Obsah (9)

§ 113§ 208§ 8§ 76§ 100§ 101§ 142§ 143§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18817 Tsiviilasi Bauhof Group AS-i hagi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.

2 2-19-18817 Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega, et kostjate vastutus on piiratud esialgse krediidikomisjoni otsuses märgitud krediidipiiriga. Müügileping on kehtiv ja seda ei ole muudetud, suurendatud on vaid krediidipiiri. Kostjad avaldasid soovi krediidipiiri tõstmiseks, hageja saatis otsuse ja uue maksimumsummaga käenduslepingu kostjale II. Kostja II poolt käenduslepingu allkirjastamisega jõustus rahalise limiidi suurendamine. Hagejal oli õigus keelduda limiidi suurendamisest, kuid hageja seda õigust ei kasutanud. Samuti on hageja krediidikomisjoni otsus dokument, mis ei vaja tehingu teise poole nõustumust. Müügilepingus on pooled kokku leppinud, et müüja (hageja) võib krediidimäära ühepoolselt ette teatamata muuta või tühistada. KOSTJATE VASTUVÄITED

1. Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjale I oli hageja krediidikomisjoni 22.11.2016 otsusega kehtestatud krediidipiir 3000 eurot. Hilisemas, s.o krediidikomisjoni 04.05.2018 otsuses on kirjas, et krediidipiir ja maksetingimus hakkavad kehtima peale lisalepingu sõlmimist ning otsus kaotab kehtivuse, kui lisalepingut ei sõlmita kuu jooksul. Kuu jooksul lisalepingut ei sõlmitud. Uus käendusleping on sõlmitud alles 06.07.2018, s.o enam kui kuu aega peale krediidikomisjoni otsuse tegemist 04.05.
2. Kostjad leiavad, et seetõttu kaotas krediidikomisjoni 04.05.2018 otsus kehtivuse alates 05.06.
3. Hagejal on kostja I vastu müügilepingust tuleneva võimaliku nõude maksimaalne suurus 3000 eurot, kui kehtib 22.11.2016 määratud krediidipiir. Ülejäänud müük kostjale I on toimunud müügilepingu väliselt ja võla tasumise nõude esitamisel kostjale I ei saa hageja tugineda müügilepingus sätestatule. Viivise nõue saab olla samuti põhjendatud ainult põhinõudelt kuni 3000 eurot. Kostja II vastutus käendajana ei saa hageja ees olla suurem, kui põhivõlgniku vastutus. Seega saab ka kostja II vastutada maksimaalselt põhinõude 3000 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada terves ulatuses.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I vahel on 22.11.
7. a sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 8438 (tl 5-6), mis tuleb kvalifitseerida müügilepinguks

§ 208

tähenduses.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping poolele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus 3 2-19-18817 omandatava asja ning tegema võimalikuks omandid ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja I on saanud kätte hageja poolt 29.08.2019 esitatud viis arvet, s.o arved nr 0101399815, 0101399817, 0101399818, 0101399819 ja 0101399820 ja 0101399822 kogusummas 35 815,22 eurot maksetähtajaga 16.09.2019 (tl 10-12 pöördel) ja arvetel märgitud kauba. Vaidlus puudub selles, et kostja I ei ole esitanud pretensioone saadud kauba osas. Vaidlus puudub ka hageja nõutud viivise määra üle. Vaidlus puudub ka selles, et kostja I on jätnud arved täies ulatuses tasumata.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja I on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma selle täitmist.

