Obsah (5)

§ 152§ 43§ 108§ 101§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-347 Määruse kuupäev 9. juuni 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi T.T.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. detsembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-223633

) § 152 lg 1 p 4 alusel ning esitas seoses menetluskuludega täiendavad selgitused. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kohtu menetluses on kaebaja nõuded SKA
2. detsembri
3. a otsuse nr P26O-2019-223633 ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi T.T.i taotlus puude raskusastme tuvastamiseks. Arvestades, et SKA
6. mai
7. a otsusega nr P26O-2020-79289 tunnistati kehtetuks SKA
8. detsembri
9. a otsus nr P26O-2019-223633 ning tehti uus otsus, millega tuvastati T.T.il keskmine puude raskusaste ja määrati puudega tööealise inimese toetus, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud. Kuivõrd vaideotsuse esemeks olnud SKA
10. detsembri
11. a otsus nr P26O-2019-223633 tunnistati kehtetuks ning kaebaja ei ole viidanud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest, puudub kohtu hinnangul vajadus muuhulgas SKA
12. jaanuari
13. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 iseseisvaks vaidlustamiseks. Seega ei ole menetluse jätkamine menetlusse võetud nõuetes kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
14. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 11.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja esindajad on

1. juunil 2020 kohtule selgitanud, et
2. aastal sai Mittetulundusühing „Händikäpp“ puuetega inimeste ühingute ühisprojekti läbiviimiseks Vabariigi Valitsuselt tegevustoetuse. Praegusel juhul on kaebuse esitaja eest kolmepoolse kokkuleppe (kaebaja, Mittetulundusühing „Händikäpp“ ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ) alusel tasunud arveid Mittetulundusühing „Händikäpp“. Kokkuleppe kohaselt kohustub kaebaja tema kasuks välja mõistetavad menetluskulud tasuma Mittetulundusühingule „Händikäpp“, kes seejärel kasutab nimetatud vahendeid järgmiste abivajajate hüvanguks. Seega arvestades eeltoodut kuuluvad kaebaja esindajate arvates menetluskulud vastustajalt välja mõistmisele

§ 108lg 6 alusel.

1. Samuti on kaebaja esindajad
2. juunil 2020 selgitanud, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid teeb koostööd Mittetulundusühinguga „Händikäpp“ ning selle koostöö käigus aidatakse mitmeid puudega isikuid nende õiguslikes vaidlustes. Kõik esitatud arved on korrektsed ning vastavad raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele ja arvetel olevad lõppsummad (nt arve nr 202003002 lõppsummas 9 729) on esitatud mitme abivajava isikuga seotud vaidlustega seonduvalt. Arvel olevad lõppsummad on seotud kõikide abivajavate puudega isikutega, mitte üksnes kaebajaga. Kaebuse esitaja esindaja on eemaldanud arvetelt 2 asjasse mitte puutuvad isikud ning on jätnud arvele üksnes kaebajaga seonduvad menetluskulud ja kaebajaga seonduvad lõppsummad. Eelnevast tulenevalt palub kaebuse esitaja esindaja kohtul lähtuda kaebaja kohta käivatest kuludest.
3. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuses nõutud toimingu tegemise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus haldusakti vaidlustamiseks kohtu poole. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut SKA
4. mai
5. a otsuses nr P26O-2020-79289 märgitu, mille kohaselt oli ekspertiisimenetluse uuendamise aluseks Tartu Halduskohtu poolt
6. aprilli
7. a esitatud kohtumäärus 3-20-347, s.t määrus T.T.i kaebuse menetlusse võtmise kohta. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja menetluskulud kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. 14.

§ 101

lg-st 1 ning § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, kus menetluskuludena on välja toodud õigusabikulud, mille aluseks on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arved nr 202003002, 202004140 ja
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes õigusabi osutamine 10 tunnis töös ning selle suuruseks on koos käibemaksuga 1680 eurot. Esindaja tunnitasuks on seega 140 eurot (ilma käibemaksuta).
3. Esmalt märgib kohus, et menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete kohaselt on kaebaja eest menetluskulud tasunud Mittetulundusühing „Händikäpp“, kuid menetluskulude väljamõistmist ei välista asjaolu, et nende kandmise kohustuse on võtnud teine isik, mitte kaebaja ise (

§ 109lg 5).

Kohtupraktika kohaselt tõendab arve kulude kandmise kohustuse tekkimist (Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-18-873, p 20).
3. Kohus võtab väljamõistetavate menetluskulude suuruse määramisel arvesse, et
4. aprillil 2020 on kahel korral tutvutud kaheleheküljelise kaebuse menetlusse võtmise määrusega (esimesel korral koos suhtlemisel kliendiga 15 min, teisel korral koos SKA esitatud tõendiga tutvumisel 30 min). Kohus mõistab, et tegemist on kaebaja mõlema esindaja poolt õigusteenuse osutamisega, kuid kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, millega kohus ei pannud kaebajale ühtegi kohustust, ei ole kohtu hinnangul sedavõrd keerukas, et õigustada sellega seonduva mõlema esindaja kulu väljamõistmist (

§ 108lg 12, tsiviilkohtumenetluse seadustik § 175 lg 3).

Muuhulgas võib kohtu hinnangul 30 minutit kaebuse menetlusse võtmise määrusega ja SKA poolt esitatud vaidlustatud otsusega tutvumiseks, millega kaebaja esindajad on tutvunud juba enne kohtule kaebuse esitamist, pidada ülemääraseks ajakasutuseks. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ning kohtule esitatud kaebust, milles olid esitatud juba ka küsimused eksperdile, on õigusabi osutamise tundide arv ülejäänud osas küll põhjendatud, kuid arvestades seda, et praeguse haldusasja menetlus on piirdunud üksnes kaebuse menetlusse võtmisega, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Kohus peab asja keerukust ja menetluslikku seisu arvestades põhjendatuks ca 9 tunni eest õigusabiteenuse kulude ehk 1512 euro (koos käibemaksuga) vastustajalt väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3