KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-902 Haldusasi Menetlustoiming Xi kaebus Tartu Vangla peale (ID kaart

) § 120 lg 3 alusel käiguta ja andis tähtaja (viis päeva määruse kättesaamisest) seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et kohtule esitatud avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult

§ 52lg 1.

Samuti seda, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada (

§ 28lg-d 1 ja 2).

Kui isik esitab kohtule kaebuse, milles sisalduvad peamiselt solvangud ja ebatsensuursed väljendid, ei kasuta ta oma menetlusõigusi heauskselt.

1. Kaebaja sai
2. mai
3. a kohtumääruse ja selle tõlke vene keelde kätte
4. mail 2020 (tl 7). Seega tulnuks kaebuse puudus kõrvaldada (esitada kaebuse tekst, mis ei sisaldaks lugupidamatust väljendavaid ega ebaviisakaid väljendeid ning selgelt ja lühidalt välja tuua vaidluse asjaolud ja esitatav nõue) hiljemalt
5. mail
7. Kaebaja esitas kohtule
8. mail 2020 puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud avalduse, mis sisaldas üksnes taotlusi tõlgituna eesti keelde järgmises sõnastuses: „
9. Kehtestada õiguskaitse vastavalt

§ 249

kaitsemeetmed

§ 251

§ 251

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse kõrvaldamata puudused takistavad kohtu hinnangul praegusel juhul asja menetlemist. Kaebaja ei ole esitanud solvanguid ja ebatsensuurseid sõnu mittesisaldavat kaebust, millest ilmneks vaidluse asjaolud ja kaebaja nõue. Seega tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

Kohus on

1. mai
2. a määruses kaebajat sellise tagajärje eest ka hoiatanud. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse seadusega sätestatud korras ning seaduse nõuetele vastava kaebusega.

1. Seoses esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega teatas Tartu Vangla
2. mail 2020 vastuseks kohtunõudele, et kinnipeetav on esitanud taotluse ID-kaardi väljastamiseks, et saata see posti teel Yle (tl 15). Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata, selgitades, et vangistuse ajal ei ole võimalik isikule kätte anda isikut tõendavaid dokumente, sh nende edastamiseks posti teel (tl 14). Tartu Vangla andmetel ei ole selles küsimuses esitatud vaiet. Praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud isikuga (C) seotud taotlust ega vaiet vastustajale teadaolevalt seega ei ole.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Eelnevast ilmneb, et esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud isikuga seotud vaidemenetlust kaebajal käimas ega läbitud ei ole. Seega ei ole võimalik esialgse õiguskaitse taotlust esitada

§ 249lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, ei ole ka kaebemenetlust, millega seda esialgse õiguskaitse taotlust siduda. Kohus selgitab ka, et esialgse õiguskaitse korras ega ka kaebusega ei saa isik kaitsta õigust, mida talle kehtivast õigusest ei tulene. Vangistusseaduse § 15 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isikut tõendavad dokumendid hoiule. Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3¹ p 1 kohaselt hoiustatakse kinnipeetava isikut tõendavaid dokumente vangistuse kandmise ajal isiklikus toimikus. Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 20 sätestab, et vanglast vabanemisel antakse isiklikud dokumendid kinnipeetavale allkirja vastu kätte. Vangistusõiguse normidest ei tulene kinnipeetavale õigust saada isikut tõendavat dokumenti kätte enne 2 vabanemist ega saata seda postiga muudele isikutele. Tartu Vangla on kaebajale vastavaid õigusnorme selgitanud

1. mai
2. a vastuses nr 6-24/2555-2 . Samuti seda, et toimingute sooritamiseks väljaspool vanglat, mis eeldavad isikut tõendavate dokumentide olemasolu, tuleks kasutada alternatiive – esindusõiguse/volituse alusel toimingute sooritamine. Seetõttu tuleb
3. mail 2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
4. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kaebaja tahe oli
5. mai
6. a avaldusega teatada, et soovib esitada kaebust Tartu Vangla kohustamiseks, et tal võimaldataks saata ID-kaarti väljapoole vanglat, ei oleks selline kaebus lubatav. Tartu Vanglalt saadud teabe kohaselt ei ole kaebaja taolises küsimuses vaiet esitanud ega vaidemenetlust läbinud.

§ 47

lg 1 kohaselt võib juhul kui seadusandja on ette näinud kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtu hinnangul ei oleks kaebajal ka subjektiivset õigust, mida sellise nõudega kaitsta. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebust veelkord kaebaja nõude ja kaebuse asjaolude täpsustamiseks käiguta jätta. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3