Obsah (9)

§ 36§ 35§ 1§ 3§ 5§ 8§ 34§ 23§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2020, Tallinn Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised 3-19-1937 XX kaebus Eest

tähenduses teabevaldajaks, kes on kohustatud täitma

-s sätestatud kohustusi. Riigikohus on 17.10.2018 otsuses asjas nr 3-15-3228 märkinud: Avatud ühiskonnas on avalike rahaliste vahendite väärkasutuse ennetamisel oluline osa ka avalikkusel, sh ajakirjandusel, mida avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa ega suuda täielikult asendada. Nii on teabe avalikkusel oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemisest heidutamisel ja nende ennetamisel. Kui avaliku võimu kontroll piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu andmisega, siis avalikkus juhib tähelepanu ka eetilistele küsitavustele. See aitab kaasa demokraatia ja avatud ühiskonna põhimõtetele rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela 2 tegelikule toimimisele (p-s 18). Kaebaja soovis andmeid ja dokumente selle kohta, kuidas ERR kui avalik-õiguslik juriidiline isik kasutab avalikku ressurssi, st kas ERR maksab tsiviilasjas lisaks enda õigusteenuse osutamise kuludele ka teiste kostjate õigusteenuse osutamise kulud. Vastustaja tegevus avaliku ressursi kasutamisel peab olema kontrollitav ja läbipaistev. 4.2. ERR keeldus õigusvastaselt enda töötajate õigusteenuse osutamise kulude võimaliku hüvitamise kohta andmete ja dokumentide väljastamisest. Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-19267 on kaebaja, Brave Capital OÜ ja V. K. esitatud nõuded kostjate ERR-i, Lieven-M. K. ja A. P. vastu. Kostjaid esindab Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ (edaspidi kolmas isik) advokaatide Paul Keres ja Maris Vutt kaudu.

§ 36

lg 1 p 9 kohaselt ei tohi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Kaebaja leiab, et

§ 36

lg 1 p 9 annab kaebajale õiguse saada järgnevad andmed ning dokumentatsiooni selle kohta, kas ERR maksab lisaks enda õigusteenuse osutamisele ka M. K. ja A. P. kulud või mitte. Samuti on sellisteks andmeteks kliendilepingud kohtumenetluses osalemiseks ning selle alusel esitatavad arved koos spetsifikatsioonidega. Nendest dokumentidest võib samuti nähtuda, kes on kohustatud isikuks ning kes mille eest maksab. Kaebaja teabenõue ei puuduta tsiviilvaidluse sisu, vaid avaliku ressursi kasutamist. Kohtupraktikas on teabenõude korras kohustatud kohalikku omavalitsust esitama teabenõudjale kohaliku omavalitsuse käskkirjad, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse töötajate isikustatud palkasid ja muid hüvesid (Riigikohtu 17.10.2018 otsus asjas nr 3-15-3228). Töötaja saadavaks hüveks on kohtumenetluses tekkivate menetluskulude kandmine tööandja poolt või nende hüvitamine töötajale. Olukorras, kus töötaja saab sellised hüvesid, on tegemist töötajale võimaldatava erisoodustusega. 4.

1. ERR keeldus õigusvastaselt andmete ja dokumentide väljastamisest tuginedes kolmandate isiku ärisaladuse kaitse vajadusele. ERR väited ärisaladuse kaitse vajaduse kohta on üldsõnalised, põhjendamata ning tõendamata. ERR ei ole esitanud põhjendust, miks teatud lepingu osa peab olema kaitstud ärisaladusega ning kuidas see vastavate andmete avaldamine objektiivselt kahjustab ärisaladust. Kaebaja leiab, et küsitud andmete ja dokumentide puhul ei ole tegemist kolmanda isiku ärisaladust sisaldavate andmete ja/või dokumentidega. Puuduvad põhjendused, mis võimaldavad objektiivselt järeldada, et kliendileping ja või selle alusel esitatud arved on kaitstud ärisaladusega. ERR põhjendas keeldumist sellega, et kaebajal on võimalik tutvuda küsitud andmete ja dokumentidega tsiviilasjas nr 2-18-
2. Kaebajal arvates kinnitab see väide, et ERR väited ärisaladuse kaitse vajaduse kohta on ebaõiged. 3 ERR-ga lepingut sõlmides pidi kolmas isik arvestama ja eeldama, et leping ja selle tingimused kuuluvad avaldamisele. Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) koostatud „Avaliku teabe seaduse üldjuhendi“ (edaspidi Juhend) kohaselt: „Asutus ja ta lepingupartner ei saa kokku leppida piirangute rakendamises suuremas mahus, kui näeb ette avaliku teabe seadus. Lepingusse pandud punkt, mille kohaselt kogu lepingu sisu on ärisaladus või muul põhjusel konfidentsiaalne, on asutusega sõlmitud lepingu puhul õigustühine.“ (Juhendi lk 17). Samuti on Juhendis märgitud, et „ […] on ilmne, et eelarveraha eraldamist käsitleva lepinguosa kõrval on muidki andmeid, millele ärisaladust laiendada ei saa: näiteks lepingu ese kui selline (mida telliti) […].“ (Juhendi lk 17). Isegi kui kolmanda isiku hinnangul on kliendilepingu ja arvete puhul tegemist ärisaladusega, ei tähenda, et see nii objektiivselt on ning on välistatud

