← Eesti

1-18-2153/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2020 1-18-2153 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ilja Tihhanovski (isikukood 37710153716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Vandeadvokaat Meelis Masso Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg Ilja Tihhanovski RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Ilja Tihhanovski tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  7. aprilli 2018 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 2351 järgi. Teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti
  8. detsember
  9. Karistusaeg lõpeb
  10. detsembril
  12. Vangla ja prokuratuur toetavad I. Tihhanovski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
  13. Tartu Maakohtu
  14. märtsi
  15. a määrusega jäeti I. Tihhanovski karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  16. Kohus märkis, et I. Tihhanovski on hea haridusega. Ta töötas majandustarkvara ja raamatupidamisteenuseid osutavas OÜ-s Intellisoft olles üks osanik. I. Tihhanovski oli programmeerija ja tarkvara koostaja. Ta sai majanduslikult hakkama, tal puuduvad ka praegu tasumata nõuded ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Vangistuse ajal toetavad teda ema ja abikaasa, samuti on ta osalenud majandustöödel.
  17. jaanuarist kuni
  18. maini 2019 töötas ta järelevalveta väljapool vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas ja
  19. septembrist kuni
  20. oktoobrini 2019 pesumajas REA. Vanglast vabanemise järgselt asub tööle Intellisoft OÜs programmeerijana. Majanduslikult toetavad vajadusel vanemad ja abikaasa, kes õpib Tartu Ülikooli arstiteaduste doktoriõppes ning töötab arstina. Seega võib loota, et majanduslikult tuleb I. Tihhanovski toime. Kohus arvestas, et I. Tihhanovski sai Eesti riigi vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest majanduslikku kasu.
  21. Positiivseks pidas kohus säilinud toetavaid suhteid abikaasa ja lastega ning vanemate ja õega. Seega on I. Tihhanovskil säilinud lähedastega head suhted vaatamata raskete kuritegude toimepanemisele. Lähedased on talle abiks seaduskuulekal teel püsimisel ning ühiskonda sulandumisel.
  22. I. Tihhanovski vangistusaegne käitumine on õiguspärane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, läbitud on sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ja seda kinnistavad vestlused. Ta osales pilootprojektis „Käpp ja Käsi“ ning majandustöödel.
  23. novembril
  24. a paigutati I. Tihhanovski avavanglasse. Ta liigub väljaspool vanglat järelevalveta kaupluste külastamiseks ning käis kutsehariduskeskuses ja mitmetes ülikoolides sisseastumiskatsetel. Alates
  25. septembrist
  26. a õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis küberfüüsikaliste süsteemide erialal. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Probleeme ei ole ka kaaskinnipeetavatega. I. Tihhonovski käitumine näitab tema suutlikkust reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele.
  27. Kohus märkis, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eelkõige siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väike. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Kohtu hinnangul I. Tihhanovski retsidiivsusriski väga madalaks hinnata ei saa. Ta kannab oma elu esimest karistust. Seega võiks arvata, et ta hoiab uuesti vanglasse sattumise hirmus tulevikus kuritegudest kõrvale. I. Tihhanovski on omandamas kõrgharidust. Teadaolevalt panevad kõrgharidusega inimesed kuritegusid toime harvemini madala haridustasemega inimestest. Kõrgelt haritud inimesed kaaluvad tõsisemalt kuriteoga seotud riske. Ilmselt mõistab süüdlane sedagi, et Eesti jõustruktuurid tunnevad tema vastu kõrgendatud huvi ka pärast vangistuse ärakandmist ning vahelejäämise oht on suur.
  28. I. Tihhanovskil puuduvad sõltuvused. Küll aga võib Eesti Vabariigi kodaniku poolt suhte loomist või pidamist välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgiga panna toime riigireetmine, mõneti samastada riskidega, mida inimene võtab enesele kasiinos vms kohas raha peale mängides. Adrenaliini tase tõuseb, soov riskida ning samas kasu saada kasvab ning igakordne õnnestumine kasvatab lootust veelgi rohkem võita (spiooni puhul vahelejäämisest pääseda) ning teenida.
