1-19-4633/18

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4633 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pavel Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu PAVEL GAVRILOV, isikukood 38809062221, Venemaa Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.06.2019 ja lõpp 24.02.2021 Kaitsja v.-adv. Sven Sillar määratud korras RESOLUTSIOON Jätta PAVEL GAVRILOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar (asukoht Maakri 23, 10145 Tallinn) kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 24 eurot) eurot v.-adv. Sven Sillari poolt määratud korras süüdimõistetu Pavel Gavrilovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Pavel Gavrilovilt menetluskuluna kaitsjatasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse v.-adv. Sven Sillari poolt osutatud õigusabi eest. Pavel Gavrilovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700030689 ning selgitus: „Pavel Gavrilov, 1-19-4633, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline 2 nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 07.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4633 tunnistati Pavel Gavrilov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohu 02.07.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 kuu ja 19 päeva vangistusega, mõistes Pavel Gavrilovile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Pavel Gavrilovi karistusaja alguseks loeti 05.06.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7 korda, millest neli karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib isik kuuendat korda. Kõik kuriteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 27.02.2020 koristajana. Isik on omandanud riigikeele A1-taseme ning 27.01.2020 alustas A2-taseme õpet. Alates 18.01.2020 osaleb isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid seoses riigis kehtiva eriolukorraga ja sellega kaasnevate piirangutega lükkub sotsiaalprogrammi ja riigikeele kursuse läbimine edasi. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, kus ta omab rahvastikuregistri andmetel ka sissekirjutust. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on Pavel Gavrilovi ema M G. Hetkel elavad korteris kinnipeetava vanemad. Peale vangistust soovib kinnipeetav elama asuda samale aadressile. Pavel Gavrilovil on elamisloakaart kehtivusega kuni 10.03.2021 ja ta omab pikaajalist elamisluba. Isik on sündinud Eestis, kuid kodakondust ei ole taotlenud, kuna arvab, et see on liiga keeruline ja tema süüdimõistmised takistaksid taotlemist. 24.03.2020 edastati Politsei- ja Piirivalveametile ettepanek isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. 25.03.2020 vastas PPA oma kirjaga nr 15.33.1/797-1, et nad on alustanud Pavel Gavrilovi suhtes pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Kinnipeetav on omandanud xxxx põhihariduse ning xxxx tisleri eriala. Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt. Ametlikult on isik töötanud ehitusel ning raudteel, kuid enamasti on töötanud mitteametlikult. Enne vangistust töötas isik enda sõnul ametlikult firmas xxxx. Vanemad on pensionärid ning on väljendanud nõusolekut kinnipeetavat vabanemisel toetada. Kinnipeetava sissetulekud on varasemalt olnud korrapäratud. Tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega on olnud raskusi. Pavel Gavrilovil on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 1878,40 eurot ja vabanemisfondis on 272,12 eurot. Isikule on tagatud ennetähtaegse vabanemise korral minimaalse palgaga lihttöölise koht xxxx OÜ-s. 3 Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema M G ja isa A G, õed I G ja O P, kes elavad peredega eraldi. Isiku laps G G (sündinud xxxx) ja lapse ema (endine elukaaslane) elavad eraldi. Isiku sõnul on ta vabaduses olles toetanud oma last materiaalselt ning nädalavahetustel oli laps enamasti tema juures. Antud vangistuse ajal on kokkusaamistel käinud vanemad. Kinnipeetava sõnul ei kuulu tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga sõpru ning mõjutatavaks ta ennast ei pea. Senisele riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduvad karistused joobes juhtimise eest. Isikul ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid on viiteid pikaajalisele alkoholi kuritarvitamisele. Isik on proovinud alkoholi tarbimisest vabaneda ka vastava raviga, kuid tulutult. Sõnades ilmutab isik soovi alkoholi tarvitamist lõpetada, aga toimepandud kuriteod näitavad, et ta ei ole olnud võimeline alkoholist loobuma. Aastal 2019 osales isik sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Viimati tarvitas isik alkoholi 05.06.
