) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 7.
lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.
lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidluse eseme väärtuseks 504 eurot ja seega saab käesolevat asja
9. Halduskohus rahuldas oma otsusega kaebaja kaebuse ning mõistis PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 519 eurot. Kaebaja menetluskuludeks oli õigusabikulu 1008 eurot ja tasutud riigilõiv 15 eurot. Halduskohus selgitas viitega Riigikohtu praktikale, et kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid ning seega ei ole vaidemenetlusega seotud menetluskulu vastustajalt välja mõistetav. Kaebaja õigusabikulude nimekirjas oli märgitud vaidemenetlusega seonduvalt 504 eurot ja kohtumenetlusega seonduvalt samuti 504 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis halduskohus kaebaja kasuks välja halduskohtumenetlusega seotud kulu 504 eurot ja tasutud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus rikkus
lg 6, mille kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning
lg11, mille kohaselt
lg 1 p-s 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt kohustuslikus vaidemenetluses õigusabile kantud kulud summas 504 eurot on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tal on olnud seadusest tulenevalt nende kulude kandmise kohustus enne halduskohtusse pöördumist, mistõttu oleks tulnud halduskohtul PRIA-lt OÜ Kuusk Kuubis kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1023 eurot. 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on viitega Riigikohtu lahenditele menetluskulud õigesti välja mõistnud. Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid. Seega ei saa ka praeguses juhtumis vaidemenetluses kantud kulusid käsitada menetluskuludena, mida saaks vastustajalt
Ringkonnakohus märgib veel, et ilmselt on kaebajat eksitusse juhtinud
lg 11 sõnastus, mille kohaselt
lg 1 p-s 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on 2 tekkinud kulude kandmise kohustus. Nimetatud säte jõustus 01.01.2018. Seletuskirjas sätte juurde on märgitud järgnevat: „Tsiviilkohtumenetluses on aastakümneid rakendatud põhimõtet, et menetluskulude kantus ei tähenda mitte kohtulahendi tegemise ajaks nende tasumist, vaid nende tasumise kohustuse tekkimist (vt nt 3-2-1-65-13, p 16, 3-2-1-112-01).
lg-s 11 muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud.
103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Muudatus kergendab oluliselt menetluskulu kandja olukorda, sest isik saab ajatada kulude reaalset kandmist pikema aja peale ega pea menetluskulude väljamõistmiseks kohe kogu kulu tasuma. Puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest. Kohtul säilib
lg-st 6 tulenevalt jätkuvalt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise kohustus, mis võimaldab pahatahtlikult tegelikkusest suuremana näidatud menetluskulude väljamõistmist vältida. Menetlusosaliste õigused on senisega vähemalt samaväärselt kaitstud.“ Seletuskirjast nähtub, et „kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus“ tähendab see olukorda, kus menetluskulu on küll tekkinud, kuid seda ei ole kohtulahendi tegemise ajaks veel reaalselt tasutud. Sellisel juhul piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest. Seega on tegemist sättega, mis reguleerib käesolevast teistsugust olukorda, ega muuda juba eelnevalt selgitatud kohtupraktikat. Kaebaja põhjendatud menetluskuludeks esimese astme kohtumenetluses on seega väljamõistetud 519 eurot. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada. 11. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud
Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus
lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.
lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12.
lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse esitaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus. 13. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse
lg 31 alusel, siis kuulub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele. 14. Kuna Kohtute infosüsteemist ei nähtu kaebaja arvelduskonto andmeid, siis tuleb kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu ta riigilõivu tagastamist soovib. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.