alusel andmete ja dokumentide väljastamine. Vastasel juhul on isikute õigused andmete saamiseks

-i alusel illusoorsed, mitte reaalsed, kuna avaliku teabe valdaja lepingupartner võib alati andmete ja dokumentide kohta märkida, et tegemist on ärisaladusega. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Justiitsministeerium kui avaliku teabe valdaja väljastas teabenõude korras advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu ja selle lisa ilma et oleks kinni katnud lepingu teatud osas. 4.

1. ERR keeldus õigusvastaselt andmete ja dokumentide väljastamisest tuginedes väidetele seoses tsiviilasjaga nr 2-18-
2. ERR viited sellele, et kaebajal on teoreetiline võimalus tutvuda õigusteenuse osutamise kulusid puudutavate dokumentidega tsiviilasja nr 2-18-19267 raames, ei välista ERR kohustust vastata teabenõudele

-s sätestatud korras ja tähtaegadel. Samuti on ERR väide dokumentidega tutvumise osas ekslik, kuna tsiviilasja lahendades küsivad kohtud äärmiselt harva lisaks menetluskulude nimekirjale ka muid dokumente. Tsiviilkohtumenetluses ei esitata üldjuhul koos menetluskulude nimekirjaga kohtule arveid ega arvete tasumist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6), rääkimata kliendilepingutest. Praktikas ei ole tsiviilasja lahendavad kohtud nõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist, sh arvete või nende tasumist tõendavate dokumentide esitamist. Tsiviilasjades lahendatakse menetluskulude küsimus üldjuhul pelgalt menetluskulude nimekirja alusel. Menetluskulusid tõendavate dokumentide küsimine kohtu poolt on diskretsiooniotsus, mida kaebaja ei saa vaidlustada. Kaebaja kordab varasemat väidet, et kui ERR arvates saab kaebaja küsitud andmete ja dokumentidega tutvuda tsiviilasja nr 2-18-19267 raames, siis jääb arusaamatuks, milline on ERR jaoks takistus küsitud andmete ja dokumentide väljastamisel. 4.5. ERR keeldus õigusvastaselt andmete ja dokumentide väljastamisest tuginedes

§ 35

lg 2 p-le 4, kuivõrd teabenõude täitmine ei saa kahjustada ERR huve, mida tuleb tsiviilkohtumenetluse raames kaitsta. ERR SEISUKOHT 5. ERR vaidleb kaebusele vastu ning palub see rahuldamata jätta.

§ 35

lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust ja sama paragrahvi lg 1 p 19 alusel seaduses sätestatud muu teabe. Kuna kaebaja poolt nõutud teave puudutab kahepoolset tehingut ehk kliendilepingut, siis tuleb ERR-il teabenõude täitmisel võimalikuks takistuseks oleva 4 asjaolu kohta küsida nõusolekut lepingu teiselt poolelt. Kaebaja küsitud andmete ja dokumentide väljaandmiseks ei ole ERR saanud nõusolekut kolmandalt isikult, kes leiab, et nimetatud andmed ja dokumendid on ärisaladuse ja kutsesaladusega kaitstud. Ärisaladuse kaitse osas tugineb ERR ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse mõistele. ERR leiab, et keeldus õiguspäraselt andmete ja dokumentide väljaandmisest lähtudes

§ 35lg 1 p-dest 17 ja 19 koosmõjus advokatuuriseaduse (edaspidi Adv

S) § 43 lg-ga 3 ja § 45 lgga

1. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ning palub see rahuldamata jätta. 6.
3. Riigikohtu otsus nr 3-15-3228 puudutas kohaliku omavalituse töötajate töötasude avaldamist. Seega ei ole otsuse lõppjäreldus otseselt siduv muu teabe osas, mis puudutab avalikõigusliku juriidilise isiku töötajaid. Samale seisukohale on asunud Eesti Vabariigi õiguskantsler

§ 36lg 1 p 9 sisustades (31.05.2019, nr 6-1/190430/1902779).

