Obsah (5)

§ 337§ 185§ 238§ 66§ 342

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-9019 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 337lg 1 p-st 1, jätta Viru Maakohtu 29.

jaanuari 2020 otsus muutmata ning Alexander Zakharovi lepingulise kaitsja Alik Karajevi apellatsioon rahuldamata.

§ 185

lg 2 alusel jätta lepingulise kaitsja Alik Karajevi poolt apellatsioonimenetluses Alexander Zakharovile osutatud õigusabikulu 288 eurot Alexander Zakharovi kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Alexander Zakharovit selles, et tema, olles varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, nimelt karistati teda

1. jaanuaril 2019 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi, juhtis uuesti s.o korduvalt
2. aprillil 2019 kella 18.45 paiku Kohtla-Järve linnas Oru linnaosas Virmalise ja Männi tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile (uuringuakt 512T) oli tema verest tuvastatud etanoolisisaldus 3,12 mg/g. Selline etanoolisisaldus on käsitletav joobeseisundina vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 mõistes. Seega süüdistatakse A. Zakharovit KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Maakohtu otsus
3. jaanuari 2020 otsusega tunnistas Viru Maakohus A. Zakharovi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 238lg 2 vähendas maakohus A.

Zakharovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 7 kuu võrra ja mõistis talle kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. jaanuari 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 29 päeva võrra ja mõistis A. Zakharovile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Lahendades A. Zakharovi süüküsimust, asus maakohus seisukohale, et A. Zakharovi süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leidis, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud tunnistajate K.P. a ja V.T. i ütlused ning dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid ja tõendite kogumisel on järgitud kriminaalmenetluse norme. A. Zakharovi ja tunnistaja U.B. ütlused ei olnud kohtu hinnangul usaldusväärsed ning kohus jättis need tõendite kogumist välja. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tunnistajate V.T. i ja K.P. ütlustele tuginemine on lubamatu ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Toetudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-1-1-91-16 leidis maakohus, et kuigi politseiametnik V.T. on
2. aprillil 2019 koostanud A. Zakharovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli, ei ole antud toimingute teostamine käsitatav uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtavate menetlustoimingutena. Kohtu arvates on tegemist riikliku järelevalve käigus tehtavate järelevalvetoimingutega. Asjaolu, et järelevalve käigus teostatud toimingu juures osales teine politseinik (K.P. ) ja protokollis on ta märgutud tunnistajana, tähendab, et K.P. viibis järelevalve käigus indikaatorvahendi kasutamise ja protokolli koostamise juures ja võib anda selle kohta ütlusi. Seega, kuna V.T. ei osalenud kriminaalasjas uurimis- ega muudes menetlustoimingutes, ei ole ta ametnik, kelle menetluses oli kriminaalasi ja ta võib kohtuistungil anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. 2 Kohus tuvastas, et V.T. i ülekuulamise on
3. aprillil 2019 tõepoolest läbi viinud K.P. , kuid on teinud seda väärteomenetluse raames. Seega ei toimunud V.T. i ülekuulamine kriminaalmenetluse seadustiku alusel ja nimetatud ülekuulamist ei saa vaadelda kriminaalmenetluse toiminguna. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et K.P. võib kohtuistungil tunnistajana ütlusi anda. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et kuna tunnistajad V.T. ja K.P. pole käesolevas kriminaalasjas uurimis- ega muudes menetlustoimingutes osalenud, ei ole nad ametnikud, kelle menetluses oli kriminaalasi. Üldjuhul on tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks vahetu tajumise kaudu. Maakohtu arvates on tunnistajad V.T. ja K.P. just sellised tunnistajad, kes vahetult ise nägid, kuidas A. Zakharov juhtis
