1-18-10230/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10230 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2020 määrus Alexey Lagonskiy tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Alexey Lagonskiy (isikukood 37212033735) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata taotlus vangla kohustamiseks andmete kogumiseks.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Grandman Law Firm Advokaadibüroo kaudu 108 (ükssada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot, vandeadvokaat Ilya Zuevile süüdimõistetu Alexey Lagonskiyle määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Alexey Lagonskiy kanda. Süüdimõistetu Alexey Lagonskiyl tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 04.03.2019 otsusega karistati Alexey Lagonskiyt KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega ja KarS § 274 lg 1 järgi 2 aasta 5 kuu vangistusega. Süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi mõisteti A. Lagonskiy õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Lagonskiyle liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti A. Lagonskiyle liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-1783 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 12 päeva, võrra ja mõisteti A. Lagonskiyle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust. Liitkaristuse algusajaks loeti A. Lagonskiy vahistamise algus, s.o 27.08.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 09.12.
11. Viru Maakohtu 12.05.2020 määrusega jäeti A. Lagonskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
12. A. Lagonskiy on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Materjalide kohaselt on A. Lagonskiy sissekirjutusjärgne elukoht XXX (alates 10.10.1995). Kinnistusraamatust nähtub, et korteri omanik on V.L. , kes on surnud. A. Lagonskiyl oleks võimalik asuda peale vabanemist elama emale kuulunud korterisse. A. Lagonskiy saab ainukese pärijana ilmselt korteri omanikuks. Seega on isikul olemas peale kinnipidamiskohast vabanemist kindel elukoht, kuid kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik käia kontrollimas selle elukoha seisukorda ja sobivust. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral soovis A. Lagonskiy minna Pärnusse, Samaaria rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetavale saadeti kinnituskiri, et ta võetakse sinna vastu ning tal on võimalus osaleda sealses tugirühmas, kuid viimastel andmetel nõusolekust taganeti. Kuna kinnipeetav soovib oma sõltuvusega tegeleda, proovis vangla saada kinnipeetavale kohta Jõhvis, Sompa 36/1, asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Seoses riigis kehtiva eriolukorraga keeldus eeltoodud asutus vabanemisjärgse elukoha võimaldamisest. Hilisemal uurimisel selgus, et asutus ei võta A. Lagonskiyt vastu tema käitumisest tulenevalt, kuna ta on oma käitumiselt ohtlik ja ettearvamatu. Lisaks on kinnipeetava suhtlemine tugiisikutega olnud probleemne. Kohtumenetluse ajal esitas kaitsja kohtule MTÜ Lootuse küla kinnituskirja, mille kohaselt ollakse valmis A. Lagonskiyt vastu võtma ja andma ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve rakendamiseks vajalike tehniliste tingimuste kontrolli ei ole käesoleva hetke seisuga teostatud. Maakohus ei pidanud vajalikuks vastava kontrolli teostamiseks pikendada kohtumääruse tähtaega. Isegi juhul, kui elektroonilise järelevalve kohaldamise formaalsed tingimused oleksid täidetud, ei pidanud maakohus käesoleval ajal võimalikuks vabastada A. Lagonskiyt vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2.
13. A. Lagonskiy tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võttis maakohus arvesse, et karistusregistri andmetel on A. Lagonskiyl kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimane mõistetud karistus on liitkaristus. Maakohtu hinnangul ei ole hetkel võimalik A. Lagonskiyt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna isiku hoiakud, mis nähtuvad Viru Vangla iseloomustusest, ei soodusta isiku suundumist õiguskuulekale teele. Isik ei tunnista tehtud vigu ja kordab neid. Isegi kui kinnipeetav on varasemalt tunnistanud osaliselt oma süüd rikkumiste sooritamisel, on ta mõningates episoodides püüdnud oma vastutust/süüd pisendada. Iseloomustusest tuleneb, et isik soovis end muuta, kuid pani väga kiiresti toime uue kuriteo ning tarvitas alkoholi. Seda kinnitab ka karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et viimati oli isikule määratud liitkaristus, kuna A. Lagonskiy pani katseajal toime uue kuriteo. Seega katseaja kehtestamine, mille kestel oli isikul võimalik näidata, et on võimeline seaduskuulekalt elama ja positiivselt suhtuma ühiskonnas kehtivatesse normidesse, ei toiminud. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu 2 asjaolusid, mis annaksid alust väita, et uue katseaja rakendamine võiks varasemaga võrreldes edukam olla. 2.