6.2. Isiku õigus teabenõude korras teavet saada ei ole absoluutne.

sätestab nii kohustuslikud kui ka võimalikud alused teabe asutusesiseseks tunnistamiseks.

§ 35

lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Tuginedes EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud ärisaladuse määratlusele, leiab kolmas isik, et kliendileping ja selle alusel esitatud arved on ärisaladus. ERR ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendileping ei käsitle üksnes tsiviilasjas nr 2-18-19267 esindamist, vaid õigusteenuse osutamisest laiemalt. Kliendilepingus sisaldub kehtestatud õigusteenuse hinnakiri ja tulemustasusüsteem. Ei ole kahtlust, et nimetatud teave ei ole üldtuntud. Ka teabe salajasusest tingitud kaubanduslikku väärtust tuleb jaatada, kui arvestada ERR mainet ja nime ning õigusmaastiku konkurentsitihedust. Kolmanda isikuga sõlmitud kliendilepingu tingimuste avaldamise järel on eluliselt usutav, et kolmanda isiku konkurendid võivad üritada ERR-i enda kliendiks üle meelitada. Kuivõrd kaebaja on otsesõnu öelnud, et ta ei välista teabe hilisemat taaskasutamist, on oht, et ta seda ärilisel või kolmandale isikule muul kahjulikul moel kasutab, vägagi reaalne. Ärisaladuse kolmas kriteerium on täidetud lähtuvalt selle teabe olemusest. Nimelt on tegemist kutsesaladusega, mis on AdvS kohaselt kaitstud. Büroo on rakendanud kõiki vastavaid meetmeid kutsesaladuse salajas hoidmiseks, mida tuleb praegusel juhul lugeda ka meetmeteks ärisaladuse kaitsmiseks. 6.3.

§ 35

lg 1 p 19 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks seaduses sätestatud muu teabe.

§ 35lg 1 p 19 suhtes on eriseaduseks Adv

S, mille § 45 lg 1 sätestab advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustuse. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Sätte mõju ning eesmärki tuleb tõlgendada kliendi vaatest, st usaldussuhte kaitse eesmärgist. 5 Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes lahendis leidnud, et advokaadi kutsesaladuse kaitse on vajalik nii Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 (õigus õiglasele kohtulikule arutamisele) kui ka konventsiooni artikli 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu) täitmise tagamiseks. Advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on õigusriigi oluliseks tingimuseks. Ühelt poolt on see advokaadile seadusega antud kutsetegevuse tagatis ja teiselt poolt kliendile seadusega antud õigus. Konfidentsiaalsuse eesmärk on julgustada isikuid õigusteenuse kasutamisele, mis on ausa kohtupidamise eelduseks. Seega tuleb AdvS § 43 lg 3 tõlgendada selliselt, et piiratud on teabekandjate väljanõudmine nii advokaadibüroolt kui ka kliendilt, kes ei ole andnud nõusolekut konfidentsiaalse teabe avaldamiseks. Vastasel juhul kaotaks viidatud norm oma sisulise tähenduse. Kui AdvS § 43 lg 3 kohaselt oleks piiratud teabekandjate väljanõudmine advokaadibüroolt, aga kliendilt sama teabe väljanõudmist lubaks, siis ei oleks konfidentsiaalsus tagatud. Oma seisukoha kinnituseks esitas kolmas isik Eesti Advokatuuri juhatuse 03.07.2018 kirja nr 19/352 (edaspidi advokatuuri seisukoht). Seega välistavad

§ 35lg 1 p 19 koosmõjus Adv

S § 45 lg 1 kaebaja teabenõude rahuldamise, kuivõrd nõutava teabe näol on tegemist kutsesaladusega. Erandid advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsusest on sätestatud seadusega väga piiratud juhtudeks eelkõige ühiskondliku turvalisuse kaalutlustel. Sellisteks juhtudeks on esimese astme kuriteo ärahoidmine, terrorismi ja rahapesu tõkestamine. Praegused asjaolud ei ole ilmselgelt võrdväärse kaaluga, mistõttu tuleb ka reeglist erandi esinemist eitada. 6.4. Kolmanda isiku poolt kliendilepingu alusel vastustajale esitatud arved koos arvete aluseks olevate tööspetsifikatsioonide ja ajakuluga sisaldavad büroo ärisaladust ja on kaetud seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitsega. Kolmanda isiku poolt väljastatud arved koos nende aluseks olevate tööspetsifikatsioonidega ja ajakuluga vastavad ärisaladuse legaaldefinitsioonile. Nimetatud teave ei ole üldteada. Arvetest, ajakulust ja tööspetsifikatsioonidest on võimalik kaudselt tuletada büroo töökäik ning strateegia kohtumenetluses, mistõttu omab see ka kaubanduslikku väärtust oma salajasusest tingituna. Teabe salajasuse hoidmiseks kasutusele võetud meetodid ühtivad kliendilepingu puhul kasutatavate meetoditega. 6.5.

