuse liige RR volikirja, millega volitas Jaak Reinmetsa sõlmima ja allkirjastama OÜ Monoliit nimel kõiki dokumente ja lepinguid seoses Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I ja II etappi kuuluvate ehitus- ja projekteerimistöödega, millest tulenevalt võis Jaak Reinmets ametlikult esindada OÜ-d Monoliit Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I ja II etappi kuuluvate ehitus- ja projekteerimistöödega seotud asjaajamistel. MTÜ Vahuranna toetuse taotlemise avalduse läbivaatamisel kinnitas Evald Sosnin 20.02.2011 kell 15:43 PRIA esindajale AA-le saadetud e-kirjas, missuguseid töid Rannaaugu sadama ehitustööde käigus tehakse. Kirjale on lisatud OÜ Monoliit projektijuhi Jaak Reinmetsa kinnitus selle kohta, et vastavalt hinnapakkumisele tehakse töid kokku 3 349 091 krooni (214 045,93 euro) ulatuses käibemaksuta. Olles MTÜ Vahuranna esitatud projektitoetuse taotlemise avalduse ja selle juurde esitatud kirjalike tõendite, sealhulgas hinnapakkumiste läbivaatamise järgselt eksimuses MTÜ Vahuranna võimaluste osas kanda Rannaaugu sadama I etapi rekonstrueerimistööde omafinantseerimisega kaasnevaid kulusid ning OÜ Monoliit valmiduses kasutada Rannaaugu sadama I etapi ehitusprojektis kajastatud ehituslikke lahendusi ja hinnapakkumises näidatud ehitusmahte ja materjale, rahuldas PRIA peadirektor 16.03.2011 käskkirjaga nr 17-6/55 MTÜ Vahuranna taotluse ning määras viimasele toetuse summas kokku 173 793,22 eurot (p 20), millest 171 236,75 eurot oli esialgu ette nähtud toetusena Rannaaugu sadama I etapi rekonstrueerimistööde eest tasumiseks ja 2 556,47 eurot MTÜ Vahuranna poolt OÜ-le Monoliit tasutud projekteerimistööde (kui ettevalmistavate tööde) hüvitamiseks. PRIA käskkiri tõendab, et Rannaaugu sadama I etapi ehitustööde maksumuse hüvitamiseks määrati MTÜ-le Vahuranna toetus summas 171 236,75 eurot, millest tulenevalt jäi ehitustööde kuludest omafinantseeringuna MTÜ Vahuranna kanda 214 045,93 - 171 236,75 = 42 809,18 eurot. Samuti jäi MTÜ Vahuranna kanda ehitusmaksumusele lisanduv käibemaks summas 42 809,18 eurot. 10.06.2011 on Jaak Reinmets saatnud Tatjana Altile, RR-le ja HR-le e-kirja, milles selgitab, et 10.06.2011 õhtul märgib geodeet sadama ehituskaeviku maha ja esmaspäeva hommikul alustatakse kaevamist. Ühtlasi oli ta palunud Evaldil sissesõidutee äärest paadid ära võtta ja mõningaid puid langetada. Nii heastatakse ka omafinantseeringut. Kohtukolleegiumi hinnangul tõendab kiri, et MTÜ Vahuranna omafinantseeringuga ei olnud kõik korras. Kuna Jaak Reinmets mõtles omafinantseeringu tekitamiseks välja näiliku killustiku müügitehingute skeemi, siis MTÜ Vahuranna pidi ise vähemalt paadid ära viima ja mõned puud langetama. Kirja manuses on OÜ Monoliit poolt ette valmistatud töövõtulepingu projekt, milles Rannaaugu sadama I etapi ehitustööde maksumusena on märgitud 214 045,93 eurot käibemaksuta. Jaak Reinmets on oma ütlustes väitnud, et kõik Rannaaugu sadama dokumendid, sh hankedokumentide sisu, on välja mõelnud projektikirjutaja AK, kuna ta tegeles ka Atla sadama projektiga. Praegune kiri aga tõendab, et Jaak Reinmets võttis ise aluseks Atla Sadama lepingu, kus oli samuti ehitajaks OÜ 30
(45)Monoliit. Ka selle sadama ehitamisel tekkisid hiljem probleemid seoses ehitusmahtude ja kvaliteediga. Seega organiseeris ja juhtis Rannaaugu sadama ehitamise projekti algusest peale Jaak Reinmets. 