lg 1, 424, 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav GUNNAR KASK, isikukood 38304185214, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 21.01.-22.01.2016, tõkend vahistamine (Soomes kinni peetud 04.12.2019 ja Eesti Vabariigis kinni peetud 08.01.2020) Kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg kokkuleppel RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada GUNNAR KASK
Süüdi tunnistada GUNNAR KASK
(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
Süüdi tunnistada GUNNAR KASK
lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 2 p 1) järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista GUNNAR KASE liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 2
lg 1-3 alusel pöörata mõistetud vangistusest kohe täitmisele 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 21.01.-22.01.2016, s.o 2 päeva ja eelvangistus alates 04.12.2019 karistusaja hulka. GUNNAR KASEL kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud 28 päeva vangistust, mille algust lugeda alates tema kinnipidamisest, s.o 04.12.2019. Tõkend vahistamine GUNNAR KASE suhtes tühistada osaliselt täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisel. Ülejäänud karistust 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui GUNNAR KASK ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Gunnar Kask katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Gunnar Kaske käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Gunnar Kaske käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
MS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Kaselt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Gunnar Kaselt menetluskuluna ekspertiisitasud summas 858 (kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 (neliteist) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Gunnar Kaselt menetluskuluna kaitsjatasu summas 210 (kakssada kümme) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. 3 KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Gunnar Kasel tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1958 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 165 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 163 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700026064 ning selgitus: „Gunnar Kask, 1-18-3804, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§-de 83 lg 4 ja 421 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed: ekspertiisiakti nr 16E-TB0008 alusel ekspertiisiks saadetud ja alles jäänud objektid – lühendatud raudadega kombineeritud püss Merkel 96k Game Scene Drilling nr 983 kaliiber 12 ja 8x57 mm, signaalpadrun 1 tk kaliiber 12, kaks padrunikesta, padruniosad (3 pakendit) – relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 31/16 08.06.
Gunnar Kask on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 28.08.2016.a kella 15.30 paiku, olles alkoholijoobes (joove tuvastatud uuringuaktiga nr 1824T, mõõtetulemus 2,77 +/- 0,06 mg/g etanooli veres), juhtis mootorratast xxxx registreerimismärgiga xxx xxxx linnas xxxx ja xxxx tänaval. Sellise käitumisega rikkus Gunnar Kask liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Gunnar Kask, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
Gunnar Kask on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 30.01.2017 ajavahemikul kella 00.30-01.00 põhjustas liiklusõnnetuse xxxx vallas xxxx mnt xxxx. km-l, kus juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles sõiduki juhtimist keelavas alkoholi piirmäära ületavas seisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0025 mõõdeti alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 0,98 mg/l), sõitis autoga, milles olevad sõitjad ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks tee seisundit, ilmastikutingimusi, sõiduki seisundit ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava takistuse ees, milleks oli alkoholi tarvitamisest ja olukorrale mittevastava kiiruse valimisest tulenev oht kaotada sõiduki juhitavus, kaotas lauges vasakkurvis ebaõigelt valitud sõidukiiruse ja alkoholi tarvitamisest vähenenud reaktsioonide ja funktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, sattus külglibisemisse ning sõitis paremale teelt välja ja rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi R V ning hukkus sündmuskohal P K, kellel oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata ja kelle surma põhjuseks oli lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma, millega kaasnesid lülisamba murd, 5 seljaaju rebend ja verevalumid selle kelmete aluselt järgneva seljaaju talituse häirumisega, mis oligi otseseks surmapõhjuseks. Oma sellise tegevusega rikkus Gunnar Kask Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), LS § 30 lg 1 (Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud), LS § 33 lg 2 p 6 (Juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud), LS § 33 lg 11 p 2 (Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule), LS § 50 lg 3 p 1 (Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama), LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja LS § 69 lg 3 (Mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) nõudeid. Seega Gunnar Kask, rikkudes mootorsõiduki juhina LS § 16 lg 1, LS § 30 lg 1, LS § 33 lg 2 p 6, LS § 33 lg 11 p 2, LS § 50 lg 3 p 1, LS § 69 lg 1, korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 3 nõudeid ning põhjustades sellega inimese surma, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Gunnar Kasele mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust,
(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 1) järgi 1 aasta vangistust ja
lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 2 p 1) järgi 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
lg 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 21.01.2016 kuni 22.01.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda Gunnar Kase karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev 04.12.2019.
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud 3 aastat 11 kuud vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Kask ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6 Määrata Gunnar Kask katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Gunnar Kaske käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Gunnar Kaske käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav Gunnar Kask on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Gunnar Kask on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Gunnar Kask tuleb süüdi tunnistada
lg 1, § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 1) ja § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: tulirelva ekspertiisi (akt nr 16ETB0008) maksumus 420 eurot (tl 62), surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17EIDS0006/37) maksumus 343 eurot (tl 192), arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 17ELÕX0021) maksumus 95 eurot (tl 191) ja joobe tuvastamisega (uuringuakt nr 1824T) tekkinud kulu 14 eurot (tl 72) ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 210 eurot vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Gunnar Kasel tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1958 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes esimesel kuul 165 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 163 eurot. 7
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel: ekspertiisiakti nr 16E-TB0008 alusel ekspertiisiks saadetud ja alles jäänud objektid – lühendatud raudadega kombineeritud püss Merkel 96k Game Scene Drilling nr 983 kaliiber 12 ja 8x57 mm, signaalpadrun 1 tk kaliiber 12, kaks padrunikesta, padruniosad (3 pakendit) – relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 31/16 08.06.2016 (tl 63). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel: sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx päikesesirmid 2 tk ja 3 karpi DNA proovidega asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 29 17.03.2017 (tl 184). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäävad kriminaalasja toimiku juurde: Häirekeskuse kõnesalvestised 30.01.2017 toimunud kõnedest telefoninumbri xxxx ja häirekeskuse lühinumbri 112 vahel, mis asuvad CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 230); - kiivrikaamera videosalvestis T K ülekuulamisprotokolli juurde, mis asub CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (tl 231). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.