lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus keeldub kostja 26.08.2019 menetlusdokumendile lisatud tõendi vastuvõtmisest
alusel, kuna tõend on esitatud hilinenult ning kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendi esitamisega hilinemiseks. Tõendi vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimist, kuna tõendi vastuvõtmisel peaks kohus võimaldama hagejal selle osas seisukohta avaldada. Kuna tõend on esitatud elektroonilisel kujul, siis kohus füüsiliselt seda kostjale ei tagasta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastab võrgulepingu nr xxx (leping koos tüüptingimustega lk 23-25, 26-30p) alusel, et kostja ja Elektrilevi OÜ vahel oli sõlmitud võrguleping nr 4940350145, millega Elektrilevi OÜ kohustus osutama kostjale kokkulepitud tingimustel võrguteenust ja kostja maksma selle eest tasu. Lepingu kohaselt oli tarbimiskohas Tuulepark, x alajaam, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel 5 200 kW. Kohus tuvastab kompromisslepingu (lk 3 40-42) alusel, et kostja, Elektrilevi OÜ ja Elektri Energia AS sõlmisid 07.09.2016 kompromisslepingu. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kompromisslepingu p 4 alusel, mille kohaselt tasub kostja alates 01.09.2016 võrgulepingu nr xxx, samas liitumispunktis varem sõlmitud võrgulepingu või selle lisa ja/või samas liitumispunktis hiljem sõlmitud võrgulepingu kohase tootmisvõimsuse (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) ja/või muu vastavas liitumispunktis kokku lepitud tootmisvõimsuse ületamise eest Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud 5-kordset hinnakirjas toodud võrguühenduse kasutamise kilovatipõhist tasu (edaspidi ja eelnevalt ka 5-kordne võrgutasu) vastavalt esitatud arvetele. VÕS (võlaõigusseadus) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlus puudub, et kompromisslepingu p-s 4 on sisuliselt kokku lepitud leppetrahvis VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Pooled vaidlevad, kas Elektrilevi OÜ on loovutanud oma kompromisslepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Loovutamise tõendamiseks on hageja esitanud Elektrilevi OÜ kinnituse nõuete loovutamise kohta (lk 50). Nähtuvalt nimetatud tõendist on Elektrilevi OÜ väljastanud 13.02.2015 kinnituse, mille kohaselt Elektrilevi OÜ kinnitab, et on andnud hagejale üle võrguteenuse osutamisest tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded klientide vastu. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud tõendiga ei ole tõendatud, et hagejale on loovutatud Elektrilevi OÜ nõuded kostja vastu, mis tulenevad 07.09.2016 kompromisslepingust. Leppetrahvinõue ei ole tasunõue võrguteenuse osutamise eest. Samuti ei olnud 07.09.2016 leping sõlmitud mitte võrguteenuse osutamiseks, vaid, nähtuvalt lepingu preambula punktidest a - j, eesmärgiga reguleerida lepingupoolte õigussuhteid, mille osas olid tekkinud vaidlused. Nähtuvalt vaidlusalustest arvetest nr xxx ja nr xxx (vastavalt lk 47-47p ja 48-48p) on arved esitatud kostjale 2017.a. augustis ja septembris Elektrilevi OÜ poolt. Arvetel on märgitud, et hageja osutab Elektrilevi OÜ-le arveldusteenust. Seega on Elektrilevi OÜ käsitlenud ennast võlausaldajana ega ole andnud mõista, et nõuded oleksid loovutatud. Kostja on esitanud kohtule ka e-kirjavahetuse kompromissi läbirääkimiste kohta seoses vaidlusaluste arvetega (lk 149-151). Nähtuvalt nimetatud kirjavahetusest on kostja pidanud läbirääkimisi 2017.a. detsembris ja 2018.a. jaanuaris Elektrilevi OÜ-ga, mitte hagejaga. Nimetatu ei ole kooskõlas hageja väitega nõuete loovutamise kohta. Kohus juhtis eelistungil kostja tähelepanu asjaolule, et esitatud tõend ei pruugi olla loovutamise tõendamiseks piisav ning tegi ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (protokoll lk 2, tlk 137p). Kostja asus 29.07.2019 menetlusdokumendis seisukohale, et esitatud tõend on piisav ning täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et kuna tõendatud ei ole, et Elektrilevi OÜ oleks loovutanud oma 07.09.2016 kompromisslepingust tulenevad nõuded hagejale, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja on vastavad nõuded kostja vastu omandanud. Seetõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et hageja põhinõue tuleks 9 215,52 euro osas, so arve xxx, koos seonduva viivisenõudega jätta rahuldamata sõltumata hinnangust nõuete loovutamisele. Pooled ei vaidle, et kostja on arve xxx tasunud, hageja ei ole välja toonud, et kostja ei oleks arvet tasunud tähtaegselt. Asjaolu, et kostja asus pärast arve tasumist seisukohale, et arvel kajastatud nõue ei olnud täies ulatuses põhjendatud ning asus seda, vastavalt hageja väljatoodule, vaidlustama, ei 4 muuda varasemat kohustuse täitmist. Juhul kui tasaarvestuse teeb isik, kellel teise poole vastu nõue puudub, on tasaarvestuse avaldus õigusliku toimeta. Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda liitumisleping xxx (lk 5-22), teade võrgulepingu pikendamisest (lk 31), liitumislepingu lisa 5 (lk 32-37), kiri lepingu täitmisest (lk 38-39), teade liitumistaotluse menetlemise tähtajast (lk 43), kostja e-kiri seoses menetluse peatamisega (lk 45), kirjavahetus seoses elektrisüsteemi nõuetekohasusega (lk 46-46p, lk 74-74p), kirjavahetus seoses võlgnevusega (lk 49, lk 76-77, lk 79, lk 80-81), võrguleping xxx(lk 92-92p), kirjavahetus seoses sidetestiga (lk 93-114, lk 133-134), kostja kahju hüvitamise nõue Elektrilevi OÜ-le koos lisadega (lk 126-132). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Hageja on nimetanud hagihinnaks 26 950,10 eurot. Hageja ei ole arvestanud hagihinna arvestamisel hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivisenõude hinda. Hagihind on
lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 alusel 33 523,19 eurot (põhinõue 18 010 + viivis 8 939,54 + viivis ühe aasta kohta 6 573,65). Kohus määrab
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on märkinud oma menetluskulude nimekirjas, et kostja menetluskuluks on kulu lepingulisele esindajale summas 1 957,50 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.