14.06.2011 kell 10:59 Tatjana Alt poolt Jaak Reinmetsale saadetud e-kiri tõendab, et võitjaks tunnistatud OÜ Monoliit hinnapakkumine summas 214 045,92 eurot (käibemaksuta) ei kajasta õigesti ehitustööde tegelikku maksumust, mistõttu hinnakiri tuleks T. Alti arvates ümber teha vastavalt ülejäänud summale. Lepingus ja selle lisas ei mainita killustiku müüki, vaid samalt krundilt väljakaevatud täitepinnast ja mineraalsest pinnast. Jaak Reinmets on vastuses selgitanud, et killustiku müümisel peab kinni pidama Saaremaa keskmistest killustiku hindadest. Peab vaatama, mis maksab killustik tootja laoplatsil…Siin ei tohi meid kontrollivaid ametnikke välja vihastada, vaid peame asja põhjendama Saaremaa keskmiste hindadega. Muidu süüdistatakse meid fiktiivsetes tehingutes. Kohtukolleegiumi hinnangul tõendab see kirjavahetus MTÜ Vahuranna ja OÜ Monoliit vahelise teeseldud killustikumüügi tehingu kavandamist selleks, et näidata MTÜ-le Vahuranna rahaliste vahendite tekkimist omaosaluse tasumiseks. 15.06.2011 kell 06:28 Jaak Reinmetsa poolt RR-le saadetud e-kirjas märgib ta muuhulgas, et killustiku ostumüügileping on selleks, et nad saaksid katta omafinantseeringut. Eeltoodu kinnitab kohtukolleegiumi hinnangul, et OÜ Monoliit ja MTÜ Vahuranna vahel planeeritud killustiku ostu-müügilepingu ainsaks eesmärgiks oli näidata MTÜ-le Vahuranna omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite tekkimist. 13.07.2011 on Jaak Reinmets kirjutanud Tatjana Altile e-kirjas, et pinnase ostu-müügilepingu võtsime töövõtulepingust välja, kuna seda tahaks teha läbi kolmanda ettevõtte. Sellist asja, et ehitaja ostab enda poolt väljakaevatavat pinnast enda ehitusplatsilt, ei ole Eestis kunagi varem tehtud. See kiri tõendab kohtukolleegiumi hinnangul, et ei osteta mitte killustikku, vaid kaevatakse välja pinnast ja see paigutatakse oma ehitusplatsile tagasi. Ostu plaanitakse teha läbi kolmandate isikute. 18.07.2011 annab Jaak Reinmets e-kirja teel Tatjana Altile juhised müügiarvete koostamiseks. Jaak Reinmetsal on tehinguga kiire, kuna tahab PRIA-le arve ära teha. Kiri tõendab kohtukolleegiumi hinnangul, et Jaak Reinmets on isiklikult korraldanud näilise killustiku näilise müügitehingu. 11.10.2011 ja 14.10.2011 on OÜ E esindaja JK e-kirjas Jaak Reinmetsale kirjutanud, et Rannaaugu sadama kai betoonitöödel kasutati alustäiteks sama kruusa, mis ehituskaevikust välja kaevati ning heidab Jaak Reinmetsale ette, et savi-mullaga killustikku ei panda tagasi, vaid tuuakse korralikku killustikku, et teha mitte kõikuva pinnasega betooni aluspinda. 08.12.2011 on OÜ E esindaja JK edastanud PRIA-le avalduse, kus selgitab, et sadamakai vundamendis kasutati killustiku asemel samalt kinnistult välja kaevatud pinnast. Kohtukolleegiumi hinnangul on selle kirjavahetuse sisu kooskõlas JK kohtuistungil antud ütlustega, et Rannaaugu sadama ehitusobjektil kasutati vaid samalt kinnistult väljakaevatud pinnast ning killustiku tootekirjeldusele vastavat materjali Rannaaugu sadama ehitusel ei tekkinud, ostetud ega kasutatud. 23.08.2011 Jaak Reinmetsa ja Tatjana Alt vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et MTÜ-l Vahuranna tuli Jaak Reinmetsa juhiste järgi koostada uus arve ettevõttele OÜ A killustiku müügi kohta. Kirjavahetusest nähtub, et näiliku arve koostamisel OÜ-le A juhindutakse vaid sellest, et koos OÜ-le E tehtud arvega tuleks kokku omaosaluseks vajalik rahasumma. Jaak Reinmets kirjutab, et põhiline on see, et lõppsumma tuleks vajaliku arvuga. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub ka sellest kirjavahetusest, et kogu tegevuse korraldajaks oli Jaak Reinmets. Seda, et killustiku müügiarvetel on valeandmed, kinnitab Jaak Reinmetsa e-kiri 23.08.2011 kell 18:23 Tatjana Altile, milles Jaak Reinmets märgib, et tal suur kahtlus, et me ei suuda 31
