TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-1422 31. jaanuar 2019, Tartu Janar Jäätma OÜ Tüh

) § 111 lg 1) (resolutsiooni p 4), kohustati taotlejat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (resolutsiooni p 5), tasaarvestati tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates

1. mai 2018 otsuse tegemisest (resolutsiooni p 6), viidati seadusest tulenevale viivise tasumise kohustusele ja sundtäitmise andmise võimalusele (resolutsiooni p-d 7 ja 8).
2. PRIA jättis
3. juuni
4. a vaideotsusega nr 12-4/18/110-1 kaebaja vaide
5. mai
6. a otsuse nr 12-6/18/466 peale rahuldamata (tl 13-14). PRIA esitas vaides kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) põldudel on tuvastatud hariliku siguri kasvatamine. Vaide esitaja ei vaidlusta PRIA poolt tuvastatud kultuuri. PRIA-l puudub alus kahelda Põllumajandusameti (PMA)
7. septembril 2017 läbi viidud kontrolli tulemustes, mille käigus tuvastati hariliku siguri kasvatamine. Salatsigur ja harilik sigur on erinevad taimeliigid ning visuaalse vaatluse käigus eristatavad. Kohapealsete kontrollide käigus ei ole tuvastatud, et vaide esitaja oleks sigurit köögiviljana kasvatanud. Põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt on harilik sigur ravim- ja maitsetaim, mitte köögivili. Köögiviljana, mille kasvatamise eest toetust makstakse, on määratletud salatsigur; 2) toetuse arvutamine toimub rangelt põllukultuurirühmade siseselt. Kuivõrd põldude nr 401 ja 110-1 näol ei olnud tegemist toetusmääragrupi jaoks toetusõiguslike põldudega, tegi PRIA kindlaks 0 hektarit. Kuna PRIA ja PM kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erineb
8. a pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist, jättis PRIA õigustatult toetuse maksmata; 3) taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis suurem kui 50% kindlaksmääratud pinnast, mistõttu jäeti taotlus kultuurigrupis õiguspäraselt rahuldamata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lg-le 2 ja kohaldati õiguspäraselt lisakaristust sama määruse artikli 19 lg-le
9. Lisakaristuse säte on imperatiivne; 4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (

) § 114 lõikes 1 ette nähtud viivisemäär ei ole ebamõistlikult kõrge. PRIA-l puudub seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada.

1. OÜ Tühikargaja nõuab halduskohtule esitatud kaebuses PRIA
2. mai
3. a otsuse nr 12-6/18/466 tühistamist kaebajat puudutavas osas ja PRIA kohustamist taotlus uuesti lahendada. Kaebaja põhjendab oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) PRIA vaideotsuses esitatud järeldus, et harilik sigur ei ole toetatav köögivilja, maasika ning ravim-ja maitsetaimede toetusmääragrupis, on põhjendamata. PRIA ei ole esitanud põhjendusi kaebaja selgituste mittearvestamise kohta siguri erinevate liikide omaduste ja kasutamise kohta nii maitsetaime kui köögiviljana. Kaebaja märkis toetuse taotlusel kasvatatava kultuuri, valides võimaliku valikuna „muu köögivili“ (sigurit valikus ei olnudki). Nimetatud valiku olemasolu näitab, et tegemist on lahtise nimekirjaga; 2) toetusõiguslik ei ole sigur üksnes ravim- ja maitsetaimena. Köögiviljade loetelu määrusega kehtestatud ei ole. Seega tuleb lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest; 2 3) PRIA on põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja ei vaidlustanud kohapealse kontrolli tulemusi. Kaebaja selgitas vaides korduvalt, miks määratletud kultuur on ekslikult tuvastatud hariliku sigurina. Kuna köögiviljana on toetusõiguslik igasuguse siguri kasvatamine, siis ei oma sisulist tähendust siguri alaliigi tuvastamine; 4) kontrolli käigus PMA poolt kasvava kultuuri muutmise alused ei ole tuvastatud, kultuur on muudetud põhjendamatult. Tõendamata on hariliku siguri ja siguri eristamise metoodika. PMA kontrolli läbiviija Aivar Kustavus väitis telefoni teel, et kasvatatava kultuuri tuvastas ta internetipäringuga, kuid ei osanud välja tuua konkreetset allikat, millele tuginedes ta sellisele järeldusele tuli. Kogu perekond sigur koos kõigi (ala)liikidega on toetusõiguslik köögiviljana. Siguri perekonda kuuluvad kaks kultuurliiki: harilik sigur (Cichorium intybus) ja endiiviasigur (Cichorium endivia) ning erinevate määratluste järgi neli kuni kuus vabas looduses kasvavat liiki. Sigurit loetakse köögiviljaks. Põllumajandusministri
4. a määrusega nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ on kehtestatud köögiviljade loetelus sigur Cichorium intybus köögivili. Ka maaeluministri
5. aprillil 2015 vastu võetud määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) lisas sisaldunud sigur oli sama - Cichorium intybus. EL nomenklatuuris lähtutakse igasugusest sigurist kui köögiviljast; 5) PRIA ja PMA on varasematel aastatel samadel põldudel läbi viinud kontrollid ja tuvastanud kasvava kultuurina „sigur“. Kuna sigur on mitmeaastane taim, siis järelikult kasvas ka varasemate kontrollide ajal seal kultuurina „sigur“. 6) PRIA viide vaideotsuses, et köögiviljade nimekiri on tuvastatav trükise „Abiks taotlejale“ lisas, ei ole asjakohane ega saa olla aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Tegemist ei ole õigusaktiga. Samuti puudub nimetatud loetelule igasugune viide määruses nr
6. Kohaldamata tuleb jätta lisakaristus vastavalt vaideotsuse p-s 7 nimetatule, kuna köögiviljade mittekasvatamine ei ole tõendatud; 7) viivisemäär on ebamõistlikult kõrge (0,1% päevas, ehk 36,5% aastas); 8) kaebuse mitterahuldamise korral vähendada makstavat viivisemäära mõistlikkuse printsiibist lähtudes ning tunnistada põhiseaduse vastaseks

