2-19-128715/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-128715 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi T. K. 758 euro 90 sendi, lepingu haldustasu 3 euro 60 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1016,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Harju maakond. Hageja esindaja: Maarja Radziwill; e-post jurist@julianus.ee Kostja: T. K. , isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxx. Kirjalik menetlus lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel RESOLUTSIOON
3. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi T. K. osaliselt.
4. Mõista T. K. OÜ Aktiva Finants kasuks välja: 2.
5. 879 (kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot 56 senti , sealhulgas põhivõlg 758 eurot 90 senti, lepingu haldustasu 3 eurot 60 senti ning viivis alates
6. jaanuarist 2019 kuni
7. jaanuarini 2020 117 eurot ja 6 senti; 2.
8. viivis tasumata põhivõlalt alates
9. jaanuarist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
11. Jätta hageja poolt tasutud riigilõivust 175 eurot kostja kanda ja 25 eurot hageja kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
12. Mõista T. K. OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) eurot 40 senti.
13. Mõista T. K. OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Bigbank AS ja kostja
14. augustil
15. a. sõlminud järelmaksulepingu nr. 1814572/96tl. Kostja soetas järelmaksuga varstolmuimeja Philips PowerPro Aqua, mille netohinnaks oli 758,90 eurot ning Bigbank AS väljastas kostjale krediidisumma 758,90 eurot. Kostja kohustus tagastama Bigbank AS-le krediidi vastavalt maksegraafikule ning tasuma krediidi kasutamise eest intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu järgne intressimäär oli 28,27% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,12%. Kostja ei ole oma kohustuste katteks ühtegi makset tasunud. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis Bigbank AS kostjale
16. detsembril
17. a järelmaksulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud, saatis Bigbank AS
18. jaanuaril 2019 kostjale järelmaksulepingu ülesütlemise avalduse. Järelmaksulepingu ülesütlemise tõttu muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 758,90 eurot. Bigbank AS loovutas
19. aprillil
20. a nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates ühtlasi kostjale teate nõude loovutamise kohta. Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt tasumata krediidisumma 758,90 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro väljamõistmist, samuti viivise väljamõistmist tasumata põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast
21. jaanuaril 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni
22. detsembril 2019 lepingujärgses viivisemääras 28,27% aastas summas 193,38 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist tasumata põhivõlalt alates
23. detsembrist 2019 kuni põhivõla 758,90 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud
24. jaanuaril
25. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 järgi hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja põhinõue on 762,50 eurot ja hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega on 1016,59 eurot. Käesolev asi on seega lihtmenetluses menetletav asi. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 punktist 7 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus on
26. detsembri
27. a määruses teatanud menetlusosalistele nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Menetlusosalised ei ole enda ärakuulamist taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse ja sellele lisatud järelmaksulepingu nr 1814572/96tl kohaselt on Bigbank AS ja kostja
28. augustil
29. a. sõlminud järelmaksulepingu nr. 1814572/96tl (edaspidi: leping). Kostja soetas järelmaksuga varstolmuimeja Philips PowerPro Aqua. Järelmaksu summa oli 758,90 eurot (tl 24). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb lepingu sõlmimise ja kokkulepitud järelmaksusumma suuruse seega tõendatuks. Lepingu kohaselt loetakse järelmaksu summa krediidisaajale üleantuks ja järelmaksuleping jõustunuks järelmaksulepingu sõlmimise kuupäeva seisuga juhul, kui müügieseme müügileping ning järelmaksuleping on sõlmitud ning järelmaksudokumendid on jõudnud müüjalt krediidiandjale. Lepingul on krediidiandja, krediidisaaja ja müüja esindaja allkirjad ning leping on hageja poolt asja materjalide juurde lisatud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et müügieseme müügileping ja järelmaksuleping on sõlmitud ja järelmaksudokumendi olid jõudnud müüjalt krediidiandjale. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et see ei oleks nii või et ta ei ole krediiti saanud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et järelmaksu summa oli kostjale üle antud. Lepingu kohaselt pidi kostja järelmaksusumma tagastama vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule (tl 25). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Ka nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole maksegraafikujärgseid osamakseid tasunud. Bigbank AS saatis