(45)põhjendada, kuidas oleme selliselt väikeselt maalapilt sellise suure koguse killustikku saanud välja kaevata ja müüa. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub kirjast, et Jaak Reinmets sai aru tema poolt korraldatud näiliste killustiku müügitehingute maht on liiga suur ning muretses, et MTÜ Vahuranna omafinantseeringu pettus võib hakata välja paistma hiljemalt Rannaaugu sadama 2 etapi ehitustööde ajal, kui ei leita muud lahendust MTÜ Vahuranna omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite puudumisele. Jaak Reinmets on saatnud Tatjana Altile kirja seoses usalduse kaotamisega. Selles on märkinud, et kui rääkida valetamisest, siis Eestis ei tehta enam taolisi rahalisi tehinguid, nagu see on seoses teie omafinantseeringutega. Selliste tehingute aeg oli kümneid aastaid tagasi. Eesti on selleks liiga väike ja ametnikud saavad kohe aru, kui kusagil on midagi ebaseaduslikku või kahtlast. Seetõttu ei ole me varem pidanud kusagil taolisi tehinguid tegema. Kiri leiti OÜ Monoliit kasutuses olevatest ruumidest ja Tatjana Alti elukohast. Jaak Reinmets on 16.09.2011 MTÜ S tegevjuhile TK-le saadetud e-kirjas palunud, et MTÜ Vahurannale ja selle eestvedajale Tatjanale peaks kuidagi selgeks tegema, et olukorras, kus sadamaga seotud isikud ja ettevõtted aitavad peita ja varjata ühingu probleeme, ei tohi neid pidevalt solvata ja neid alusetult süüdistada. Betoneerijate väikefirma, kes aitas MTÜ-d esimese tehingu juures, valati üle solvangutega. Tulemuseks on see, et brigaad lahkus solvatuna objektilt ja ma ei saa garanteerida, mida nad võivad öelda tehtud tehingu kohta, kui asja olemust neilt küsitakse. Samal arvamusel on ka M, kelle ettevõte aitas ühingu probleemides ja kelle tööd ja tegemisi ka pidevalt kritiseeritakse. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub kirja sisust, et probleemide ilmnemisel on püüdnud Jaak Reinmets oma seotust MTÜ Vahuranna omafinantseeringuga varjata. Ta viitab küll OÜ-le E ja OÜ-le A, kes aitasid tal omafinantseeringu puudumist ja killustiku näilist müüki varjata. 07.10.2011 on Jaak Reinmets kirjutanud advokaat Andres Tammele, et: „Me oleme mures seoses meie tellija, MTÜ Vahuranna tegevuse tõttu. Me projekteerisime ja ehitame Ninase külas Rannaaugu sadamat. Finantseerib 80% ulatuses PRIA ja 20 peab MTÜ ise tasuma. Teadagi maameestel raha ei ole ja me peame siin kuidagi laveerima… Selliste asjade juures on vaja tellija, see on MTÜ ja ehitaja täielikku üksteisemõistmist. Ehitajana oleme ise tellija asemel välja ajanud kõik load ja kooskõlastused sadama ehitamiseks, nii et Rannaaugu sai esimeste seas endale rahad peale… Tänu oma tööle ja suhetele saime aga load kätte ennem kui teised olemasolevad sadamad. Kahjuks seda ei oska tellija hinnata, kuna tal ei ole aimu, mida tähendas erinevate ametkondade ja komisjonidega suhtlemine ja saada eelistused teiste sadamatega võrreldes… Samas on need alltöövõtjad ja ära läinud alltöövõtu brigaad aidanud teha tellija poolt tehinguid tellija 20% omafinantseeringu osas. Seetõttu on meil kartus, et tellija mahhinatsioonid tulevad välja. PRIA on siin karm ja asi lõpeb lõpuks sellega, et MTÜ peab ka reaalselt selle omafinantseeringu ära tasuma…Kõige imelikum on see, et olukorras, kus tellijal puudub omafinantseeringu raha, tahetakse saada rohkem töid ja mahtusid, kui oli PRIA taotluses ja eelarves…. Paar päeva tagasi nägin suurt vaeva, et Meie Maa ei avaldaks artiklit, mille kohaselt tellija ei ole rahul meie kui ehitajaga … Kui see artikkel oleks ilmunud, oleksime pidanud ennast kaitsma. See skandaal oleks pidurdanud sadama teiste etappide rahastamist ja suure tõenäosusega tuleks välja ka tellija mahhinatsioonid omafinantseeringu osas.“ Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub advokaadile saadetud kirjast otseselt, et Jaak Reinmets püüab eemalduda MTÜ Vahuranna omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite tekitamisest. Kohtuistungil väitsid süüdistatavad Jaak Reinmets, Tajana Alt ja Evald Sosnin, et tegemist oli seadusliku tehinguga, kuid eeltoodud kirjavahetus tõendab vastupidist. Kuna MTÜ Vahuranna ja OÜ Monoliit suhted halvenesid, siis hakkas Jaak Reinmets enda kasutuses olevat informatsiooni omafinantseeringu puudumise osas kasutama ähvardusena MTÜ Vahuranna vastu. Jaak Reinmetsa kirjadest nähtub selgelt, et ta teadis PRIA-lt toetuse saamisest pettuse teel. 32