§ 35

lg 2 p 4 kohaselt võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. Kaebaja ja vastustaja vahel on käimas tsiviilvaidlus, mille esemeks on ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuded. Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte ja ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis

1. Mainitud artikkel 47 tagab liidu õiguses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikega 1 antud kaitse. Harta artiklis 47 sisalduv tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte koosneb erinevatest elementidest, milleks on eelkõige kaitseõigused, poolte võrdsuse põhimõte, õigus pöörduda kohtusse ning õigus lasta end nõustada, kaitsta ja esindada. Juhime tähelepanu, et nimetatud kaitseõigused peavad olema tagatud ka vaidluse pooleks olevale avalikule võimule ning on tagatud ka Eesti õiguses. Ei ole kahtlust, et teabe avalikustamine, millest on tuletatav senine õigusteenuse osutamise käik ja võimalik, et ka tulevikku suunatud menetlusstrateegia, asetab riigi teise poolega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Kui õigusnõustamine ja selle osutamise aluseks teave oleks üldiseks kasutamiseks mõeldud teave ehk tsiviilõigussuhte teisele poolele igal ajahetkel teada, ei oleks riigile kui tsiviilõiguslikus suhtes võrdsele osapoolele tagatud õiglane ja võrdne 6 kohtupidamine. 6.
2. Advokaadibüroo õigusteenuse osutamisega seotud andmekandjate puutumatus kehtib mitte üksnes kolmandate isikute suhtes, vaid ka kohtu ja riigiorganite suhtes. Kolmas isik viitab advokatuuri 03.07.2018 seisukohale, millest kolmanda isiku arvates järeldub, et advokaadibüroo klienti ei saa kohustada selliste andmete esitamiseks. Kolmanda isiku arusaamise kohaselt on kohtu 20.11.2019 määruse p 2 suunatud tõendite kogumisele. Tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja TsMS § 281 lg 2 p-dest 1 ja 2 võib advokaat või advokaadibüroo keelduda selliste dokumentide väljaandmisest, mis seonduvad õigusteenuse osutamisega ja mille kohta advokaat või advokaadibüroo esindaja võivad keelduda ütluste andmisest tunnistajana. Kutsesaladusega kaetud teave on selline TsMS § 281 lg 2 p-dega 1 ja 2 kaetud teave, mistõttu kolmas isik keeldub dokumentide väljaandmisest kohtumenetluse ajaks tsiviilasjas nr 2-18-
3. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Esmalt lahendab kohus kaebaja nõude (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
4. Kaebaja taotleb ERR-lt teavet ERR poolt avalike rahaliste vahendite kasutamise kohta. Täpsemalt taotleb kaebaja, et ERR väljastaks talle 22.01.2019 ERR ja kolmanda isiku vahelise kliendilepingu ja selle alusel kolmanda isiku poolt esitatud arved seisuga 17.09.2019, et teada saada, kas ERR maksab kõik tsiviilasja nr 2-18-19267 menetlusega seonduvad kostjatele õigusteenuse osutamise kulud või maksavad M. K. ja A. P. enda kulud ise. Vastustaja keeldus teabe väljastamisest 23.09.2019 ja 08.10.2019 vastustega. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks – küsitud teabe saamiseks – on tõhusaim kohustamisnõue toimingu tegemiseks – teabe väljastamiseks. Sellise nõude on kaebaja esitanud ning kohus menetlusse võtnud 18.11.2019 määrusega.
5. ERR on avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Rahvusringhäälingu seadus, edaspidi ERRS, § 2 lg 2), mille peamiseks tulu allikaks on iga-aastane eraldis riigieelarvest1 (ERRS § 7 lg 5 p 1) ehk avalikud rahalised vahendid. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul vaidlust olla selles, et kui ERR sõlmis kolmanda isikuga kliendilepingu tsiviilasjas nr 2-18-19267, siis maksab ERR kolmandale isikule õigusteenuse eest avalikest rahalistest vahenditest.
6. Põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 44 lg-s 2 ettenähtud põhiõiguse realiseerimist reguleerib põhiosas

, mille üheks eesmärgiks on luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (

§ 1

). Eeltoodust tulenevalt tuleb PS § 44 lg 2 rakendada ka avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Mis tahes teabekandjale jäädvustatud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites dokumenteeritud teave on avalik teave (

§ 3lg 1).

