Obsah (7)

§ 118§ 201§ 74§ 65§ 121§ 32§ 56

1-19-5980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2019. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5980 (18257000353) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 118

lg 1 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Kannatanu lepinguline esindaja Kannatanu R. K. esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Süüdistatav Kaitsja SIGMAR SIPP – elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXXX kodanik, haridust X klassi, emakeel XXXXX keel, XX XXXXX. Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 11.05.2018. a otsusega 1-18-3129

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud

§ 74alusel 1-aastase katseajaga, väärteokorras karistamata.

Vandeadvokaat Ene Ahas RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Sigmar Sipp

§ 118lg 1 p 2 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) aastat.

2.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 5 aastat vangistust Harju Maakohtu 11.05.

1. a otsusega nr 1-18-3129 mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra, mõista Sigmar Sipile liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud.
2. Vangistuse 5 aastat 6 kuud kandmise alguseks lugeda Sigmar Sipi poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
3. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Sigmar Sipi suhtes tõkendit elukohast, XXXXX XX-XX XXXXXXXX, lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.
4. Välja mõista Sigmar Sipilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 2 311 (kaks tuhat kolmsada üksteist) eurot 60 senti (sealhulgas sundraha 1 350 eurot). Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 119-5980, menetluskulud, S. Sipp/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
6. Välja mõista Sigmar Sipilt R. K. kasuks valitud esindajale makstud tasu 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot.
7. Asitõend – häirekeskuse kõnesalvestised DVD-ROM plaadil jätta kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. SÜÜDISTUS Sigmar Sippi süüdistatakse selles, et tema, tungis 16.12.2018 kella 00.15 paiku Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas S. külas M. talus alkoholijoobes olles kallale R. K’le, keda tõukas pikali ja lõi samal ajal jalaga vastu vasaku jala säärt. Seejärel haaras ta T. K’l kätega rinnust kinni ja tõukas T. K. eemale, mille tagajärjel T. K. kukkus selili maha ja lõi kukkudes kukla vastu ahjuukse metallist käepidet, samuti kaotas teadvuse. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Sigmar Sipp kannatanutele R. K’le ja T. K’le füüsilist valu ning R. K’le raske tervisekahjustuse - vähemalt 4 kuud kestva tervisehäire, s.o. vasaku sääreluu keha killustunud murru ulatusega hüppeliigesesse ning nahamarrastuse, nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede turse vasaku sääre piirkonda ja T. K’le lühiajalise tervisekahjustuse, s.o lagipähe pindmise haava. Sellise tegevusega pani Sigmar Sipp toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.o

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Kannatanute R. K. /tl 53-54pöördel/, T. K. /tl 54pöördel-55pöördel/, süüdistatava S. Sipi /tl 59pöördel-62/ ja tunnistaja H. S. /tl 55pöördel-57/ ütlustega on tõendamist leidnud, et 15.12.2018 õhtul tuli S. Sipp koos elukaaslase H. S’ga kannatanute juurde M. tallu külla. S. Sipp oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, tal oli ka alkoholi kaasas. H. S. lahkus ja kolmekesi jätkati alkoholi tarvitamist. R. K., T. K. ja S. Sipp rääkisid kokkulangevalt, et suitsetamiseks läksid R. K. ja S. Sipp õue terassile. R. K’i sõnade kohaselt istus ta toolile, Sigmar jäi seisma, siis Sigmaril tekkis vihahoog, pilk tardus ja ütles, et R. K. pärast läksid A. ja S. lahku. Tekkis sõnavahetus ja Sigmar võttis R. K’l rinnust kinni, tõmbas toolilt püsti, tõukas ta pikali, lõi jalaga. R. K. kukkus. Samal hetkel tuli abikaasa T. K. ja nägi seda ja võttis sõna, ütles Sigmarile, et „sa ei löö minu naist“, siis Sigmar võttis T. K’l rinnust kinni ja lükkas julmalt T. selja taha maha. T. kukkus grillahju luugi vastu. T. lamas teadvuseta. R. K kirjeldas, et proovis püsti tõusta ja toetuda vasakule jalale, ei saanud, oli valus, kukkus tuharatele, jalg oli lödi ja valus. Kuna töötas ise haiglas, siis juba teadis, mis jalaga juhtunud oli. Ütles Sigmarile, et lõi tal jalaluu pooleks, palun aita, kuid Sigmar jooksis ära. XXXXXXXX T. K. lamas teadvuseta, 2 tuharate peal. R. K. lohistas ennast tuppa, helistas kiirabisse ja vanemale pojale S. K’le. T. K. andis ütlusi, et R. ja Sigmar olid 10-15 minutit väljas, läks ka välja, oli mingi 3 meetrit minna, oli õudne kisa, R. oli pikali maas ja karjus jubedalt. Sigmar oli terrassi peal, R’st meeter-poolteist eemal. Küsis, mis toimus. Edasi oli tõuklemine, Sigmar ütles midagi vihaga, lükkas teda ja seal on betoonäär, ju jalg jäi sinna taha, ahjuni oli meeter ja lendas konksu otsa, see millega teeb ahju tuhaluuki lahti. Tõukamisest sai valu nii palju, et oli 10-15 minutit pikali. R. K. helistas 16.12.2018 kell 00.20.28 häirekeskusesse /tl 40-42, plaadil