(45)29.08.2013 on saatnud Jaak Reinmets korruptsioonikuritegude büroo eriasjade uurijale e-kirja, milles muuhulgas kirjutab, et
  1. aastal müüsid nad meile lainemurdjate ehitamiseks 54 696 euro eest paekivikillustikku, mis tekkis sadama akvatooriumi väljakaevamisel. Kuna MTÜ Vahuranna väitis, et kinnistu ja seega ka väljakaevatud killustik kuulub neile, siis tasusime neile 54 696 eurot. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et sellega asus Jaak Reinmets tahtlikult politseid eksitama. Tegelikult teadis ta väga hästi, et MTÜ Vahuranna kasutas maad rendilepingu alusel, mistõttu ta ei saanud olla väljakaevatud pinnase omanik. 13.09.2011 on Tajana Alt informeerinud ehituse järelevaatajat VK sellest, et tema poolt allkirjastatud teostatud tööde aktides kajastatud mahud ei vasta reaalselt tehtud tööle, mistõttu MTÜ Vahuranna ei ole rahul OÜ Monoliit ehitustegevusega ega omanikujärelevalve teostamisega. Tatjana Alti arvutist leiti
  2. 04.2012 koostatud fail, millest nähtuvalt on OÜ Monoliit kasutanud ehituse käigus vähem ja odavamat betooni kui lepingus ette nähtud. Samuti on kasutatud tagasitäiteks ehitusnormidele mittevastavat materjali. Jaak Reinmets on kohtuistungil väitnud, et ta pidas killustiku müügitehingu osas nõu PRIA töötaja AA-ga. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja AA Jaak Reinmetsa ütlusi ei kinnita. Kohtukolleegium jagab prokuröri seisukohta, et soodustuse saamisega seotud küsimuste tekkimise korral oleks pidanud MTÜ Vahuranna pidanud ise PRIA ametnike poole abi saamiseks pöörduma. Tegelikult ei olnud OÜ-l Monoliit väljakaevatud pinnast ega killustikku ka vaja, sest juba 2011 suvel teadis OÜ Monoliit, et sadama teist etappi nemad ei ehita. Seega on püüdnud Jaak Reinmets õigustada killustiku müügitehinguid ja öelnud, et tegemist oli nõuetele vastava killustikuga ja OÜ-le Monoliit vajaliku tehinguga. Tunnistajate ütlustest, jälitusprotokollist ja eelkõige elektroonilisest kirjavahetusest nähtub aga üheselt, et tegelikult mingit killustikku olemas ei olnud. Ekspert TS on kohtuistungil selgitanud, mis on killustik ning kuidas seda toodetakse, mitte ei kaevandata. Seda selgitas kohtuistungil ka tunnistaja VM. JK kinnitas kohtus, et killustiku purustamist sadama territooriumil ei toimunud. Kaevati välja savisegune pinnas, mis tõsteti samasse kõrvale. Ekspert TS on ekspertiisi täiendustes märkinud, et kasutatud killustiku kohta ei ole esitatud ühtegi vastavusdeklaratsiooni. Ekspert on leidnud, et hinnapakkumiste mahutabelis olid enamike tööde mahud näidatud ehitusprojektidest suuremaks, teostatud tööde maht ei vastanud tegelikkusele, tööde algsete mahtude muudatusi ja võimalikke täiendavaid töid ei ole dokumenteeritud, osa töid oli paikvaatluse ajal tegemata. Seega on MTÜ Vahuranna küsinud toetust selliste tööde eest, mida ei ole tehtud, on tehtud väiksemas mahus või on kasutatud odavamaid materjale. Kohtukolleegium leiab, et TS ekspertiisiakt on lubatav tõend. Ekspert on hinnanud sadama ehitusmahte ja maksumust. Seega on tegemist ehitusökonoomika, mitte ehitustehnilise küsimusega, mistõttu TS ekspertiisiaktile ei laiene ehitise ekspertiisi nõuded. Ekspertiis on läbi viidud
  3. aastal, s.o kohe pärast pettuse avastamist. Ekspert on käinud korduvalt sadamas ja tutvunud asjaoludega kohapeal. Ekspertiisiakt on rohkete viidetega, jälgitav ja kontrollitav. Kuna sadama I etapp ehitati maismaale, siis ei olnud ekspertiisi käigus vaja kasutada meresadama ehitusteadmisi. Kohtupraktikas on ka varem kohtud hinnanud lubatava tõendina TS poolt teostatud ekspertiisiakti. PRIA valis TS ekspertiisi teostajaks avaliku konkursi käigus. Seevastu MP ekspertiisiakt koostati kaitsja taotlusel alles
  4. aastal. See on lakooniline ja mit

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.