ERR ega kolmas isik ei ole seadnud kahtluse alla, et ERR täidab tsiviilasjas nr 2-18-19267 1

1. a. kattis riigieelarvest saadud eraldis 91% ERR kogukuludest (Riigikontrolli audit, kättesaadav www.riigikontroll.ee). 7 avalikke ülesandeid. Avalikuks ülesandeks ei ole mitte üksnes ülesanded, mis tulenevad ERRS §-st
2. Nendeks on ka ülesanded, mis on sellega seotud ning millega haldusorgan tegeleb
3. Kuivõrd ERR on kaasatud tsiviilasja kostjana TsMS alusel ning tsiviilasi seondub ERR toodetud saatega Pealtnägija. Seega on ERR ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendileping seotud avalike ülesannete täitmisega.
4. Avalike ülesannete täitmisega seondub avalike rahaliste vahendite kasutamine, mille puhul saab hinnata, kas riigieelarvest saadud eraldist on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas seadustega. Hindamiseks on vajalik vastav teave, mida näiteks Riigikontroll küsib ERR-lt auditeerimise käigus, avalikkus aga saab ERR-lt kui teabevaldajalt (

§ 5

lg 1 p 2) küsida teavet teabenõude korras (

§ 8lg 1 p 1 ja § 9 lg 1).

Kohtu hinnangul ei oma

§-s 1 seatud eesmärki silmas pidades tähtsust, kas teabenõude esitajaks on isik, kellel on ERR-ga pooleli tsiviilvaidlus, ajakirjanik, poliitik või kes iganes, sest õigus teostada kontrolli avalike rahaliste vahendite kasutamise üle on igaühel. 11.

§ 3

lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud korras võib avalikule teabele juurdepääsu piirata.

§ 34

lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 34

lg 2 alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35

lg 1 sätestab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35

lg 1 p-dest 17 ja 19 tulenevalt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust ja seaduses sätestatud muu teabe.

§ 36

lg 1 p-st 9 tulenevalt ei tohi avalik-õiguslik juriidiline isik kui teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise kohta.

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kohus pöördus istungil kaebaja poole järgmiselt: Teie teabenõude ja kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on saada teavet ERR poolt avalike rahaliste vahendite kasutamise kohta. Kas nõustute, et seega ei pea kohus ERR kohustama esitama kliendilepingut selles ulatuses, mis ei seondu teabenõude ja kohtule esitatud kaebuse eesmärgiga? (istungi protokoll 10:33:48, dtl 143). Kaebaja vastas küsimusele jaatavalt: arvete koos spetsifikatsioonidega väljanõudmise eesmärgiks on aru saada, kas makstakse töötajate eest. Tulenevalt teabenõudest (dtl 10-11), kaebusest ja kaebaja istungil antud selgitusest mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et kliendilepingu ja arvete alusel teada saada, kas ERR maksab ka M. K. ja A. P. osutatud õigusteenuse eest kulud, mis puudutab avalike rahaliste vahendite kasutamise õiguspärasust. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas ERR keeldus põhjendatult teabenõude täitmisest. Selleks, et otsustada, kas ERR rakendas

§ 23

lg 1 p 1 õiguspäraselt, tuleb esmalt lahendada järgmised küsimused: 2 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 44 komm 24, www.pohiseadus.ee. 8 1) kas avalikule teabele juurdepääsupiirangu kehtestamine kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks on õiguspärane (

§ 1

, § 36 lg 1 p 9 tõlgendamine koosmõjus EKÄTKS §-ga 5); 2) kas avalikule teabele juurdepääsupiirangu kehtestamine kutsesaladuse kaitseks on õiguspärane (

§ 1, § 36 lg 1 p 9 tõlgendamine koosmõjus Adv

S § 45 lg-ga 1; 3) kas avalikule teabele juurdepääsupiirangu kehtestamine ERR kui tsiviilkohtumenetluse menetlusosalise huvide kaitseks on õiguspärane (

§ 1, § 36 lg 1 p 9 tõlgendamine koosmõjus Ts

MS §-ga 7). 12. Kohtupraktikas on leitud, et

alusel väljastatav teave peab kajastama andmeid eeskätt haldusorgani, mitte kolmandate isikute kohta. Praktikas on need aga sageli lahutamatult seotud, nagu ka menetletavas kohtuasjas, kus kaebaja taotletud dokument annab ühelt poolt teavet Tallinna linna vara ja eelarvevahendite kasutamise kohta ning teisalt puudutab ka tema lepingupartneri majandustegevust. Sellise olukorra lahendamiseks on

-s ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastava teabele (

§ 35

), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (

§ 36

) (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus asjas nr 3-16-2097, p 12).

