Süüdi tunnistada Kaisa Soolo
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust. 2.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ärakandmata 11 (üksteist) kuud vangistust täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata kui Kaisa Soolo ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas -xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-20-3959 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.
lg 2 p 8 alusel on Kaisa Soolo kohustatud osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. 4.
lg 2 p 2 alusel on Kaisa Soolo kohustatud katseajal ajal mitte tarvitama alkoholi. 5.
juunist 2020.a. välja arvatud
§-s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 08.03.2020 kella 20:28 ajal xxxxx maakonnas xxxxxxx xxx xxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,43 mg/l +/- 0,14 mg/l. Seega oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,29 mg/l. Kaassõitjana oli autos Kaisa Soolo xxxxx xxxx. Sellega rikkus Kaisa Soolo liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega pani Kaisa Soolo toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Kaisa Soolo süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 11 kuud.
lg 1, 3 alusel jäetakse mõistetud ärakandmata vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata kui Kaisa Soolo ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustatakse Kaisa Soolot osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 2 alusel kohustatakse Kaisa Soolot katseajal ajal mitte tarvitama alkoholi. Kaisa Soolo tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab Kaisa Soolo süüdi
Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. 3 1-20-3959 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 128 € (97,20+30,80), menetluskulud kokku on 1004 €. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 973,20 € ning jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 30,80 €. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 81,10 € (kaheksakümmend üks eurot ja 10 senti) kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.