  29. Kohtuistungil kinnitas I. Tihhanovski, et on vangistuse jooksul õppinud hindama tegude tagajärgi. Ta on aru saanud, milles kuritegu seisnes, milliseid valeotsuseid ta on teinud ning tunneb heameelt, et ta sellest võrgustikust välja tõmmati. Kohus ei olnud siiski veendunud, et võimaluse avanedes I. Tihhanovski uuesti ei eksiks. Kinnipeetav avaldas, et tal oli nüüd aega mõelda, mis on riik ja milline on inimese koht riigis. Kui ta kaasati ebaseaduslikku tegevusse, siis oli idioot, ei tundud huvi asjade vastu, kuid nüüd teab, et tegelikult on riik ja julgeolekuasutused vajalikud ning Eesti riigil on vaenlased. Kohus märkis, et kuritegu toime pannes ei olnud I. Tihhanovski enam poisike, vaid keskealine pereisa, kes oli majanduslikult kindlustatud ning tuntud raamatupidamistarkvara loonud firma omanik. Seega ei saanud olla tegu hetkeemotsiooni ning põnevuse tõttu toime pandud kuriteoga, mida võiks eeldada igavlevalt noorukilt. Tegu pandi toime pika aja jooksul ning on kurb, et kinnipeetav leiab sellele lapsikuid põhjendusi. Vangistusse sattumine ei peaks olema see, mis paneb haritud 2

(6)40-aastast inimest mõistma, mis on riik ja milline on üksikisiku roll ja kohustused selle ees. Seega ei saa asuda seisukohale, et süüdlane on absoluutselt motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest.
  1. Ei saa välistada välisriigi eriteenistuste jätkuvat huvi I. Tihhanovski vastu. Tal on sugulasi ja tuttavaid Vene Föderatsioonis, kust on pärit tema abikaasa ning kus lapsed külastavad vanavanemaid. Vägagi tõenäoline, et manipuleerides või muul viisil survestades on võimalik kinnipeetavaga jällegi suhted luua. I. Tihhanovskil on head IT-alased teadmised ning omandamisel küberfüüsikaliste süsteemide eriala. Küberfüüsikaliste süsteemide puhul on sageli tegu turvakriitiliste süsteemidega, mis seovad füüsilist tegelikkust eri infosüsteemidega. I. Tihhanovski võib ebasõbralikult meelestatud välisriigi eriteenistusele oma eriteadmiste ja -oskustega huvi pakkuda.
  2. Süüdlane on toime pannud I astme kuriteo kaalutletult ja pika aja jooksul. I. Tihhanovski tegude ebaõigsust suurendab eriti tema taust. Hoolimata paljudest positiivsetest näitajatest, kõneleb see tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Arvestades kuriteo raskust ja laadi oleks eelkõige üldpreventiivsetel kaalutlustel kinnipeetava vabastamine juba esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ennatlik. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega I. Tihhanovski tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastada. Jätta menetluskulud riigi kanda.
  4. Kaitsja märgib, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Hinnatud ei ole KarS §-s 76 nimetatud materiaalseid aluseid kogumis, kohtu järeldused on oletuslikud ega vasta tegelikult tuvastatud asjaoludele. Määruse seisukohad on kohati vastuolulised.
  5. Karistamise alus on isiku süü. I. Tihhanovski on vastavalt karistamise alusele ja eesmärgile karistuse n-ö kätte saanud. Tema sanktsioon võinuks 4 aasta asemel vastavalt KarS § 2351 olla tegelikult kuni 6 aastat vangistust. Lisaks karistusele on pöördumatult saanud kahjustada I. Tihhanovski maine, mida saadab edaspidi riigireeturi märk. Eeltoodule tuginedes on karistus oma eesmärgi täitnud. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, on ka see tingimus täidetud.
  6. Arvates on I. Tihhanovski isikut ja iseloomustuses toodud ülipositiivseid ja toetavaid asjaolusid on tema risk uusi kuritegusid toime panna väga madal ja selle realiseerumine tema isikut ja toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades ebatõenäoline. Kohtupraktikas on üha enam juurdunud seisukoht, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tehakse isiku kohta prognoose suunatult tulevikku, mitte aga niivõrd minevikku ja karistuse raskusele, sest karistus toimepandud teo eest on ju kätte saadud. Ka Riigikohus on hakanud pidama enne tähtaega vabastamise peamiseks eelduseks isiku edasist õiguskuulekat käitumist, mitte enam kuriteo raskust, kirjutab Tartu Ülikooli karistusõiguse professor Jaan Sootak („Postimees“ 17.12.2019 artikkel „Kuidas Simmi sama asja eest kaks korda karistada“). 3
(6)
  1. Ka Riigikohtu 28.04.2017 lahendi nr 3-1-1-12-17 punktis 20 pannakse rõhk kinnipeetava tulevikule aga mitte toimepandud kuriteo raskusele (lisaks räägib KarS § 76 lg 4 siiski vaid kuriteo toimepanemise asjaoludest, mitte aga kuriteo raskusest).