1. kõne/, kus kirjeldab, et jalaluu on pooleks, väimees Sigmar Sipp lõi jalaga just praegu, jalg on paistes, ei saa astuda. T. K’i kohta koostatud kiirabikaardist /tl 33/ on näha, et väljakutse tehtud 16.12.
2. a kell 00.20, kiirabi oli kohal 00.44, vaba 01.
3. T. K. rääkis, et kui tuppa läks, nägi, et poole tee peal oli toas pikali R. K., kes rääkis telefoniga. Ilmselt ta rääkis S’ga, sest kiirabi tuli hiljem. Ei oska öelda, kummaga ta rääkis. Karjus, jube hääl oli, sest tal olid valud. R. ütles, et Sigmar tõukas teda ja lõi jalaga. R. K. kirjeldas oma tuppa jõudmist talle, et oli läinud lohistades, sest jalga ta alla ei saanud, tagurpidi oli läinud. Kohale tulid politsei ja kiirabi. Kui R. oli kiirabis pikali, kutsuti tema ja vaadati peahaav üle politsei soovitusel. Sigmar Sipp kohtus ennast talle süüks arvatavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, tunnistas T. K. tõukamist, R. K. tõukamist ja löömist eitas. Sigmar Sipp kirjeldas kohtuistungil, et istusid vastastikku üle laua R. K’ga ja hakkas R. K. poolt tagarääkimine ja teiste halvustamine pihta nagu tüüpiline on. Siis tal viskas üle, et kui ise nendest asjadest ei tea, et siis niimoodi rääkida teistest, kõva sõnavahetus oli, siis tuli T. K. sealt toast välja, ütles, et „kuidas sa räägid mu naisega“, siis tõusis püsti, tõukas T. K’i eemale ja kõndis minema. Prokurör avaldas kohtuistungil S. Sipi kahtlustatavana antud ütlused, kus ta avaldas, et tema ei ole R. K’le löönud ja tema ei ole T. K. tõuganud. Seega S. Sipi ütlused selle kohta, kas ta T. K’i tõukas, olid eeluurimisel ja kohtus erinevad. Kohus leiab, et S. Sipi selgitused, selle kohta, miks ütlused T. K. tõukamise kohta on erinevad (ütlused jäid samaks kui esimesel ülekuulamisel ja see käis nii kiiresti), ei põhjenda ütluste erinevust, sest protokollis on selgelt kirjas, et ta ei ole tõuganud T. K. See lause on üheti mõistetav. Kohtus on sündmustest rääkinud tunnistajad, kes ise sündmusi ei näinud, kuid saabusid sündmuskohta vahetult peale sündmuste toimumist. R. K. kinnitas, et peale sündmust ja helistamist tuli tema elukohta S. K. elukaaslasega. Seda kinnitab ka T. K. S. K. ja T. A. kirjeldasid /tl 57-58pöördel/, et 16.12.
4. a öösel magasid kodus, telefon helises, S. K. ema R. K. helistas ja karjus, et tal on jalaluumurd, et Sigmar on teda löönud, et T’el ka pea lõhki. Läksid R. K. juurde, T’el oligi pea lõhki, nägu verine. T. A. kirjeldas, et T. K. oli närvis. R. oli esiku ukse vahel, jala peal oli muljumiskoht, mis oli sinine. Peale seda tulid kohe politsei ja kiirabi, kes hakkas R. K’ga tegelema. Kiirabi töötaja ütles, et siin on jalaluu murdunud. Siis pandi lahased, asjad ümber, tõsteti raamile ja R. K. viidi kiirabi autosse. Tunnistaja H. S. rääkis, et läks ise samal õhtul ema (R. K.) elukohta tagasi, kiirabi oli kohal. Nägi ema, kes oli toas pikali, väliselt midagi näha ei olnud. Mäletab, et ema jala peal oli mingi sinine jääkott. Rohkem ei näinud, kiirabi oli ta ümber. T. A. sõnade kohaselt oli R. K. esikus maas, ta oli šokis, nuttis, tal oli valus. Nägi R. jalga, see oli kõver. 