14. 13.02.2017-28.03.2017 läbis A. Lagonskiy vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tehtud kannetest nähtub, et töö kinnipeetavaga oli raske, sest isiku elutaju erineb teistest. Viimase hinnangu raames isik väitis, et mõistab alkoholi tarvitamisest tingitud probleeme ning seda, et alkoholi tarvitamine muudab tema käitumist oluliselt ning on otseses seoses tema kuritegeliku käitumisega. Samas üritas ta aga pisendada varasemat alkoholi tarvitamise ulatust. Vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale pidi A. Lagonskiy osalema sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, mis aitaks kaasa vägivaldse käitumise analüüsimisele, kaardistamisele, tekkepõhjuste sõnastamisele ning emotsioonide tundmaõppimisele. Tutvudes A. Lagonskiy iseloomustusega, leidis maakohus, et nimetatud programmi edukas läbimine aitaks tulevikus kaasa ennetähtaegsele vabanemisele, kuna soodustaks kinnipeetava impulsiivsusest tulenevate probleemide vältimist. Käesoleval ajal on need oskused puudulikud ning esineb oht vägivaldse käitumismustri kordumiseks. 2.
15. Maakohus leidis, et arvestades eelnevat on vähetõenäoline, et süüdimõistetu on edaspidiselt võimeline tegema õigeid järeldusi eelnevatest karistustest ja hakkab vabaduses olles uute kuritegude toimepanemisest kõrvale hoiduma. Kirjeldatud riske ei vähenda ka elektroonilise valve rakendamine. Oht väljendub eelkõige hetkeliste emotsioonide ajel teiste isikute suhtes vägivallategude sooritamises. Rehabilitatsioonikeskuses, kus teda ümbritseks pidevalt paljud isikud, kellel esineb samuti probleeme enda emotsioonide ja käitumise ohjeldamisel, on konfliktolukordade tekkimise tõenäosus kõrge. Nendest rahumeelne eemaletõmbumine nõuab enesevalitsemise oskusi tasemel, mis A. Lagonskiy puhul ei ole hetkel saavutatud. Täitmata on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus ehk prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. 2.
16. Lisaks eelnevale tuleb isiku resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvestada, et Viru Vangla edastas 12.10.2018 ja 15.10.2018 Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. 26.03.2020 seisuga on menetlus käimas, kuid otsust tehtud ei ole. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kehtiva dokumendi puudumise tõttu on isiku resotsialiseerumine raskendatud ning perspektiiv jääda ilma elamisloata teeb resotsialiseerumise hoopis võimatuks. Nimetatud asjaolu takistab samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna käesoleval ajal pole selge elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse lõpptulemus. 2.
17. Maakohus juhtis tähelepanu ka asjaolu, et iseloomustusest nähtuvalt on A. Lagonskiy sooritanud korduvalt kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on K-raha 26.03.2020 andmetel täitmata rahalisi nõudeid 6202,99 eurot ning vabanemisfondis on 116,52 eurot. Kinnipeetava hetkeline majanduslik olukord on kehv, kuna tasumata rahalisi nõudeid on suures summas ning see võib oluliselt mõjutada isiku iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut vabaduses olles. Kinnipeetaval puudus varasemalt kindel töökoht ning see puudub ka praegu. Sealjuures on kinnipeetaval olemas kaks kõrgharidust, kuid sellest hoolimata on tööga hõivatus olnud varieeruv – töötamine mitteametlikult või üldse töötu. Ka hetkel ei ole A. Lagonskiy väljendanud soovi koheselt tööle asuda ning seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada. Olemasolevatest andmetest ei nähtu, et tal oleks ka toetavat sotsiaalset võrgustikku, kes vajadusel raskuste tekkimisel aitaks. 2.
