lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Arvo Loik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral varahommikul mootorsõidukit juhtima asudes, olles eelneval õhtul tarvitanud 2 liitrit õlut, ette nägema, et alkoholisisaldus tema veres või väljahingatavas õhus võib olla üle lubatud piirmäära. Seega pani ta LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Arvo Loigu käitumises puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Arvo Loik. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Arvo Loigu karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 16) nähtuvalt on Arvo Loigul 3 kehtivat väärteokaristust, millised karistused kõik on talle määratud LS § 224 lg 2 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 16.05.2018 otsusega karistati teda 5 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 231 trahviühiku ulatuses, s.o 924 eurot. Rahatrahv on tasumata. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.07.2019 otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 7 päevase arestiga. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.09.2019 otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 10 päevase arestiga (väärtegu oli toime pandud 04.09.2019). Seega pani Arvo Loik uue analoogse väärteo toime juba vähem kui 2 kuud hiljem, s.o 02.11.2019. Lisaks sellele väärib märkimist, et Arvo Loigul on ka 1 kehtiv kriminaalkaristus
Menetlusalune isik Arvo Loik taotles kohtuistungil, et talle mõistetaks karistuseks rahatrahv, kuna tal on vaja hooldada oma 83aastast voodihaiget ema. Samas on Arvo Loigul varasemalt kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tasumata ning ema eest hoolitsemise vajadus ei ole takistanud tal väärtegude toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad väärteokaristused LS § 224 lg 2 järgi ei ole avaldanud Arvo Loigule positiivset eripreventiivset mõju ning pole hoidnud ära uute analoogsete väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, vaid teda tuleb karistada arestiga. Kohus mõistab Arvo Loigule karistuseks aresti 13 päeva, mis on veidi väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Arvo Loik LS § 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 13 päeva. VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub Arvo Loigult menetluskuluna välja mõistmisele ekspertiisitasu 14 eurot riigituludesse, milline kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 04.03.2020 kohtuotsus 4-20-532 jõustus 23.06.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.