3 Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlused on kokkulangevad selle kohta, mis peale kannatanute ründamist toimus, kes kohale saabusid ja kannatanutel nähtavate vigastuste kohta. Tunnistajad S. K. ja T. A. on kirjeldanud, mida kannatanud neile sündmuskohal rääkisid. S. K. sõnul rääkis T. K. talle, et nad olid seisnud suvila ees, seal oli mingiks sõneluseks läinud. T. oli vahele jooksnud, Sigmar oli löönud vastu nägu ja T. oli kukkunud vastu grillahju. Veretäpid oli küll maas, aga ise löömist ei näinud. R. K. ütles ka, et Sigmar oli teda vastu tema jalga löönud ja ümber suvila ääre minema jooksnud ja jätnud tema sinna maha. T. A. kirjeldas, et T. K. rääkis, et oli toimunud intsident, kus Sigmar oli tulnud temale ja R’le kallale. T. K. rääkis, et Sigmar tõukas teda ja ta kukkus vastu grillahju ja Sigmar lõi R. jalaga vastu R. jalga. Tunnistaja H. S. sõnade kohaselt R. K. ütles, et tüli oli olnud ja Sigmar oli löönud teda jalaga vastu jalga. T. K. seletas talle, et Sigmar oli R. K’i löönud ja teda tõuganud, mille tagajärjel T. K. kaotas tasakaalu ja kukkus. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused selle kohta, mida kannatanud neile vahetult peale sündmust rääkisid, on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel. Kannatanud on tunnistajatele toimunut kirjeldanud samamoodi kui nad ise kohtus sündmusi kirjeldasid ja tunnistajate kirjeldustest nähtub, et rääkimise ajal olid kannatanud veel toimunud mõju all. S. Sipp on kirjeldanud, et peale kannatanute elukohast lahkumist helistas H. S’le. Kõndis jala teeotsa, H. S. jõudis autoga sinna, 500 m kaugusel on rekka parkla ja läks seal oma õe A. A. auto peale. H. S. kinnitas, et võttis S. Sipi tee äärest peale ja et S. Sipp läks pärast A. A’i auto peale. A. A. kinnitas, et Sigmar helistas ja ütles, et läks nendega seal tülli, et kas saab järgi tulla, võtsid Sigmari sel õhtul rekka parklast peale. S. Sipp kirjeldas, et kui autos sõitsid, hakkas T. K. helistama. T. tahtis teada, et mis ta tegi. Küsis, et mida siis tegi, et pole sellist asja olnud, et mis jalaluu pooleks. T. ütles, et ta maale rohkem oodatud ei ole. Sellepärast maale tagasi läksidki, et selline absurdne jutt, et olevat jalaluu pooleks löönud. Ja siis helistas S. K., hakkas sama juttu ajama. Kui maale oli jõudnud, oli seal kiirabi, politsei, sihuke mäsu oli, ei läinud sinna selgitama. Siis ei puutunud R. K’ga kokku, võtsid auto, istusid autosse ja sõitsid minema. T. K. kinnitas, et helistas S. Sipile, ütles, et kuhu sa nüüd jooksid, mul naine pikali. Sigmar ütles, et läks jala ära, teda ei huvitanud midagi. A. A. rääkis, et kui Sigmariga koos autos olid, helistas T. K. Sigmarile ja küsis, et kuhu sa läksid niimoodi. T. käskis Sigmaril vabandama tulla, et tema naist lõi. Sigmar eitas löömist. T. ütles, et lõi küll, et tule vabanda, räägime omavahel ära. R. ütles Sigmarile „vana vang“, R. ja T. rääkisid koos ja lubasid Sigmari elu põrguks teha. Hiljem ütles A. A., et sai aru, et vabandamist nõuti selle eest, et Sigmar ei lubanud temast halba rääkida, sest mingit löömist ju ei olnud. Kohus leiab, et need ütlused on vastuolus A. A. enda ütlustega ja selliseid ütlusi andes on A. A. hakanud tegema järeldusi asjaolude