18. Maakohus on seisukohal, et A. Lagonskiy vabastamise protsess peab olema n-ö järkjärguline. Selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt (näiteks läbi avavangla/ erinevate soodustuste kohaldamise / läbi lühiajaliste väljasõitude). Selliselt saab isik läbi 3 reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides temaga läbi viidud programmid on tema arusaamu ja tõekspidamisi muutnud. A. Lagonskiy osas esineb jätkuvalt kõrge ohtlikkuse tase. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et A. Lagonskiy on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 12.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Lagonskiy kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Lisaks taotleb kaitsja kohtuabi korras kohustada Viru Vanglat kontrollima MTÜ Lootuse küla elektroonilise valve kohaldamiseks, st kohustada Viru Vanglat teostama elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kontroll. Kaitsja leiab, et maakohus on olulisel määral rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. 3.
20. Süüdimõistetu iseloomustusest nähtub, et ta vajab alkoholivastast rehabilitatsiooni, millest kaitsja rääkis kohtuistungil ning süüdimõistetu soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse Lootuse küla. Kaitsja edastas maakohtule 22.04.2020 MTÜ Lootuse küla vastuse, mille kohaselt MTÜ Lootuse küla on valmis vastu võtma A. Lagonskiyt. Samal päeval hakkas kaitsja uurima, kas MTÜ Lootuse küla on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kaitsja esitas vastava päringu süüdimõistetu kontaktisikule (S.S.) ja vangla üldaadressile. Vastust ei tulnud. Kaitsealune A. Lagonskiy ise pöördus oma kontaktisiku poole, kuid ta ei ole samasuguselt kaitsealuse palvetele reageerinud. 11.05.2020 taotlusega palus kaitsja maakohtul kohustada Viru Vanglat korraldada kontroll elektroonilise valve kohaldamiseks Lootuse külas. Maakohus ei nõustunud kaitsja taotlusega ning kirjutas lõppmääruse, millega jättis A. Lagonskiy vabastamata. Seega maakohus on rikkunud kohtu uurimispõhimõtet, kuna kaitsja viitas asjaolule ja esitas kohtule tõendeid, et elektroonilise valvega seotud tõendeid ei ole võimalik hankida, kuna Viru Vangla ei ole advokaadi päringule vastanud mõistliku aja jooksul ega reageerinud ka kaitsealuse pöördumistele. Käesoleval juhul ei olnud õige käsitleda A. Lagonskiy elukohana korterit asukohaga XXX , sest A. Lagonskiy, nagu oli märgitud, soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. 3.
21. Sisuliselt maakohus nõustub määruses sellega, et A. Lagonskiy probleemiks on alkoholi tarvitamine. Samas ei ole põhjendatud motiveerida kohtumäärust sellega, et A. Lagonskiy pidi käesoleval aastal osalema sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, mis aitaks kaasa vägivaldse käitumise analüüsimisele, kaardistamisele, tekkepõhjuste sõnastamisele ning emotsioonide tundmaõppimisele. A. Lagonskiy pakkus sellele välja teise alternatiivi ehk rehabilitatsiooni, mis oleks konkreetselt suunatud A. Lagonskiy probleemi lahendamisele. Agressiivsus on aga alkoholi tarvitamise tagajärg, mitte aga vastupidiselt. 3.
