Obsah (5)

§ 28§ 29§ 35§ 43§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-11349 Kohtuasi OÜ Nor

) § 45 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus lisatasule vara müügihinnast kuni 3% enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. 1.

1. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 29.05.2018 lisatasu otsuse ning jätta lisatasu välja mõistmata. Kaebuse kohaselt oli arusaamatu, millist korteriomandit kohtutäitur müüs. Hüpoteegiga oli tagatud võlgnikule kuuluv korteriomand aadressil J. Köleri 30-9 ning mitte J. Köleri 30-
2. Samuti ei arvestanud kohtutäitur teistkordsel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100 lg-s 5 sätestatud nõudega, mille kohaselt tuleb kohtutäituril varade ümberhindamisel küsida võlgniku arvamust. Kohtutäituril ei ole õigust lisatasu nõuda. Kohtutäitur võib lisatasu nõuda üksnes siis, kui võlgnik jättis nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmata ning kohtutäitur tegi täitetoimingu, mille tegemise eest on tal õigus saada lisatasu. Lisatasu nõudmine ei olnud praegusel juhul põhjendatud. Avalik enampakkumine ei olnud tehniliselt või õiguslikult keeruline. Riigikohtu varasema praktika kohaselt võib lisatasu nõuda üksnes erandjuhtudel, mitte igapäevase töö tegemise eest. Igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo 2 2-18-11349 majandamiseks on ette nähtud põhitasu. Piisav ei ole üksnes enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega tehniliselt või õiguslikult keerukam või ajaliselt kulukam. Kohtutäitur peab ka põhjendama, miks ta nõuab lisatasu maksimaalses määras. 1.
3. Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse 19.07.2018 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur möönis, et eksis müügikuulutuses korteri aadressiga, kuid see ei mõjutanud korteri müüki. Kohtutäituril oli õigus nõuda lisatasu. Kohtutäituri ametitoiming on

§ 28

lg 1 järgi tasuline.

§ 29

lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, põhitasust ja lisatasust. Võlgnik arvab ekslikult, et täituril ei ole õigust tasu saada. Kohtutäitur hoiatas täitmisteates võlgnikku, et täitemenetluse käigus võivad lisanduda täiendavad täitekulud, sh lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest ning täitekulud kannab võlgnik. Lisatasu väljamõistmise üheks aluseks on ajaline kulu, mis võib nähtuda müüdava kinnisasja kinnistusraamatus olevate asjaõiguste arvust. Praegusel juhul oli korteril keelumärge, kaks hüpoteeki ning hüpoteegi pandiõigust. Lisaks on ühe hüpoteegiga kaaskoormatud viis kinnisasja ning teise hüpoteegiga seitse kinnisasja. Iga kinnisasja enampakkumisel müümine tähendab kinnistusosakonnale põhjendatud avalduse ettevalmistamist koos viidetega hüpoteekidele, mille kustutamist kinnistusraamatust vajatakse ning millised kinnisasjad peavad jääma endiselt hüpoteegiga koormatuks. Dokumentide maht ning üksikasjade paljusus tekitas ka kinnistusosakonnas ilmseid arusaamatusi, mistõttu viibis kohtutäituri 29.05.2018 esitatud kinnistamisavalduse lahendamine. 1.

1. Võlgnik jäi maakohtule esitatud kaebuses enda varem esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik ei vaidlusta kohtutäituri õigust saada põhitasu. Kohtutäituril ei ole aga praegusel juhul õigus saada lisatasu, sest korteri avalik enampakkumine ei väljunud täituri igapäevaste ametitoimingute raamest. Kohtutäitur põhjendas enda 19.07.2018 otsuses lisatasu saamise õigust mitme toimingu läbiviimisega, mis võlgniku hinnangul kuuluvad täituri igapäevatöö hulka. Täitur ei toonud esile ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks lisatasu saamist. Esimese astme kohtu määrus
2. Harju Maakohus jättis 16.11.2018 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri ametitoiming

§ 28

lg 1 kohaselt tasuline.

§ 29

lg 1 järgi koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ning täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri lisatasu saamise õigus tuleb

§-st 43. Asjaolu, et kohtutäituri põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, ei tähenda, et põhitasu ei võiks täitemenetluse käigus suureneda.

§ 35kohaselt sõltub põhitasu suurus sissenõude summast.