pinnalt, mida ta ei olnud ise tajunud, mistõttu need ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et peale seda kui S. Sipp kannatanute elukohast lahkus, helistas talle T. K., ütles S. Sipile, et viimane lõi R. K’i jalaluu pooleks ja käskis vabandama tulla. S. Sipp läks kannatanute elukohta tagasi, kuid nähes kohapeal kiirabi ja politseid, kannatanute juurde ei läinud. H. S. ütles, et Sigmar rääkis talle, et kui R’ga suitsu tegid, vaidlesid A’st, kusagilt T. ütles, et ära räägi nii mu naisega, Sigmar lihtsalt lükkas T. ja tuli ära, R. jäi temast toolile istuma. 4 A. A. rääkis, et Sigmar rääkis algusest peale, et tema pole midagi teinud, et tal viskas lihtsalt nende valetamine üle ja ta tuli tulema sealt. Seega on S. Sipp rääkinud koheselt peale sündmust toimunust XXXXXXXXXXXXX H. S’le ja XXXX A. A’le erinevat juttu. Kohus leiab, et kannatanud R. K. ja T. K. on kirjeldanud sündmust kokkulangevalt nii kohtus kui sündmuskohale saabunud tunnistajatele ja R. K. on ka telefonikõnes numbrile 112 kirjeldanud vigastuse tekkimise põhjust sama moodi. Kannatanute ütlused riimuvad kohtule esitatud teiste tõenditega Kannatanud avaldasid kohtuistungil, et mingit vihavaenu neil S. Sipi vastu ei ole, S. Sipi karistamist vangistusega ei soovi. T. K. kirjeldas, et S. Sipp midagi vihaga ütles, et ega ta muidu ei tõukaks, said tegelikult hästi läbi. Kaitsja avaldas, et kannatanud olid tugevas alkoholijoobes ja ei pruugi asju mäletada õigesti. Kannatanud on ise tunnistanud, et tarvitasid sel õhtul koos S. Sipiga alkoholi. Kiirabikaardil /tl 33/ on T. K. kohta märgitud – joove, teadvus selge. Kohus leiab, et R. K’i kõne numbrile 112 kinnitab, et ta oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, kuid küsimustele vastas asjakohaselt, orienteerus ajas, ruumis ja sai toimunust aru. Kohtule on esitatud Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundi kontrollimise protokoll /tl 26/. Sellel kohaselt on indikaatorvahendit R. K. suhtes kasutatud ja joobeseisundit kontrollitud 17.12.
5. a kell 01.
6. Kuna see on ööpäev peale kuriteo esemeks olevaid sündmusi, jätab kohus dokumendi tõendite kogumist välja. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid näitavad, et kannatanute poolt alkoholi tarvitamine ei ole mõjutanud nende sündmustest arusaamist ja sündmuste mäletamist. Kohus leiab, et S. Sipi ütlused konflikti toimumise asjaolude kohta on vastuolus kannatanute ütlustega, S. Sipp on erinevates menetlusetappides andnud ka ise erinevaid ütlusi ja on oma lähedastele kohe peale sündmusi kirjeldanud toimunut erinevalt. Seetõttu ei ole S. Sipi ütlused usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et kannatanute tõukamine ja löömine S. Sipi poolt toimus õues terrassil. S. Sipi ja R. K. vahel tekkis vaidlus, füüsilise konflikti algatas S. Sipp, kes tõukas R. K. ja lõi jalaga tema vasaku sääre pihta, R. K. kukkus pikali. Kui terassile jõudnud T .K. nõudis S. Sipilt vabandamist, haaras S. Sipp T. K’l rinnust ja tõukas ta eemale, T. K. kukkus seljale ja lõi pea vastu ahjuukse käepidet, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Seejärel S. Sipp lahkus sündmuskohalt. Valu