1. Kostjate vastuväited tuginevad sellele, et hageja poolt oli kehtestatud kostjale I krediidipiir 3000 eurot. Kohtu hinnangul ei oma praegusel juhul mingit tähendust, kas kostjate jaoks oli kehtiv krediidipiir 3000 eurot või 10 000 eurot. Kohtupraktika kohaselt annab krediidipiir müüjale õiguse, mitte aga kohustuse piirata ostja krediidi suurust. Seega ei too hageja poolt kostjale I krediidipiiri ületavas summas kauba müük krediiditingimustel kaasa kostja I vastutust üksnes krediidipiiri ulatuses. Sellisele järeldusele on jõudnud näiteks Tallinna Ringkonnakohus 30.09.
2. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-9200 (p 30). Seetõttu ei ole asjakohased kostjate vastuväited, mille kohaselt ei saa nende vastutus ületada krediidipiiri. Seega on hagi põhjendatud nõudes kostja I vastu põhinõudes 35 815,22 eurot.
3. Hageja on esitanud ka viivisenõude.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltel puudub vaidlus selles, et müügilepingus oli kokku lepitud, et arved tuleb tasuda nendel märgitud tähtajaks. Kuna kostja I ei ole tasunud arveid nendel märgitud tähtajaks, on kostja I viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Müügilepingu punktis 4.5 on kokku lepitud ka müüja õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,15 tasumata summalt päevas. Summalt 35 815,22 eurot moodustab viivis 0,15% tasumata summast perioodi eest 20.09.2019 (arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 27.11.2019 kokku 3706,87 eurot. Hageja viivisenõue kostja I vastu on seega põhjendatud hagis nõutud summas 3706,87 eurot. 8. Hageja on nõudnud ka mõista kostjalt I välja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 35 815,22 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi on esitatud kohtule 29.11.

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4 2-19-18817 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on ka hageja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et kuigi hagejal on õigus nõuda viivist lepingus märgitud määras, on lubatud viivist ka väiksemas, s.o seadusjärgses määras viivise.
2. Nõudes kostja II vastu on hageja tuginenud hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingule, käendaja vastutuse maksimumsummaga 15 000 eurot (tl 13-15). Nimetatud käendusleping on hageja poolt allkirjastatud 04.05.2018 ning kostja II poolt 06.07.2018.

§ 142

lg-te 1-3 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 143

lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega, mille kohaselt pidanuks hageja krediidikomisjoni otsus kaotama kehtivuse, kui lisalepingut ei sõlmita 1 kuu jooksul. Tegemist oli hageja õigusega, mida hageja ei kasutanud. Kostja II on 06.07.2018 lepingut allkirjastades avaldanud selgelt oma tahet käenduslepingu sõlmimiseks, antud tingimustel, s.o lähtudes krediidipiirist 10 000 eurot ja vastutuse maksimumsummaga 15 000. Koos käenduslepinguga on kostja II (kes on ühtlasi kostja I ainus juhatuse liige) allkirjastanud ka hageja krediidikomisjoni otsuse, seega oli kostja II teadlik kostja I krediidipiiri suurendamisest. Kohtu hinnangul on kostja II tuginemine sellele, justkui oleks tema enda viivitus toonud endaga kaasa krediidikomisjoni otsuse kehtetuse, vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja II vahel sõlmitud ja kostja II poolt 06.07.2018 allkirjastatud käendusleping nõuetekohane ja seega kehtiv. 10.

145 lg-s 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igalt ühelt või mõnelt neist. Kostja II poolt 06.07.2018 allkirjastatud käenduslepingust nähtub, et kostja II kohustub vastutama hageja ja kostja I vahel 22.11.2016 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 8438 tulenevate kohustuste eest solidaarselt kostjaga I. Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagi solidaarses nõudes kostja I ja kostja II vastu on seega põhjendatud kogu ulatuses, arvestades piiranguga, et kostja II vastutab üksnes maksimumsummas 15 000 eurot.

1. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi tervikuna. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 5 2-19-18817 Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel menetluskulud kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on 06.12.2019 ja 04.05.2020 taotluste kohaselt riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu on põhjendatud kulu. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud on toodud mõistlikus suuruses, seda nii tunnitasu suuruse (100 eurot) kui ka põhjendatud ajakulu osas. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 500 eurot, kokku 1500 eurot. TsMS § 174 lg-s 10 on sätestatud, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab seetõttu menetluskulud välja ilma käibemaksuta summana 1500 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6