22. A. Lagonskiyl puuduvad distsiplinaarkaristused vanglas viibimise ajal, mis räägib A. Lagonskiy seaduskuulekast käitumisest. Määruskaebuses leitakse, et ei ole õige viidata ka PPA dokumentatsioonile A. Lagonskiy elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Jõustunud lõppotsust selles küsimuses veel ei ole. Samas ei puutu need andmed asjasse käesoleva asja lahendamisel. Maakohus viitab ka asjaolule, et kinnipeetaval on olemas võlgnevus summas 6202,99 eurot ja vabanemisfondi suurus on 116,52 eurot. See asjaolu ei pea olema põhjuseks isiku vabastamata jätmiseks. Ilmselt vangistuse ajal oli A. Lagonskiyl võimalus võlgnevust vähendada, kuid 4 täielikuks kustutamiseks võimalust ei olnud, kuigi iseloomustuse põhjal A. Lagonskiy töötab majandustöödel ja köögis abitöölisena. Kaitsja, tuginedes kogutud materjalidele, on seisukohal, et eripreventiivses mõttes A. Lagonskiy vajab eelkõige alkoholivastast rehabilitatsiooni. Ilma selleta ei ole tal võimalik alustada uut elu. Ei ole sisuliselt õige, et A. Lagonskiy kannab ka edaspidiselt oma karistust ja seejärel tegeleb oma rehabilitatsiooniga.
23. Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.06.
24. Nimetatud tähtajaks esitas süüdimõistetu kaitsja kaitsjatasutaotluse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et kohtutel tuleks antud olukorras kohustada vanglat teostama kontrolli MTÜ-sse Lootuse Küla elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.
26. Määruskaebuses ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks või seaks kahtluse alla maakohtu järeldused. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt koosneb suurem osa määruskaebus sellest, et maakohtul oleks tulnud kohustada vanglat teostama elukoha kontrolli elektroonilise valve võimalikkuse osas. Maakohus käsitles kaitsja välja toodut, et on kinnituskiri, et MTÜ Lootuse küla on nõus võtma süüdimõistetu enda juurde elektroonilise valve kohaldamisega. Tutvudes maakohtu määrusega nähtub üheselt, et maakohus on käsitlenud, miks ta ei ole pidanud vajalikuks määrata elukoha kontrolli ning selleks ei ole ainus võimalus vangla kohustamine. Isegi, kui elukoht oleks vastanud elektroonilise valve tingimustele, ei pidanud maakohus ega käesolevalt ka ringkonnakohus võimalikuks süüdimõistetu ennetähtaegset vabanemist. Tutvudes maakohtu määruse põhistustega ei ole maakohus asunud seisukohale, et A. Lagonskiy tahab vabaneda aadressile XXX. Maakohus on käsitlenud süüdimõistetu sinna vabanemise võimalikkust elektroonilise valve alla, kuna see on isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht, kuid selle vastavust ei olnud võimalik kontrollida. See ei välista süüdimõistetu elama asumist sinna kogu karistuse ärakandmisel.