§ 1

sõnastust luua võimalused avalikkuse kontrolliks tuleb koosmõjus

§ 36

lg 1 pga 9 mõista selliselt, et ERR ei saa teabenõude täitmisest keelduda selliselt, et avalikkusel puudub võimalus hinnata avalike rahaliste vahendite kasutamise põhjendatust.

§ 36

lg 1 p-s 9 nimetatud dokumentideks on dokumendid, mille alusel ERR on võtnud varalised kohustused ja mille alusel ta varalisi kohustusi täidab. Käesoleval juhul on nendeks dokumentideks: 1) ERR ja kolmanda isiku vaheline kliendileping; 2) kliendilepingu alusel kolmanda isiku poolt esitatud arved seisuga 17.09.

1. Nimetatud dokumendid on avalikuks teabeks selles osas, mille alusel on võimalik tuvastada, kas ERR maksab kõik tsiviilasja nr 2-18-19267 menetlusega seonduvad kostjatele õigusteenuse osutamise kulud või maksavad M. K. ja A. P. enda kulud ise. Vastustaja esitas 08.10.2019 vastusena kaebaja teabenõudele maksekorraldused, millest nähtuvad üksnes summad, mille ERR maksab kolmandale isikule seoses tsiviilasjaga nr 2-
2. Maksekorraldustest (dtl 25-31) ei nähtu, kas tasutavad summad puudutavad üksnes ERR-le osutatud õigusteenust või hõlmab see ka M. K. ja A. P. osutatud õigusteenust. Kohus esitas istungil kolmandale isikule järgmise küsimuse: kas kolmas isik oli ERR-ga 22.01.2019 kliendilepingut sõlmides teadlik, et

§ 36

lg 1 p 9 kohaselt ei või ERR kehtestada juurdepääsupiirangut dokumentidele, mis puudutavad avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamist? (istungi protokoll 11:18:09). Kolmas isik vastas, et jah, loomulikult oli ta teadlik nimetatud õigusnormist. Seega ei saanud kolmandal isikul tulenevalt

§-st 1 ja § 36 lg 1 p-st 9 olla õiguspärast eeldust, et kliendilepingus ja arvetel sisalduvat teavet ERR poolt avalike rahaliste vahendite kasutamise kohta saab ERR määratleda kui juurdepääsupiiranguga teavet. Seega ei saanud kolmandal isikul olla ka õiguspärast eeldust, et ERR-l puudub õiguslik kohustus teabenõude alusel nimetatud teavet väljastada ilma kolmanda isiku kui ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta (EKTÄKS § 5). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ERR kehtestas õigusvastaselt juurdepääsupiirangu kliendilepingule ja arvetele ärisaladuse kaitse põhjendusega. 9 13. AdvS § 45 lg 1 sätestab, et advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kolmas isik märkis 03.01.2020 vastuse p-s 16, et AdvS § 45 lg 1 mõju ning eesmärki tuleb tõlgendada kliendi vaatest, st usaldussuhte kaitse eesmärgist. Kohus nõustub, et normi eesmärgiks on kaitsta klienti. Samas on AdvS § 45 lg 1 üldnorm, mille sisustamisel tuleb arvestada teiste erinormidega lähtuvalt konkreetsest AdvS § 45 lg 1 kaitsealasse jäävast teemast (andmed, pöördumise fakt, tasu suurus). Kui õigusteenuse eest makstava tasu suurus on füüsiliste isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku kui kliendi puhul AdvS § 45 lg 1 alusel kaitstavaks teabeks, siis avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul tuleb arvestada

§-st 1 ja § 36 lg 1 p-st 9 tuleneva piiranguga. Tegemist on erinormidega, mis välistavad selle teabe kaitse. Analoogne olukord kehtib kutsesaladuse kaitsealasse kuuluvate õigusteenust osutades teatavaks saanud andmetega. Ka nende andmete kaitse ei ole absoluutne. Kohus nõustub kolmanda isiku 03.01.2020 vastuse p-s 19 toodud näidetega selle kohta, millal seadusandja on pidanud õigustatuks kehtestada erandid andmete kaitse kohta. Samas ei ole kohane võrdsustada õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust kutsesaladuse kaitse olulisuse mõttes. 13.

