Obsah (6)

§ 55§ 62§ 249§ 175§ 108§ 104

3-20-853 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-853 Määruse kuupäev 18. mai 2020 Kohtunik Ülle Polluks M. M esialgse õiguskaitse taotlus (tugikark ja tool) Kohtuasi Resolu

) § 55 lg-le 2 võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Kohus tegi kindlaks, et M. M on juba pöördunud halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega, milles ta taotles tagastada talle tugikark. Taotlus oli registreeritud haldusasjas 3-20817. Taotleja põhjendas abivahendi tagastamise vajadust sellega, et ilma tugikarguta ei saa ta liigutada ja minna jalutuskäigule. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-817 esialgse õiguskaitse taotluse abivahendite tagastamise osas rahuldamata. Kohus leidis, et taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et abivahendite tagastamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. 2 3-20-853 Taotlejal puudub meditsiinilise abivahendi osas (tugikark) meditsiiniline vajadus. Seega puudub taotlejal ka esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse abivahendite tagastamise osas rahuldamata. Hetkeseisuga on kaebajal võimalus esitada Tartu Halduskohtu 12.05.2020 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kohus leiab, et taotleja poolt 08.05.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tugikargu tagastamise osas on korduv. Kaebaja ei ole esitanud kohtule uusi tõendeid selle kohta, et taotluse esitamise aja seisuga oleks tugikark talle näidustatud meditsiinilistel põhjustel abivahendina. Järelikult on endiselt asjakohased 12.05.2020 määruses kohtu seisukohad esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise osas, mis kujunesid kohtul, tuginedes vangla poolt esitatud tõenditele (meditsiiniline otsus). Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust tugikargu tagastamise osas korduvaks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 55

lg-st 2, jätta läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles taotleja taotles talle tugikargu tagastamist. II 9. M. M taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - lubada jalanõude läbiotsimise ajal tal istuda toolil või ratastoolil või anda taotlejale toeks hooldaja või kohustada valvureid abistama taotlejat. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 251 lg 1 p-le 3 lubatud. Riigilõiv on tasutud. Vaie on esitatud vanglale ja taotlev abinõu ei välju vaides esitatud nõudest. 10. Taotleja taotles kohtult täiendavate tõendite kogumiseks (välja nõuda vanglalt turvakaamerate salvestised), mis võivad kinnitada, et taotleja ei suuda üles tõusta põrandalt jne. Kohus selgitab, et puudub vaidlus selle üle, et vanglaametnike juuresolekul taotleja näitab ennast võimetuna kõndida ja püsti tõusta. Kohus hindab nimetatud väidet koostoimes muude tõenditega. Seega, jätab kohus

§ 62

lg-s 2 sätestatud alusel taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 3 3-20-853

1. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et selle üle otsustamiseks, kas taotleja vajab jalanõude läbiotsimise ajal tooli või abistavat isikut on pädev otsustama ainult arst. Taotleja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et arst lubas tal tervislikel põhjustel istuda osakonnast väljumisel ja sisenemisel jalanõude läbiotsimise käigus toolil või kinnitas taotleja abivajaduse, mida saaks teostada, kas mingi teine kinnipeetav või vanglaametnik. Kohus tutvus taotleja tervisekaardi andmetega ja ei leidnud sellist kehtivat meditsiinilist otsust. Lisaks tutvus kohus vangla poolt kohtule esitatud tõenditega, milles nähtub, kui taotleja jääb enda arvates vanglaametnikele nähtamatuks, liigub ta tavapäraselt. Nimelt, 06.05.2020 ettekande nr 6-20/1640-1 kohaselt nägi vanglaametnik uksesilmast, kuidas taotleja väljus WCruumist, ta liikus riidenagide juurde, kus ta kummardas ja võttis midagi põrandalt üles. Peale seda liikus ta akna juurde, vaatas veidi aknast välja ja istus laua taha toolile. Taotleja kõndis kambris vabalt ringi kahel jalal. Taotleja tavapärane kõndimine on fikseeritud ka 08.05.2020 ettekandes nr 6-20/1659-
2. Ühtlasi nähtub vangla poolt kohtule edastatud dokumendist, et taotleja keeldus minemast 12.02.2020 IVKH-sse neuroloogi vastuvõtule. Halduskohus peab vanglaametnike poolt koostatud ettekandeid usutavaks. Taotlejal puudub meditsiiniline otsus(tus), mis objektiivselt kinnitaks terviseprobleemi olemasolu. Eelpoolnimetatule tuginedes on kohus seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles M. M taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - jalanõude läbiotsimise ajal lubada tal istuda toolil või ratastoolil või anda taotlejale toeks hooldaja või kohustada valvureid abistama kaebajat, rahuldamata. III
3. Taotleja palus asendada avaldatavas kohtulahendis tema nimi initsiaalidega. Juhindudes

§ 175

lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime initsiaalidega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Esialgse õiguskaitse taotluses esitatud kahest nõudest vaatas kohus sisuliselt läbi ühe ja otsustas jätta selle nõude rahuldamata. Teine nõue jäi sisuliselt läbi vaatamata. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tagastada taotlejale riigilõiv summas 7,50 € kuna üks kahest nõudest jäi kohtu poolt sisuliselt läbi vaatamata, kuna tegemist oli korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. Tulenevalt

§ 104

lg 5 p-st 2 ja lg-st 8, tagastab kohus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 7,50 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Taotlejal tuleb edastada kohtule pangakonto number, kuhu tuleb tagastada riigilõiv. 13. Taotleja esitas kohtule 14.05.2019 taotluse, milles taotles muu hulgas käesoleva haldusasja raames kogutud dokumentide koopiate väljastamist. Kohus selgitab, et jätab taotluse rahuldamata, kuna taotleja ei ole selgitanud koopiate saamise vajadust ja kohus seda ka ei näe. (allkirjastatud digitaalselt) 4