30. detsembril
31. a kostjale järelmaksulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 29). Kostjal oli hoiatuse saatmise ajal tasumata kolm järjestikust osamakset, so 10.10.2018, 12.11.2018 ja 10.12.2018 osamaksed (tl 25). Bigbank AS on
32. detsembri
33. a kirjas hoiatanud kostjat, et kui võlgnevust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe nädala möödumisel käesoleva hoiatuse saatmisest, ei likvideerita ega pöörduta panga poole muu lahenduse leidmiseks, on Bigbank AS-il õigus leping üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Bigbank AS on
34. jaanuaril
35. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (tl 30). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole hoiatust ja lepingu ülesütlemise avaldust saanud. Seega tuleb lugeda Bigbank AS poolt leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda järgides üles öelduks
36. jaanuaril
37. Bigbank AS saab nõuda kostjalt lepingu ja VÕS §-de 401 lg 1 ja 2, 402 lg 1, 108 lg 1, 416 lg 1, 3 ja 195 lg 2, 5 alusel seega põhivõla 758,90 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist. Bigbank AS on teatanud
38. mai
39. a kirjaga kostjale, et ta on
40. aprillil
41. a nõude loovutamise lepinguga loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale koos 3 õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (tl 31). Lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on VÕS § 164 lg 1 ja 2, § 170 ja § 412 lg 1 kohaselt seega loovutatud hagejale ning hageja võib nõuda kostjalt põhivõla 758,90 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu
42. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt on lepingu järgne intressi määr 28,27% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,12% aastas. Lepingu kohaselt on järelmaksu intressi kogusumma 80,78 eurot, mis moodustab 15,90% järelmaksusummast aasta kohta, arvestatuna lähtuvalt kaheteistkümnest võrdse pikkusega kuust ja 360 päevast aastas, arvesse võttes kogu lepinguperioodi pikkust. Lepingu järgi on järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt 28,27% aastas (tl 24). Lepingus on intressimäär märgitud seega vastuoluliselt. Lepingu järgi on krediidi kulukuse määr aga 17,12% aastas (tl 24), mis on väiksem kui järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt, so 28,27%. Kuivõrd krediidi kulukuse määr väljendab VÕS § 406 lg 1 järgi krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, ei saa kohtu hinnangul olla lepingule kohalduv intressimäär krediidi kulukuse määrast suurem. Seda eriti olukorras, kus lisaks intressile tuleb tasuda ka lepingu haldustasu. Kohus leiab sellest tulenevalt, et lepingus kokkulepitud intressimäär, so tasu raha kasutamise eest, oli 15,90 %, mitte 28,27% aastas. Kohus märgib täiendavalt, et intressimäära avaldamine on VÕS § 4031 lg 1 p 8 kohaselt krediidiandja kohustus. Kuna krediidiandja on rikkunud oma kohustust märkida lepingus selgelt intressimäär, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda siduvaks madalam intressimäär. Hageja saab lepingu, VÕS § 113 lg 1 ja nõude loovutamise lepingu järgi nõuda kostjalt viivise tasumist seega järgnevalt:  758,90 eurot x 15,90 % aastas x 329 päeva (17.01.2019 – 11.12.2019) = 108,76 eurot,  758,90 eurot x 8% aastas x 50 päeva (12.12.2019 - 30.01.2020) = 8,3 eurot. Hageja võib lepingu, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi nõuda kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist ka alates
43. jaanuarist 2020 kuni põhinõude 758,90 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 175 euro ulatuses kostja kanda ja 25 euro ulatuses hageja kanda. Hagi rahuldatakse ligikaudu 92% ulatuses. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 järgi 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja enda kanda. 4 Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 480 eurot ilma käibemaksuta, kokku 680 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingu täitmise ja viivise väljamõistmise nõude. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka asjaga. Hageja esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute kulu on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi põhjendatud 20 euro ulatuses ning maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses tehtud toimingute kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 200 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 377,40 [175 + (220 x 0,92)] eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud ning kuuluvaid menetluskulusid. temal ei saa seega olla tekkinud hüvitamisele /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 5