  2. Maakohus ei ole tegelikult arvestanud I. Tihhanovski poolt kuriteo toimepanemise konkretiseeritud asjaolusid. Maakohus nendib vaid üldsõnaliselt Tartu Vangla iseloomustuses toodud viiteid I. Tihhanovski poolt pika aja jooksul toimepandud kuriteo kohta Eesti Vabariigi julgeoleku vastu, kuid muid kuriteo toimepanemise asjaolusid sealt ei selgu. Määruskaebuse esitaja saab aru, et teatud asjaolud selles kriminaalasjas võivad olla ja on kaetud riigisaladusega, kuid vähemasti põhjendused, millest lähtuti hinnangu andmisel toimepandud kuriteo asjaoludele, võiksid kohtumääruses siiski olemas olla. Kaitsjale teadaolevalt on kriminaalasjas tuvastatud, et ca 10 aasta jooksul on I. Tihhanovski kuriteost kasu saanud kuskil 2000 kuni 3000 eurot ja konfiskeerimisele kuulus temalt vaid 50 USA dollarit. Sellest saab kaitsja järeldada vaid seda, et kuritegu pandi toime küll pika aja jooksul, kuid see oli väheintensiivne ja tagajärjed mitte rasked. Kaitsjale teadaolevalt ei olnud antud asjas esitatud riigi poolt isegi tsiviilhagi. Kuna maakohtu vaidlustatud määruses sisuliselt puuduvad I. Tihhanovski poolt toimepandud kuriteo asjaolude analüüs ja ei märgita ka neid kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis muudaksid tema ennetähtaegse vabastamise välistatuks, siis on määrus tehtud kohtu põhjendamiskohustust oluliselt rikkudes (KRMS § 339 lg 2 rikkumine).
  3. Nõustuda ei saa sellegagi, et küberfüüsikaliste süsteemide erialal õppimine kuidagi suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Sellised järeldused on oletuslikud ja hüpoteetilised. Kas sellistel järeldusel on ka mingi põhjuslik seos I. Tihhanovski vabastamist tingivate asjaoludega või toimepandud kuriteo konkreetsete asjaoludega, seda kohtumäärusest ei selgu. Sellised järeldused ei ole kooskõlas maakohtu tuvastatud asjaoluga I. Tihhanovski õiguskuulekusega karistuse kandmise ajal, suutlikkusega pidada kinni kehtestatud reeglitest ning sooviga naasta õiguskuulekale teele. Arusaamatuks jäävad ka maakohtu järeldused adrenaliini tõusust riskimisel ja riskimise õnnestumisel lootuse kasvamisest. Sellist järeldust ei võimalda teha ükski tõend ega teave. Kuidas on see riskimine seotud I. Tihhonovski kuriteoga, tema isiksuseomaduste ning vangla positiivse iseloomustusega, kohtumäärusest ei selgu.
  4. Määruskaebuse esitaja arvates on I. Tihhanovski mittevabastamise põhjuseks ajakirjanduses viimasel ajal väljendatud seisukoht, et selliste isikute ennetähtaegne vabastamine tuleks seadusega keelata. Ennetähtaegse vabastamise nõudeid on muudetud seadusandja poolt veelgi paindlikumaks, mistõttu lähtumine abstraktsest ohust ja ajakirjanduses väljendatud põhjendamatutest (läbimõtlematutest) seisukohtadest ei ole õige.
  5. Riigikohus (vt RKKm
  6. märtsi 2019 lahend asjas nr 1-09-14104 p 20) on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ei ole õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab sü ü dimõistetu mõjutamise kõrval andma ü hiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust kä itumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes sü ü dimõistetu ennetä htaegset vabastamata jä tmist põhjendada ei saa, kuna see irduks Riigikohtu arvetes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 vä ljendatud seadusandja tahtest ning tä hendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetä htaegne vabastamine on vä listatud. 4
(6)
  1. Määruskaebuse esitaja lisab käesolevale kaebusele 18 iseloomustust I. Tihhanovski lähedastelt, tuttavatelt, töö- ja õpikaaslastelt ning palub kohtul nendega arvestada. Esitatud iseloomustustest nähtub selgelt, et I. Tihhanovski on tänaseks täielikult aru saanud tema poolt toimepandud kuriteo ohtlikkusest, ta kahetseb seda siiralt ja seda on tunnetanud ka iseloomustuse andnud isikud.
  2. I. Tihhanovskit ootab kodus tema pere ja töökoht. Kuna tema abikaasa on elukutselt arst, siis seoses eriolukorraga riigis peab ta lähiajal asuma arstina teenistusse üha süveneva koroonaviiruse võitlusega. Kodus ootavad I. Tihhanovskit aga veel ka kaks alaealist last (5 ja 7 aastane), kelle jätmine antud olukorras vanavanemate hoolde oleks mõeldamatu.