saamine ja vigastused T. K. kirjeldas kohtus, et tõukamisest sai valu nii palju, et oli 10-15 minutit pikali, hakkas külm, kui tõusis, oli jope härmas. Tuppa minek oli pikk, selg oli kange, selg oli nagunii haige, ilmselt sai külma, plaadi peal oli pikali umbes 15 minutit, oli õhuke jope. Pea oli verine, tajusid see ei seganud, kursid oli paigas. Kukla piirkonnas olid naha tükid ära – kukla ülaosas ja pisut paremal pool. Kiirabi puhastas haava ära. R. K. rääkis, et kui helistas, tuli T. tuppa, tema peast jooksis verd – näost ja kukla piirkonnast. Tunnistajad S. K. ja T. A. kinnitasid, et kui peale R. K. kõnet M. tallu sõitsid, oli T. K’il pea lõhki, nägu verine. Kiirabikaardi /tl 33/ kohaselt T. K’l tuvastati 16.12.
7. a kella 01 paiku (trauma 40 minutit tagasi) – lagipeas sõrmeotsa suurune pindmine nahavigastus. Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et 16.12.
8. a oli T. K’l tervisekahjustus – lagipeas pindmine haav ja kukkumisest sai valu. 5 R. K. kirjeldas kohtus, et Sigmari löök jalaga tabas vasaku jala alumist hüppeliigest. Löömisest sai valu, löök oli tugev. R. K. valu käes kannatamist murtud jalaluu tõttu on kirjeldanud ka T. K., T. A., S. K. R. K. on politsei poolt vaadeldud 16.12.
9. a kell 01.30 /tl 27-29/ ja kirjeldatud, et vasaku jala säärel on näha punakaid marrastusi ja suurt muhku vasaku jala sääre esiküljel, millised asjaolud nähtuvad ka fotodelt. Kannatanu R. K. andis ütlusi, et kiirabi pani jala lahasesse, Läänemaa haiglas tehti talle läbivaatus ja öeldi, et vaja on kiiresti operatsiooni, et on vasaku sääreluu murd. Poeg S. tahtis Tallinnasse viia, aga ta oli nii väsinud, et tahtis magama jääda, siis kutsusid kiirabi vastu ja poolel teel Tallinna tuligi kiirabi. S. K. kinnitas, et Läänemaa Haiglast kästi tal R. K. Tallinnasse haiglasse viia. Hakkasid Tallinnasse sõitma, kuid oli väsinud ja R. K. helistas ja kiirabi tuli poole Tallinna tee peale vastu ja võttis R. K. peale. Kõned 3 ja 5 /tl 40-42/ kinnitavad, et R. K. helistas häirekeskusesse, kutsus kiirabi vastu Haapsalu maanteele L. rallipargi bussipeatussesse, mis viiks ta edasi Tallinna. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis (23.05.
10. a nr XXX-XXXXXXX) /tl 34-37/ on ekspert andnud arvamuse, et R. K’l on 16.12.2019 diagnoositud vasaku sääreluu keha killustunud murd ulatusega hüppeliigesesse ning nahamarrastus, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasaku sääre piirkonnas. Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et 16.12.
11. a olid R. K’l süüdistuses nimetatud tervisekahjustused. Süüdistuses on märgitud, et R. K’l olnud tervisekahjustus kestis vähemalt 4 kuud. Ekspert on andnud arvamuse (ekspertiisiakti punkt 5) /tl 34-35/, et arvestades R. K’l esineva tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Politsei kirja /tl 43-44/ kohaselt, on perearstilt küsitud, kui kaua oli R. K. haiguslehel seoses vasema sääreluu alumise osa killustunud murruga. Perearst A. M. on vastanud /tl 45-46/, et R. K. oli diagnoosiga F82.2 haiguslehel 16.12.
12. a kuni 01.05.
13. a, seega üle 4 kuu. Kannatanu R. K. ütluste kohaselt 16.12.
14. a oli operatsioon ja ta viibis haiglas kuni 18.12.