§ 114. 6.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) toetuse arvutamine toimub põllukultuurirühmade siseselt. PRIA tuvastas 19.-

1. juulil 2017 kaebaja põllumajanduslikus majapidamises läbi viidud kohapealse kontrolli raames, et põldudel, millele oli taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust, ei vastanud taotlusandmetest tulenev toetusmääragrupp eest leitud toetusmääragrupile. Põldudele nr 401 ja 110-1 taotleti toetust „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“ (s.o köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis), ent eest leiti harilik sigur valge ristiku allakülviga. Kuivõrd põllul nr 110-1 kasvasid osaliselt ka heintaimed, mõõdeti põld lahustükiks nr 110-2 pindalaga 0,07 ha; 2) kuna taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis olnud suurem kui 50% kindlaksmääratud pinnast, siis jäeti taotlus kõnesolevas kultuurigrupis õiguspäraselt rahuldamata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lõikele 2 ja kohaldati õiguspäraselt lisakaristust sama määruse artikli 19 lõikele 3; 3) PMA
2. septembril 2017 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustest nähtub, et põldudel, millel on kasvatatavaks kultuuriks märgitud sigur, on tuvastatud hariliku siguri kasvatamine; 4) harilik sigur on määruse nr 53 lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ uues sõnastuses, loetelust välja jäetud ja ei ole seega toetatav köögivilja, maasika ning ravim-ja maitsetaimede toetusmääragrupis; 3 5) pindalatoetuste taotlusele ja maksetaotlusele, mis on maaeluministri
3. aprilli
4. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) kohaselt tuleb kasvatatav põllumajanduskultuur märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule (vorm PT50A). Köögiviljana on kvalifitseeritav üksnes salatsigur, mida kaebaja ei kasvata; 6) kaebaja on
5. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareerinud samadel vaidlusalustel siguripõldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina „hariliku siguri“, mille kasvatamise eest sai
6. aastal toetust taotleda ravim-ja maitsetaimede ühikumääragrupis. Harilik sigur jäeti ravim- ja maitsetaimede loetelust välja; 7) põlluraamatu kannete kohaselt oli vaidlusalustele põldudele harilik sigur külvatud
7. juunil 2015 ja
8. juunil
9. Kandeid salatisiguri külvamise kohta põlluraamat ei sisaldanud; 8)

§ 114lg 1 ei ole põhiseadusvastane.