  3. Käesolevas asjas on maakohus sisuliselt leitud, et I. Tihhanovski vabastamine on ennatlik vaatamata väga paljudele positiivsetele asjaoludele, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Arvestades vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul maakohus siiski piisavalt põhjendanud, miks kõik need eelkirjeldatud positiivsed asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuritegude toimepanemise (konkreetsetele) asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
  4. Kokkuvõtvalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et KarS §-s 76 sätestatud formaalsed ja materiaalsed eeldused on antud juhul täidetud ja I. Tihhanovski on isikuks, keda kohus saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ja seda elektroonilise valve alla, mis on veelgi tõhusam vahend minimaliseerimaks ka vähetõenäolisi riske. Vabanemisel on I. Tihhanovskil olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ka need tegurid vähendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski ja näitavad vangistuse positiivset mõju süüdlase käitumisele. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on siiski tema edasine õiguskuulekas käitumine. Seda on I. Tihhanovski näidanud enda käitumisega karistuse kandmise ajal. I. Tihhanovski on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid enne karistuse tähtaja saabumist ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks. Ka maakohus ise on tuvastanud veenvalt, et karistuse eesmärgid on I. Tihhanovski poolt antud juhul täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  6. Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. I. Tihhanovski puhul on maakohus neid kahte aspekti hinnanud tuues välja erinevaid positiivseid asjaolusid, mis iseloomustavad süüdlase käitumist karistuse kandmise ajal. Kaitsja ei ole maakohtu vastavat seisukohta ka vaidlustanud, korrates kokkuvõtvalt vaid üle, et I. Tihhanovski on oma käitumisega karistuse kandmise ajal näidanud, et on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
  7. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest 5
(6)nähtub, et ka neid asjaolusid on kohus igakülgselt vaaginud. Kohus arvestas, et I. Tihhanovskil on võimalik asuda tööle, tal on toetavad lähedased, kellest on abi seaduskuulekal teel püsimisel ning ühiskonda sulandumisel.
  1. Edasi tuli kohtul hinnata, kas isikut saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
  2. Maakohtu määrusest nähtub, et just kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isikut arvestades ei tekkinud kohtul kindlustunnet, et I. Tihhanovskist lähtuv retsidiivsusoht on väga madal. Kohus märkis õigesti, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus ei ole tegelikult arvestanud I. Tihhanovski poolt kuriteo toimepanemise konkretiseeritud asjaolusid. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et arvestatud on kuriteo tehiolusid (I astme kuriteo kaalutletult ja pika aja jooksul) ja ründeobjekti (riigi reetmine Eesti Vabariigi kodaniku poolt). I astme kohtu määrusest nähtub, et kohtu arvates on I. Tihhanovski süü sedavõrd suur, et tema vabastamine oleks üldpreventiivsetel kaalutlustel (ent mitte ainult) esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ennatlik. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, nagu näitaks I. Tihhanovski kuriteo vähest intensiivsust ja kergeid tagajärgi ca 10 aasta jooksul kuriteost saadud kasu (u 2000 kuni 3000 eurot) ja konfiskeerimisele kuulus temalt vaid 50 USA dollarit. Riigireetmisega toime pandud kahju ei ole tihti rahas hinnatav ning sellega tekitatud kahju võib olla korvamatu. Sellist seisukohta ei väära seegi, et I. Tihhanovskile ei mõistetud sanktsiooni maksimummäära, vaid kokkuleppemenetluses 4 aastat vangistust. Kohut ei veennud I. Tihhanovski selgitused selles, et süüdlane on absoluutselt motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kohtukolleegiumi jaoks ei ole need selgitused piisavad. I. Tihhanovski oli juba kuritegu toime pannes majanduslikult kindlustatud pereinimene, kelle põhjendused riigireetmise toimepanemise osas luges maakohus lapsikuteks. Kohtukolleegiumi arvates ei ole heaks indikaatoriks I. Tihhanovski uute kuritegude riskihindamisel tema tuttavate ja sõprade arvamused, kuivõrd iseloomustusest nähtuvalt suutis ta aastaid tegutseda nii, et pereliikmed ei teadnud tema tegevusest ning olid šokis, kui ta süüdi mõisteti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et I. Tihhanovski puhul esineb mitmeid riske (nt ei saa välistada välisriigi eriteenistuste jätkuvat huvi I. Tihhanovski vastu ning jätkuvate manipuleerimis- ja survestamistaktikate kasutamine temaga suhte loomiseks), mis muudavad uue kuriteo toimepanemise võimalikuks.
  3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.