15. a. 01.04.
16. a käis ortopeed T. juures uuesti kontrollis, siis määrati 01.05.
17. a alates tööle. Eks see vigastus annab veel kaua tunda, on ise palju trenni teinud, töölt pidi puuduma 4 kuud. Nimetatud tõendid kinnitavad, et R. K’l esines tervisekahjustus, mis eksperdi arvamuse kohaselt kestab vähemalt neli kuud ja mille tõttu R. K. viibis haiguslehel üle nelja kuu. Järgnevalt uurib kohus, kas T. K’l ja R. K’l 16.12.
18. a tuvastatud tervisekahjustused ja valu saamine olid põhjustatud S. Sipi tegevusest. Kannatanud kinnitavad, et just S. Sipi süüdistuses kirjeldatud tegevus neile valu ja süüdistuses nimetatud tervisekahjustused tekitas. Ekspert on ekspertiisiakti punktis 2 andnud arvamuse /tl 34-35/, et R. K’l esinenud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 16.12.
19. a löögist vasaku sääre piirkonda. Kaitsja püstitas hüpoteesi, et R. K. võis ennast lisaks vigastada kui püüdis peale vigastuse saamist püsti tõusta ja kukkus juba haiget saanud jalale. R. K. ise avaldas, et kui ortopeedi juures käis, siis küsis, kas ta luud on nii nõrgad juba vanadusest. Ortopeed ütles, et see oli tugev löök ja kuna kukkus tuharate peale, siis ilmselt ka see põhjustas juurde seda. Kaitsja hüpoteesi aluseks olnud asjaolu (R.K. jalale kukkumine kui üritas peale viga saamist püsti tõusta) on olnud teada juba ekspertiisimääruse koostamisel ja eksperdile on 6 nende asjaolude kohta arvamuse andmiseks küsimus esitatud (küsimus 3). Ekspert on arvamuse punktis 3 selle kohta arvamuse andnud – R. K. tervisekahjustus on saadud 16.12.
20. a löögist vasaku sääre piirkonda ning millele viitab kannatanu seletus peale löögist sääre piirkonda püsti tõusmisel „jalg täiesti lödi“. Kohus leiab, et ortopeedi poolt R.K’le vastuvõtu käigus öeldu on oletuslik arvamus. Ekspert on andnud resoluutse arvamuse ja arvamusest on aru saada, kuidas ekspert järelduseni jõudis. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on ümber lükatud kaitsja hüpotees, et R.K’l tekkis raske tervisekahjustus kui ta ei suutnud vigastatud jala tõttu tõusta ja kukkus. S. Sipp on selgitanud, et T. K. võis haava pähe saada – ta võiski kukkuda, kui S. Sipp sealt püsti tõusis. S. Sipp on R. K. jalaluu katkiminemise kohta arvamusel, et R. K. ise kukkus niimoodi. Närvid olid läbi, ei olnud aega vaadata. Tõusis püsti, tõukas T. K. endast eemale ja läks kohe minema. Ei jäänud sinna vaatama. Olukord oli närviline. Kohus märgib, et ekspert on andnud kategoorilise arvamuse, et R. K’l esinenud tervisekahjustus on tekkinud löögist vasaku sääre piirkonda. Kohtule ei ole esitaud ühtki tõendit, mis seaks eksperdi arvamuse kahtluse alla. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et just S. Sipi jalaga löögi tagajärjel sai R. K. valu ja raske tervisekahjustuse, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. S. Sipi tõukamisest põhjustatud kukkumise tagajärjel sai T. K. valu ja lühiajalise tervisekahjustuse, milleks oli pindmine haav lagipähe. Seega on S. Sipp oma tegevusega põhjustanud mõlemale kannatanule tervisekahjustuse. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et S. Sipi tegevuse tagajärjel on saabunud