Vaatamata asjaolule, et viivise kohaldamine tagasinõutavatelt toetussummadelt, sh toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral, on imperatiivne säte ning viivisenõude kohaldamata jätmise või selle vähendamise võimalust seadus ette ei näe, ei too viivisemäär tingimata kaasa ebaproportsionaalselt koormavat viivisekohustust. Viivisemäär aitab kaitsta riigi rahalisi huve ja saavutada kahju hüvitamise eesmärki. PRIA-l puudub seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja esitas
2. mail 2017 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, milles taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust põldudele nr 401 ja 110-
3. Kaebaja märkis kasvatatava kultuurina taotluses järgmist: „muu köögivili: sigur valge ristiku allakülviga.“ Toetust taotleti 30,64 ha-le.
4. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseperioodi kalendriaastas köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral oli 600 eurot (määrus nr 53 § 4 lg 1 redaktsioonis, mis kehtis taotluse esitamise hetkel).
5. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas praegusel juhul siguri kasvatamist tuli käsitleda köögivilja kasvatamisena määruse nr 53 mõttes.
6. PRIA väidab, et eelneva aasta taotluse ja põlluraamatu kohaselt külvati põldudele harilik sigur
7. juunil 2015 ja
8. juunil
9. Põlluraamatus puuduvad kanded salatisiguri külvamise kohta. PRIA lisab, et kui vaidlusalustele põldudele külvati harilik sigur 2015 ja 2016 ning 2017 uut seemet ei külvatud, ei saa harilik sigur muutuda lehtsiguriks. Halduskohus nõustub PRIA viimati märgitud järeldusega. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et põldudel oleks hariliku siguri asemel salatisigurit kasvatatud (HKMS § 59 lg 1). Asjaolu, et kaebaja märkis taotluses „sigur“, ei tõenda, et ta kasvatas lehtsigurit. Toetuse maksmise kontekstis on eeskätt kaebaja kohustus tõendada seda, mida ta põllul kasvatas. Kui põlluraamatu kanded salatisiguri kasvatamist ei tõenda, tuli kaebajal seda tõendada teiste tõenditega. Toetust taotleb kaebaja ning tema kohustus on tõendada enda vastavust nõuetele. PRIA ei saa negatiivset asjaolu tõendada. 4
10. Kaebaja on seisukohal, et ka hariliku siguri kasvatamist tuleb käsitleda köögivilja kasvatamisena. Kaebaja väidab, et sigur on käsitletav lehtköögiviljana, mida kinnitab Vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6%C3%B6givili). Halduskohus kaebaja järeldusega ei nõustu. Vikipeedias märgitakse hariliku siguri kohta veel järgmist: harilik sigur on korvõieliste sugukonda siguri perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ravimina kasutatakse kogu taime. Tuntakse eelkõige kui kohvi aseainena ja seedetegevuse parandajana. Eestis on harilik sigur levinud lääne- ja põhjaosa lubjarikastel aladel. Kasvab peamiselt umbrohuna kuivadel teeservadel, niitudel, elamute ümbruses ja prahipaikadel. Harilikku sigurit kasutatakse meditsiinis tänapäeval isutuse ja seedehäirete korral. Siguri juured tõstavad söögiisu, ergutavad seedimist ning soodustavad sapi teket ja nõritust. Lehtede ja juurte vesitõmmis aitab podagra, liigesereuma ja hemorroidide puhul. Eesti rahvameditsiinis juuakse siguri õitest tehtud teed lahtistava toime eesmärgil. Aasia meditsiinis teatakse siguri ürdil ja juurtel olevat diureetiline ja palavikku langetav toime. Juursiguri lihavaid, suhkrut ja insuliini sisaldavaid kibedamaitselisi juuri kasutati röstitult kohvisegudes. Noored sigurilehed sobivad tarvitamiseks ka salatina (https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sigur). Kaebaja kasutatud allikast (s.t Vikipeediast) nähtub mh ka see, et hariliku siguri näol pole tegemist taimega, mida tänapäeval kasvatatakse tootmise eesmärgil tavapärase köögiviljana. Mõne taime käsitamist tavatähenduses köögiviljana ei tähenda alati seda, et seda taime tuleb käsitada köögiviljana ka toetuste andmise kontekstis.
11. PRIA on seisukohal, et määruse nr 53 redaktsiooni lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“, mis kehtib alates