1. Kolmas isik tugines oma seisukohas kutsesaladuse kaitse kohta advokatuuri 03.07.2018 seisukohale (dtl 67-69). Esitatud seisukoht ei ole määrav käesoleva vaidluse lahendamisel, kuna puudutab kutsesaladust seoses tõendite kogumisega. Seisukoht algab järgmiselt. Pöördusite advokatuuri juhatuse poole, kuna kohus rahuldas menetlusosalise tõendite kogumise taotluse, mille sisuks on välja nõuda vastaspoolelt samas asjas kohtueelses faasis tema advokaadiga peetud kirjavahetus, vahetatud dokumendid ja menetlusosalise huvides koostatud hinnangud, sealhulgas ülevaadatud lepingud. Seisukoht lõpeb järgmiselt. Käesoleval juhul on tegemist tõendi kogumisega tsiviilvaidluses ja seadusandja ei ole selleks puhuks sätestanud erandeid konfidentsiaalse teabe avaldamise osas. Advokatuur esitas seisukoha AdvS § 45 lg 1 teksti advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid kohta. Sellest tulenevalt tuleb mõista ka advokatuuri seisukohta teabekandjate puutumatuse ja selle välistatuse osas tulenevalt teistest õigusaktidest. Järelikult on advokatuuri seisukoht Seega tuleb AdvS § 43 lg 3 tõlgendada selliselt, et piiratud on teabekandjate väljanõudmine nii advokaadibüroolt kui ka kliendilt esitatud tsiviilkohtumenetluses tõendite kogumist silmas pidades. Kohus küsis istungil kolmandalt isikult, kas ta nõustub, et advokatuuri juhatuse seisukoht ei puuduta tasu teemat, vaid see puudutab tagatisi seoses infoga, mida advokaat saab kliendilt (istungi protokoll 11:16:53, dtl 143). Kolmas isik vastas, et see ei puuduta tasu teemat. 13.
2. Kolmas isik kinnitas istungil, et ta oli ERR-ga kliendilepingut sõlmides teadlik

§ 36

lg 1 p-st 9, mille kohaselt ei või ERR kehtestada juurdepääsupiirangut dokumentidele, mis puudutavad avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamist (istungi protokoll 11:18:09, dtl 143). 10 Seega ei saanud kolmandal isikul tulenevalt

§-st 1 ja § 36 lg 1 p-st 9 olla õiguspärast eeldust, et kliendilepingus ja arvetel sisalduvat teavet ERR poolt avalike rahaliste vahendite kasutamise kohta saab ERR määratleda kui juurdepääsupiiranguga teavet. Seega ei saanud kolmandal isikul olla ka õiguspärast eeldust Adv § 45 lg-le 1 tuginedes, et ERR-l puudub õiguslik kohustus teabenõude alusel nimetatud teavet väljastada. Seega leiab kohus, et ERR kehtestas õigusvastaselt juurdepääsupiirangu kliendilepingule ja arvetele kutsesaladuse kaitse põhjendusega. 14. Kui ERR keeldus 23.09.2019 teabenõude täitmisest, siis oli üks põhjendustest järgmine: juhime Teie tähelepanu asjaolule, et dokumendid õigusabi kulude kohta esitatakse tsiviilasja raames kohtule ja Teil ja Teie esindajal on võimalik nendega tutvuda ja esitada vajadusel küsimusi tsiviilasja raames. Kohus nõustub kaebajaga selles, et isegi kui kaebajal on teoreetiline võimalus tutvuda õigusteenuse osutamise kulusid puudutavate dokumentidega tsiviilasja nr 2-18-19267 raames, ei välista see ERR kohustust vastata teabenõudele

-s sätestatud korras ja tähtaegadel.