§ 118lg 1 p 2 sätestatud enamohtlik tagajärg – R.

K’l tervisekahjustus, mis kestis vähemalt 4 kuud. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab kohus tuvastama, kas S. Sipil oli tahtlus tekitada kannatanutele tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121) vastav tagajärg.

Kaitsja avaldas korduvalt arvamust, et S. Sipil sellist tahtlust ei olnud. Kohus leiab, et tõendid näitavad, et S. Sipp oli ilmselgelt ärritunud, mida kinnitavad nii tema enda ütlused (närvid olid läbi) kui ka tema käitumine – sõnalise konflikti puhul füüsilise vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes. Ka T. K. ja R. K. kirjeldasid, et S. Sipp oli vihane, ütles vihaselt. Kohus leiab, et välispidise teopildi põhjal on leidnud kinnitust, et S. Sipp lõi R. K. tugevalt, mida näitab löömise tagajärjel tekkinud tervisekahjustus. Samuti lükkas ta T. K. sedavõrd tugevalt, et kannatanu kukkus. Tugevalt lükkamist kinnitavad ka S. Sipi enda sõnad – tõukas T. K. endast eemale. Kohus leiab, et T. K. tugeva tõukamisega käivitas S. Sipp sündmused, mille käiku ta ei suutnud ise kontrollida – kuhu T. K. kukub ja millised tervisekahjustused kukkumisega saab. Selliselt käitudes kiitis S. Sipp võimalikud tagajärjed ka heaks, mis tähendab, et S. Sipp tegutses kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K. vigastuste põhjal saab öelda, et S. Sipi jalalöök R. K. jala pihta oli tugev – lisaks luumurrule on säärel nähtav paistetus, marrastused. Kohus leiab, et olukorras, kus isikut lüüakse eestpoolt tugevalt vastu säärt, on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tervisekahjustuse tekkimine sellise teo tüüpiline tagajärg. See on piirkond, kus lööki ei pehmenda pehmed koed ja selliselt lüües tabab löök luud. Kohus leiab, et S. Sipp, lüües R. K. tugevalt vastu sääre esiosa, sai aru, et selline tegu põhjustab tervisekahjustuse, seega tegutses R. K’le tervisekahjustust põhjustades otsese tahtlusega. Siinjuures ei mängi rolli süüdistatava haridustase, kuivõrd tegemist on loomulikust elukäsitlusest tuleneva inimliku teadmisega, et teise inimese tervis võib saada kahjustada, kui teda jalaga tugevalt lüüa. 7 Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et pärast 01. jaanuari 2015. a toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik

§118

lg 1 p 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt või hooletult. Kohtus uuritud tõendid ei näita, et S. Sipp oleks tegu ette kavatsenud või tahtnud löögiga R. K. jalaluud murda (st tekitada rasket tervisekahjustust kavatsetult või otsese tahtlusega). Kuid lüües tugevalt vihahoos jalaga R. K. sääre esipoole vastu, ei saanud ega tahtnudki S. Sipp kontrollida, kas löök tekitab kerge või raske tervisekahjustuse ja seeläbi aktsepteeris enda poolt loodud riski ja selle võimalikke tagajärgi. Ei esine asjaolusid, mis lubanuks S. Sipil uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Prokuratuur on Sigmar Sipi käitumise kvalifitseerinud

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Nii kaitsja kui kannatanu esindaja leidsid, et T. K. tõukamine, sellega valu ja tervisekahjustuse põhjustamine tuleks kvalifitseerida

§ 121järgi.

Kohtus on tõendamist leidnud, et T. K. sai S. Sipi tõukamise tulemusel kukkumisel füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi, milline tegu täidab

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje.

Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKL 3-1-1-56-15, p 9). Kohus leiab, et käesoleval juhul on teoühtsuse mõttes tegemist ühe teoga. Sündmus toimus lühikese aja jooksul, S. Sipp ärritus R. K. peale, kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ja kui T. K. palus tehtu eest vabandada, tõukas T. K. ja lahkus kannatanute elukohast. See sündmus on üks tervik. Seetõttu on S. Sipi käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaksid S. Sippa süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine S. Sipi poolt, mis täidab

§ 118lg 1 p 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja S.

Sipp on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 118lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Kannatanud on kohtus kinnitanud, et S. Sippi ei peaks karistama vangistusega, kuna vangla ei ole lahendus ja pole kunagi kedagi päästnud. Pigem peaks ta läbima sotsiaalprogrammi või tegema üldkasulikku tööd pika katseajaga. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. S. Sipp on toime pannud I astme kuriteo. S. Sipp tõukas kannatanut T. K., mille tagajärjel T. K. sai tervisekahjustuse ja lõi R. K. 8 jalaga, mille tagajärjel kannatanu sai raske tervisekahjustuse, mõlemad kanntanud said valu. Raske tervisekahjustuse põhjustas üks tugev löök, kannatanu on tervisekahjustusest käesolevaks ajaks taastunud. Kohus leiab, et S. Sipi süü on alla keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 30-31 karistusregistri teatis näitab, et S. Sipp on karistatud Harju Maakohtu 11.05.2018. a otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud

§ 74alusel 1aastase katseajaga 11.05.2018.

a kuni 10.05.2019. a. Tegemist on teist liiki kuriteoga, kuid käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. S. Sipp väitis ise kohtuistungil, et on juba eelnevalt aru saanud, et kui on mingi jama, siis läheb minema. Käesolev sündmus näitab selgelt, et S. Sipp reaalses elus ei suuda seda arusaamist realiseerida. Kuigi S. Sipp viitas, et kannatanute seltskonnas kogu aeg käib teiste inimeste halvustamine, jäi ta ise vabatahtlikult nende seltskonda alkoholi tarvitama. On üldteada asjaolu, et alkohol ei aita kaasa inimese võimele asju objektiivselt hinnata. S. Sipp peab aru saama, et erimeelsusi ei tohi lahendada vägivallaga. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades, tuleb S. Sippi karistada vangistusega alammäära lähedases määras. Kuna S. Sipp on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb talle

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat vangistust Harju Maakohtu 11.05.

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistuse võrra. TÕKEND Kohus leiab, et arvestades S. Sipile mõistetava liitkaristuse raskust, tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks Sigmar Sipi suhtes kohaldada tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. TSIVIILHAGI Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse kannatanu R. K. tsiviilhagi S. Sipp vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 550 eurot hüvitamise nõudes /tl 4/. Kohus jättis 09.09.
2. a määrusega /tl 19/ hagi läbi vaatamata, kuna R. K. võttis S. Sipp vastu esitatud hagi tagasi. ASITÕEND DVD-ROM plaadil olevad kõnesalvestised /tl 42/ jätta kriminaalasja toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb Sigmar Sippalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1 350 eurot (2,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale vandeadvokaadile Ene Ahas Sigmar Sipp kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 180 eurot /tl 22-24/, 720,60 eurot /tl 6566/, kokku 900,60 eurot. 9 Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt 23.05.
3. a nr XXX-XXXXXXX) maksumus on 61 eurot /tl 36-37/. Kokku Sigmar Sipilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 2 311,60 eurot. Valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu on KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on esitatud taotlus kannatanule R. K. esindaja menetluskulude hüvitamiseks /tl 47-49/. Arve nr XXX/XXXX sisuks on kliendi vastuvõtt, nõupidamine, toimikuga tutvumine 25.09.
4. a kell 12-13 1 tund; esindus kohtuistungil 29.10.
5. a 3,5 tundi, kokku 4,5 tundi õigusabi hinnaga 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kokku 486 eurot. Kohus leiab, et esindaja tehtud toimingud olid õigusabi osutamiseks vajalikud, tasu on mõistliku suurusega. Kohus rahuldab taotluse valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistab S. Sipilt R. K. kasuks välja 486 eurot. Piia Jaaksoo kohtunik Liina Salus rahvakohtunik Ivo Sarapuu rahvakohtunik 10