12. aprillist 2017, kohaselt ei toetata hariliku siguri kasvatamist. Määruse nr 32 lisa 1 kinnitatud vormi kohaselt tuli pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus täita vastavalt vormile PT50 ning kasvatatav köögivili tuli leida põllumajanduskultuuride loetelust (kättesaadav: http://www.pria.ee/docs/resources/10332.pdf?). Vorm PT50 ise ei sisaldanud kasvatatavaid põllumajanduskultuuride loetelu, vaid seda tegi eraldi viide põllumajanduskultuuride loetelule:“Kasvatatav põllumajanduskultuur (veerus 9) – märgitakse kasvatatav põllumajanduskultuur „Abiks taotlejale“ lisas 1 toodud põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt.“ Viimati märgitud loetelus harilikku sigurit köögiviljana ei käsitletud. Asjaolu, et põllumajanduskultuuride loetelu pole õigusakt, ei muuda PRIA tegevust õigusvastaseks. Kui tegemist on siseaktiga, on mh ka sellega võimalik võrdse kohtlemise tagamiseks täpsustada õigusmõisteid, sh seda, mida käsitada köögiviljana.
13. Köögivilja mõiste määratlemisel pole PRIA eksinud ka põhjusel, et PRIA hinnangul ei ole kaebaja harilikku sigurit kasvatanud kui köögivilja. Kuigi harilikku sigurit võib teatud olukordades käsitleda ka köögiviljana, sellest ei saa järeldada, et sellele tulebki toetust maksta kui köögiviljale. PRIA seisukoha kohaselt oli põlluraamatu kannete kohaselt harilik sigur külvatud põllule nr 401
14. juunil 2015 ja põllule nr 110-1
15. juunil
16. Kontroll-lehel on põllu nr 401 kohta märgitud järgmist: „Eestleitud kultuur harilik sigur valge ristiku allakülviga. Mõlemad kultuurid külvatud 10.06.2015 (kontrollitud põlluraamatust). Ristik tihe ja õitsev. Põllul ei ole karjatamise jälgi. Gps-ga mõõdetud metsatuka ja kraavi äärest, ülejäänud osas teostatud visuaalne vaatlus.“ Kontroll-lehel on põllu nr 110-1 ja 110-2 kohta märgitud järgmist: „Eestleitud kultuur harilik sigur valge ristiku allakülviga. Mõlemad kultuurid külvatud 10.06.2015 (kontrollitud põlluraamatust). Ristik tihe ja õitsev. Põld mõõdetud kultuuri piiri mööda. Massiivipiiri muudetud põllusaare juurest. Tehtud lahustükk rohumaatükist. Põllul karjatamise jälgi ei ole. Tehtud fotod.“ (tl 17 pöördel). Ka Põllumajandusameti protokoll võimaldab järeldada, et kaebaja pole sigurit kasvatanud kui köögivilja (vt tl 19-20). Hariliku siguri kasvatamine valge ristiku allakülviga ei tähenda, et taime kasvatati kui köögivilja, mis 5 õigustaks sellele toetuse maksmist määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 3 sätestatud ühikumäärade alusel. Ühtlasi pole kaebaja esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas ta kasutas harilikku sigurit kui köögivilja. Usutav pole see, et sedavõrd suurel pinnal kasvatatakse köögivilja üksnes kasvatamise, aga mitte tootmise eesmärgil .
17. Halduskohus nõustub PRIA vaideotsuses p-s 7 toodud põhjendustega toetuse vähendamise ja sanktsiooni kohaldamise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2) (tl 13 pöördel).
18. Vastustaja on vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 7 ette näinud, et kui toetuse saaja ei maksa toetust otsuse p-s 5 nimetatud tähtaja jooksul ja toetusraha ei saa otsuse p 6 kohaselt tasaarvestada, arvestatakse viivist 0,1 % iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (

§ 114lg 1).

Kaebaja on seisukohal, et viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ning taotleb selle vähendamist. PRIA leiab, et tal puudub seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada.

§ 114lg 1 ei jäta PRIA-le kaalutlusruumi selle määramise ega suuruse osas.

Viivise tasumise kohustus tuleb seadusest. Vaidlustatud otsusega pole viivise suurust määratud, vaid selles on märgitud seadusest tulenev kohustus. Kui PRIA annab täitedokumendi, milles on nõutav viivise suurus märgitud, eeskätt selle raames hindab kohus, kas seadusest tulenev viivis on liidu õigusega ja vajadusel ka põhiseadusega kooskõlas.

1. Kuna PRIA ei ole õigusvastaselt keeldunud toetuse maksmisest, ei saa ka kohustamisnõuet rahuldada.
2. Eelnevast tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldatama. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 6