Kohtutäituri 29.05.2018 lisatasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on lisatasu välja mõistetud enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Kohtutäituril on õigus lisatasule enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. Kohtutäituri esitatud dokumendid kinnitavad lisatasu saamise aluse olemasolu, 3 2-18-11349 s.t kohtutäitur tegi

§-des 44–46 märgitud toiminguid, mis oli lisatasu väljamõistmise aluseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja kohtutäituri 29.05.2018 lisatasu otsuse ning jätta kohtutäituri lisatasu välja mõistmata. Võlgnik jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitas võlgnik, et asjaolu, et korterile oli seatud ühishüpoteek, ei saanud tingida lisatasu saamise õigust. Maakohus ei eristanud kohtutäituri põhitasu ja lisatasu. Põhitasu ning lisatasu ei ole samastatavad. Lisatasu võib saada üksnes erandjuhtudel.
2. Sissenõudja vastuse kohaselt ei olnud kohtutäituril õigus saada lisatasu maksimaalses määras, arvestades kohtutäituri põhitasu suurust, täitemenetluse mahtu, keerukust ja enampakkumise ajakulu.
3. Kohtutäitur ei esitanud vastust määruskaebusele.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 järgi rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja 27.07.2018 kaebuse ning tühistab kohtutäituri 19.07.2018 otsuse ja 29.05.2018 lisatasu otsuse.
6. Maakohus leidis ekslikult, et kohtutäituril oli siinses asjas õigus saada lisatasu. Ringkonnakohtu arvates ei esinenud praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust lisatasu saamiseks. Kohtutäituri tasu võib

§ 29

lg 1 kohaselt koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu ning lisatasu tuleb eristada. Lisatasu lisandub põhitasule (

§ 43lg 1).

Ka enampakkumise korraldamise ning läbiviimise eest on kohtutäituril

§ 45lg 1 järgi võimalik saada lisatasu.

Kohtutäituril tekib aga lisatasu saamise õigus juhul, kui enampakkumise korraldamine või läbiviimine oli tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Riigikohus on selgitanud, et lisatasu võib saada erandjuhtudel. Lisatasu saamiseks ei ole piisav üksnes enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2015 määrus asjas nr 3-21-108-15, p 22 jj). Kohtutäitur ei toonud 29.05.2018 lisatasu otsuses välja erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust lisatasu saamiseks (seejuures maksimaalses määras). Kohtutäituri lisatasu otsuses puudusid põhjendused. Samuti ei tulene taolisi asjaolusid kohtutäituri 19.07.2018 otsusest. Kohtutäitur esitas otsuses nimekirja toimingutest, mida ta tegi täitemenetluses. Samuti väitis kohtutäitur, et korterile oli seatud mitu asjaõigust, mis tingisid enampakkumise ajalise kulukuse. Kohtutäituri 19.07.2018 otsuse asjaolude all välja toodud täitemenetluse toimingud ei ole täitemenetlusele tavapäratud. Lisaks ei ole kahe hüpoteegi olemasolu (sh krediidiandja ühishüpoteegi) ning 4 2-18-11349 nende kustutamiseks avalduse esitamine kinnisasjade enampakkumisel müümise korral erandlik. Ka ei muuda enampakkumist erandlikuks asjaolu, et ühele hüpoteegile oli seatud pandiõigus. Üksnes kohtutäituri väitest, et kinnistusosakonnale esitatud dokumentide maht oli suur, ei saa järeldada, et konkreetse kinnisasja enampakkumine oli võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. 9. Kolleegium lisab, et kohtutäituril tuleb lisatasu saamise õigust põhjendada eelkõige lisatasu otsuses.

§ 43

lg 2 järgi peavad lisatasu otsusest nähtuma mh lisatasu nõudmise põhjendused ning põhjendused

§ 45

lg-s 1 sätestatud „kuni 3%“ kaalutlusruumi kohaldamise kohta (Riigikohtu 16.12.2015 määrus asjas nr 3-2-1-108-15, p-d 25–26). Praegusel juhul on kohtutäitur lisatasu otsuse põhjendamata jätnud. Lisatasu otsuses ei ole erandlikke asjaolusid lisatasu saamise õiguse kohta ega põhjendusi lisatasu ulatuse kohta.

1. Eelnevat arvestades tuleb kohtutäituri 19.07.2018 otsus tühistada. Ringkonnakohus saab tühistada ka kohtutäituri 29.05.2018 lisatasu otsuse, sest võlgnik taotles seda maakohtule esitatud kaebuses (vt ka Riigikohtu 15.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-32-16, p 21).
2. Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda, arvestades, et vaidluse tingis kohtutäituri õigusvastane lisatasu otsus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaaliselt allkirjastatud) 5