1. Kaebaja taotles teabenõudes kolmanda isiku poolt esitatud arvete esitamist, millest nähtuvad tööspetsifikatsioonid ja ajakulu. Kolmas isik leiab, et arvetel olevast ajakulust ja tööspetsifikatsioonidest on võimalik kaudselt tuletada büroo töökäik ning strateegia kohtumenetluses, mille kaebajale teatavaks tegemine asetab ERR kaebajaga võrreldes tsiviilvaidluses oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ja ERR vahel on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-
2. Kuna kohus ei ole näinud arveid, ei ole kohtul võimalik hinnata, millise täpsuse astmega on arvetel kajastatud kolmanda isiku õigusteenuse kirjeldus ja kas selle teadasaamine kaebaja poolt võib negatiivselt mõjutada ERR õigust võrdsele kohtupidamisele. Seda kolmanda isiku 03.01.2020 vastuse p-s 25 (dtl 65) esitatud negatiivset mõju ei saa seetõttu välistada. Eeltoodud põhjusel pöördus kohus istungil kaebaja poole järgmiselt: Teie teabenõude ja kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on saada teavet ERR poolt avalike rahaliste vahendite kasutamise kohta. Kas nõustute, et seega ei pea kohus ERR kohustama esitama kliendilepingut selles ulatuses, mis ei seondu teabenõude ja kohtule esitatud kaebuse eesmärgiga? (istungi protokoll 10:33:48, dtl 143). Kaebaja vastas küsimusele jaatavalt: arvete koos spetsifikatsioonidega väljanõudmise eesmärgiks on aru saada, kas makstakse töötajate eest. Seega kinnitas kaebaja istungil kaebuses toodut, et teabenõudega ei esitatud küsimusi vaidluse sisu ega ERR seisukohtade osas, vaid avalike rahaliste vahendite kasutamise ning seda puudutava dokumentatsiooni kohta. Järelikult ei kohustu ERR kaebajale esitama muid kliendilepingus ja arvetel olevaid andmeid, mis ei seondu kaebaja konkreetse küsimusega. Seega ei ole vajalik esitada arvetel olevaid spetsifikatsioone detailselt, vaid üksnes selles ulatuses, et kaebaja saaks vastuse enda teabenõudele. Sellises ulatuses ei riku teabenõude täitmine ERR huvisid. Seda kinnitab kolmanda isiku poolne selgitus istungil: me ei taha välja anda seda teavet, millest on näha, mida keegi konkreetses asjas teeb ja kuidas lõpptulemus ehk teenus kliendile kujuneb. See on meie ja kliendi vaheline asi (istungi salvestis 11:05:30). Kaebaja küsis kolmandalt isikult istungil järgmist: sooviks täpsustada, et kui tsiviilasjas esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, kas seal märgitud spetsifikatsioonid ei lange kokku arvel esitatuga ehk te muudate neid? (istungi protokoll 11:13:40). Kolmas isik vastas: teinekord 11 me oleme muutnud neid, et sealt eemaldada sensitiivset informatsiooni. Seega saab ERR teabenõuet täita selliselt, et kolmas isik muudab juba esitatud arveid. Muudetud arvetelt peab olema näha, kas arved kajastavad ka M. K. ja A. P. osutatud õigusteenust. Eeltoodust tulenevalt on ERR-l võimalik teabenõue täita selliselt, et ERR kui menetlusosalise huvid ei saa kahjustatud.

§ 9

lg 2 p 3 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras. Kohus mõistab nimetatud õigusnormi selliselt, et teabevaldajal tuleb otsustada, mis ulatuses on tal võimalik teabenõuet täita ehk avalikustama teabe, millele ei ole alust juurdepääsupiirangut kehtestada. Kohtu hinnangul jättis ERR selle kohustuse täitmata. Seega leiab kohus, et ERR kehtestas õigusvastaselt juurdepääsupiirangu kliendilepingule ja arvetele põhjendusega, et see kahjustaks ERR kui menetlusosalise huvisid tsiviilvaidluses. 16. Kuna ERR kehtestas kliendilepingus ja arvetel olevatele ERR avalike rahaliste vahendite kasutamist puudutavale teabele juurdepääsupiirangu õigusvastaselt, siis on õigusvastane teabenõude täitmisest keeldumine

§ 23lg 1 p 1 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja kohustab Eesti Rahvusringhäälingut väljastama XXle 22.01.2019 Eesti Rahvusringhäälingu ja Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ vaheline õigusteenuse osutamise leping ja õigusteenuse osutamise lepingu alusel advokaadibüroo poolt esitatud arved seisuga 17.09.2019 (kaebaja poolt teabenõude esitamine) selliselt, et on võimalik tuvastada, kas Eesti Rahvusringhääling maksab kõik tsiviilasja nr 2-1819267 menetlusega seonduvad kostjatele õigusteenuse osutamise kulud või maksavad M. K. ja A. P. enda kulud ise. II
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kasuks, seega kannab menetluskulud vastustaja.
3. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ning palub vastustaja kanda jätta menetluskulud summas 3481,50 eurot, millest õigusteenuse osutamine moodustab 3466,50 eurot (ajakulu 19,5 tundi) ja riigilõiv 15 eurot.
4. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 15.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et õigusteenuse ajakulu 19,5 h on asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud, mistõttu rahuldab kohus kaebaja menetluskulude taotluse. Koos riigilõivuga on menetluskulud 3481.50 eurot. Seega tuleb ERR-l hüvitada menetluskulud summas 3481,50 eurot.
5. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-17-1930 p 17.3, 3-3-137-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) 12 Tristan Ploom 13