4. Tutvusringkonnas on alkoholi tarvitavad isikud, kes võivad talle negatiivselt mõjuda. Isikul ei ole narkosõltuvust diagnoositud, kuid ta on mõned korrad elus proovinud amfetamiini ning kanepit. Pavel Gavrilov ei ole õppinud varasematest vigadest ega ole seni mõelnud oma tegude tagajärgedele, vaid on lähtunud hetkevajadustest. Senine käitumine on olnud vastutustundetu ja hoolimatu. Pavel Gavrilov ei ole suutnud ennast ohjata pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Ise ta tunnistab muutuste vajalikkust ja väidab, et soovib õiguskuulekalt elada. Enda sõnul on tal selleks vajalik tugi olemas ka perekonna näol. Uute kuritegude toimepanemise vältimiseks võib jääda puudu nii tahtejõust kui ka oskustest. Varasem kriminaalne käitumine näitab, et isik ei suuda oma käitumist muuta. Kuritegelikke hoiakuid ja negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse väljendavad isiku korduvad karistused samalaadsete kuritegude eest. Kriminaalhooldusele on isikut määratud kahel korral. Viimasel korral rikkus isik sellega kaasnevaid nõudeid ning sooritas uue kuriteo. Samuti on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%. Arvestades Pavel Gavrilovi ohtlikkuse taset, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk) ning asjaolu, et 25.03.2020 algatas PPA isiku suhtes menetluse pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, ei toeta Viru Vangla Pavel Gavrilovi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Pavel Gavrilovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 24.02.2021 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustusi. Pavel Gavrilov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Nüüd ta ei tarvitaks enam alkoholi ning on nõus läbima ka ravi. On palju erinevaid ravivõtteid. Talle oleks kõige tõhusam pöördumine psühholoogi poole. Tal avanes võimalus minna avavanglasse
5. aprillil, kuid seoses koroona viirusega kohaldatakse piiranguid ja reaalselt praegu inimesi avavanglasse ei saadeta. Vabaduses tal mingit sõidukit ei ole, millega sõita saaks. Elamisloa kehtetuks tunnistamisega seoses on temaga ühendust võetud. Ta osaleb selles menetluses nii palju kui võimalik. Ta oleks kohtule väga tänulik, kui ta vabastatakse. 4 Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Pavel Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Pavel Gavrilovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Sven Sillar märkis kohtuistungil, et tegemist on väga keerulise olukorraga, mis paneb mõtlema, et milline selles asjas õige ja õiglane lahend oleks. Toimiku materjalidest on näha, et isik ei ole oma olemuselt ühtegi kuritegu ühiskonna vastu toime pannud, põhimõtteliselt on tegemist ju formaalsete kuritegudega, mis otseselt kahjulikke tagajärgi kaasa ei toonud. Kaitsja ei õigusta sellist käitumist, aga sellele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Alkoholi nõiaringi sattunud isik on 24.02.2021 vabaduses igal juhul. Praegu lahendades ennetähtaegse vabanemise küsimust peab kohus silmas pidama seda, et reaalselt uut võimalust tal ennetähtaegseks vabanemiseks ei tule selles mõttes, et tõepoolest sinna võib jääda veel mingi 2-3 kuud teoreetilist võimalust taotleda enne tähtaega vabastamist, kuid objektiivselt on selge, et uut vabanemise võimalust tal enam ei ole. Kui see asi praegu lahendatakse, siis ta jõustub niimoodi, et uue taotluse ta saab esitada siis, kui jääb ainult 2 kuud karistuse lõpuni. Kaitsja mõte ühiskonna liikmena on see, et ühiskonnale on igal juhul kasulikum see, kui ta praegu vabastada, panna ta konkreetsete piirangute alla. Ta niikuinii vabaneb 9 või 10 kuu pärast ja siis ei ole tal ühtegi piirangut peale pandud. Materjalidest nähtub, et tema suhtes algatati elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Eesti Vabariigi jaoks oleks võib-olla tõesti kõige kasulikum tunnistada elamisluba kehtetuks, saata ta xxxx ja oleksimegi probleemist lahti. Seda aga ei saa kunagi juhtuda. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt saab isikut riigist välja ajada, elamisloa kehtetuks tunnistada ainult siis, kui ta oleks toime pannud tõesti raskeid kuritegusid. Sellise isikuga peab ühiskonnas ikkagi hakkama saama ja leidma sellise kõige optimaalsema variandi. Kaitsja arvas, et praegu ongi see võimalus tegelikult selline asi korda saata, määrata isikule konkreetne alkoholiravi katseajaks. Kaitsja arust ei ole vähetähtis see moment, et tal ei ole võimalust ka reaalselt avavanglasse kuidagi sattuda, kuna need tegevused on lõpetatud. Kõiki neid asjaolusid kogumis vaadates on kaitsja arvates tegelikult ainuvõimalik Gavrilov vabastada rangete järelevalvemeetmete kohaldamisega. Ta oli nõus minema alkoholiravile. Kaitsja leidis, et Gavrilovit on õige ja otstarbekas vabastada ennetähtaegselt. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Gavrilov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 8 kuu 19 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seda, et isik ei ole 5 varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud näitab ka see, et kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu 02.07.2018 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Pavel Gavrilov Viru Maakohtu 21.02.2019 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, kuid ta pani katseajal, s.o 05.06.2019 toime uue KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isikul ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid on viiteid pikaajalisele alkoholi kuritarvitamisele. Iseloomustusest nähtuvalt on ta proovinud alkoholi tarbimisest vabaneda ka vastava raviga, kuid tulutult. Seega on alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks ning kohtul puudub kindlus, et alkoholivastasele ravile allutamine sel korral soovitud tulemuse annab. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses hõivatud tööga, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning ta omandab riigikeelt ja osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanemisel on tal elukoht vanemate juures ning talle on tagatud töökoht xxxx OÜ-s, samuti on vanemad valmis teda vabanemisjärgselt nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Samas märgib kohus, et isikul oli elu- ja töökoht ning vanemate toetus ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära uue süüteo toimepanemist tema poolt. Samuti ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et karistusregistrist nähtuvalt on isikule varasemalt antud võimalusi oma karistust vabaduses kanda, viimati seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuid isik on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemine ning sellega kaasnev käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisav selleks, et hoida ära uute süütegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Pavel Gavrilovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Sven Sillar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 136,80 eurot. Taotlusesse on märgitud tasu kohtuistungil osalemise eest 27.04.2020 kell 10.00-10.30, s.o 30 minutit, summas 27 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuistungi protokolli kohaselt avati istung kell 10.00 ning istung lõppes kell 10.
6. Kaitsja taotles seoses sellega tasu suurendamist kohtuistungil osalemise eest. Kohus nõustub sellega ning leiab, et kohtuistungil osalemise eest tuleb kaitsjale maksta tasu 36 minuti ulatuses, s.o summas 33 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hüvitamisele kaitsjatasu summas 144 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 06.05.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-19-4633 jõustus 27.06.2020 Tartu Ringkonnakohtu