27. Tuleb nõustuda, et süüdimõistetu probleemne käitumine on suurel määral mõjutatud alkoholist. Küll puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu ka ise seda endale teadvustab. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et kord süüdimõistetu leiab, et tal on vaja selle probleemiga tegelda, kuid sealjuures nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on väitnud ka, et info selle kohta, et kuriteo toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes, ei ole tõendatud ning ei vasta tõele. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi mõõdukalt ning ta suudab ennast kontrollida alkoholijoobes. On väitnud, et enne vanglasse sattumist ei tarvitanud üldse alkoholi, ei osalenud pidudel, vaid töötas. Sellisel juhul jääb kohtule arusaamatuks, miks süüdimõistetul peaks olema nii suur soov pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, kui tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Ringkonnakohus ei jaga ka kaitsja seisukohta selles, et maakohtu poolt oli 5 põhjendamatu viidata läbimata sotsiaalprogrammile agressiivsuse asendamise treening. Arvestades süüdimõistetu varasemat karistatust ning toimepandud kuritegusid on sellise programmi läbimine tähtis. Nagu märgitud, see aitaks kaasa vägivaldse käitumise analüüsimisele, kaardistamisele, tekkepõhjuste sõnastamisele ning emotsioonide tundmaõppimisele. Korduvkaristatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska probleeme lahendada ega oma käitumist juhtida. On positiivne, et süüdimõistetu otsib ka ise lahendusi muutuda, kuid individuaalne täitmiskava on samuti koostatud selleks, et saavutada karistuse eesmärgid ning valmistada ette süüdimõistetut vabanemiseks. Veelgi enam, ennetähtaegne vabastamine ei ole seotud süüdimõistetu sooviga, et kas ta soovib läbida vangistuses sotsiaalprogrammi või selle asemel läbida ennetähtaegsel vabanemisel rehabilitatsiooni, mis oleks konkreetselt suunatud A. Lagonskiy probleemi lahendamisele. On ka märkimisväärne, et kõik rehabilitatsioonikeskused ei ole nõus võtma süüdimõistetut vabanemisjärgselt rehabilitatsiooni tulenevalt tema käitumisest. Kaitsja leiab, et süüdimõistetutu agressiivsus on alkoholi tarvitamise tagajärg, mitte aga vastupidi. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev tegu näitab selle väite mitte paikapidavust. Nimelt on süüdimõistetu ka oma agressiivse käitumisega pannud vangistuses toime kuriteo. Nii tuleb käesolevast kriminaalasjast, et süüdimõistetut on karistatud ka vangistuses toimepandud teos, milline süüdistus oli järgmine. Süüdimõistetu ründas ametikohustusi täitnud valvureid, kes sisenesid A. Lagonskiy kambrisse, et eemaldada kambris olevalt kaameralt kate, et oleks võimalik teostada kambris elektroonilist järelevalvet. Seega ei saa järeldada, et distsiplinaarkaristuste puudumine annaks aluse asuda seisukohale, et A. Lagonskiy käitumine vangistuses oleks seadusekuulekas. Samuti on väheusutav, et vangistuses näidatud agressiivne käitumine oleks põhjustatud alkoholist. Dokumentide puudumine seejuures takistab süüdimõistetul nii töötamist ja sellega ka kuriteoriskide maandamist. Kaitsja hinnangul ei ole võlgnevused põhjuseks isiku vabastamata jätmisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tegemist on KarS § 76 lg 4 järgi isikut iseloomustava asjaoluga ning ka vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu on tegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis tähendab, et tegemist on uue kuriteo toimepanemise riskiga. Kohtul tuleb arvestada KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Vastupidiselt määruskaebusele on maakohus seda teinud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et süüdimõistetu suhtes ei ole uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud ning seda ei ole võimalik käesolevalt maandada ka kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu hinnangul on märkimist väärt asjaolu, et süüdimõistetu on kuriteo toime pannud vangistuses ning süüdimõistetu on olnud ka ennetähtaegselt vabastatud, kuid vaatamata sellele on toime pannud uue kuriteo. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul oleks uue kuriteo risk maandatud ning nagu nähtub süüdimõistvast otsusest, ei maanda uue kuriteo riske süüdimõistetu puhul alati ka vangistus.
28. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, määruskaebuse koostamiseks ning asja arutamiseks 180 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele samuti osaliselt. Kaitsja aga on loonud olukorra, kus toimingute puhul ei ole võimalik tuvastada nende tegelikku kogust, sest kaitsja on kõik toimingud kirjutanud ühte ritta ja käsitlenud ühe arvestusena. Küll leiab kohus, et arvestades maakohtu määruse mahtu, suhtlust kaitsealusega ning määruskaebuse mahtu ning asjaolu, et sisuliselt poole määruskaebuse mahust moodustab 6 maakohtu menetluses toodud asjaolude ülekordamine, on põhjendatud rahuldada tasutaotlus 100 minuti ulatuses, s.o summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 108 eurot hüvitada süüdimõistetul.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
30. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 7