4. aprillil 2019 sõiduautot, olles joobeseisundis. Seega võib kohus nende ütlustega arvestada. Kohus ei olnud nõus kaitsja väitega, et tunnistajate V.T. i ja K.P. a ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla nende identsus. Kohtu arvates on arusaadav, et kuivõrd mõlemad politseinikud viibisid sündmuse toimumise ajal koos autos ning mõlemad üheaegselt tajusid kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis võivad nende ütlused olla sarnased. Ka on mõlemad tunnistajad allkirjastanud ülekuulamise protokolli, millega kinnitasid ütluste õigsust. Kohus leidis, et tunnistajate ütluste usaldusväärsust suurendab nende kooskõla teiste kogutud tõenditega – joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokollidega. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tuttavad süüdistatavaga, nad on sõltumatud tunnistajad kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Kohtu arvates kinnitab tunnistajate V.T. i ja K.P. ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Häirekeskusesse tehtud helisalvestist. Nimetatud helisalvestisest nähtuvalt teatati
5. aprillil 2019 kell 17.43 Häirekeskusesse, et Oru asulas sõidab sõiduautoga Ford Focus ringi joobes juht, roolis on meesterahvas. Seega teavitas pealtnägija politseid just purjus meesterahvast sõiduauto Ford Focus roolis. Tutvunud asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi CD-R plaadil olevat videosalvestist, asus maakohus seisukohale, et kuigi vaatlusprotokollis on märgitud nagu viibinuks sõiduauto roolis lühikest kasvu kiilakas inimene, siis videosalvestise halva kvaliteedi tõttu ei ole võimalik siiski tuvastada autos olnud isikute nägusid. Samas asus kohus seisukohale, et videosalvestiselt nähtuvalt oli ilm selge ja nähtavus hea. Sõiduk Ford Focus sõidab politseiautole vastu ning möödudes on autode vahe kuni paar meetrit. Nimetatut arvestades asus maakohus seisukohale, et politseiametnikud võisid väga hästi näha, mis toimus sõiduautos Ford Focus ning kes seda juhtis. 3 Kuna A. Zakharov keeldus kohapeal indikaatorvahendisse puhumast, siis toimetati ta SA IdaViru Keskhaiglasse ekspertiisi tegemiseks ning tema veres tuvastati etanoolisisaldus 3,12 mg/g. Seega esines A. Zakharovil alkoholijoove. Kohus ei lugenud usaldusväärseks A. Zakharovi ütlusi, et tema
6. aprillil 2019 autot ei juhtinud ning roolis oli naine. A. Zakharovi ütlused on vastuolus tunnistajate V.T. i ja K.P. ütlustega milles nad kinnitasid, et nägid vastu sõitva auto roolis meesterahvast. Samuti on need vastuolus Häirekeskusesse tehtud kõnega, milles teatati, et sõiduki roolis on meesterahvas. Kohus asus seisukohale, et A. Zakharov andis enda süüd eitavad ütlusi, sest teadis, et mõned kuud varem oli tema suhtes tehtud analoogse kuriteo osas süüdimõistev otsus. A. Zakharov sai aru, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse eelmine karistus täitmisele ning sellele lisandub ka uus karistus. Seega püüdis A. Zakharov taoliste ütlustega päästa end vangistusse sattumisest. Samuti ei lugenud kohus usaldusväärseks tunnistaja U.B. ütlusi, et sõiduauto Ford Focus roolis oli
7. aprillil 2019 tema ning A. Zakharov oli tagaistmel. U.B. ütlused on vastuolus tunnistajate V.T. i ja K.P. ütlustega, milliste kohaselt nad nägid vastu sõitva auto roolis meesterahvast. K.P. a väidete kohaselt polnud meesterahvas hetkeks kui tema sõiduki juurde jõudis, veel tagaistmele jõudnud ja ta jalad olid esiistmete vahel. Samuti on U.B. ütlused vastuolus häirekeskuse kõnega, kus teatati Oru asulas sõitvast autost, kus on roolis joobes meesterahvas. Kohtu jaoks ei olnud usutav U.B. väide, nagu ehmunuks ta politsei peatumismärguande peale ja seetõttu hüppas ta kõrvalistmele. Samuti eitas tunnistaja U.B. , et tarvitas sel päeval alkoholi ning ei näinud kas A. Zakharov sel päeval alkoholi tarvitas. Selles osas selgitasid tunnistajad V.T. ja K.P. , et ka kõrvalistmel istuv naisterahvas oli ilmselgelt joobes ning suust oli tunda alkoholilõhna, nägu oli punane, kõne segane ja aeglustunud. A. Zakharovil aga tuvastati haiglas võetud verest alkoholi sisaldus 3,12 mg/g. U.B. on A. Zakharovi elukaaslane, kes samuti teadis, et viimasel on tingimisi karistus, kuna A. Zakharov vabanes vaid 4 päeva enne süükspandava kuriteo toimepanemist ning püüdis sellega teda päästa, et ta ei peaks jälle vanglasse minema. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega – karistusregistri väljavõtte ja Viru Maakohtu
8. jaanuari 2019 otsusega on A. Zakharovi süü kuriteos, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis korduvas juhtimises, tõendamist leidnud. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et A. Zakharovi poolt on täidetud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 424 lg 2 järgi koosseis tahtlust selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leidis kohus, et A. Zakharov pani toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et A. Zakharovi käitumine oli tahtlik käitumine. Asja 4 materjalidest tuleneb, et A. Zakharovil tuvastati verest alkoholisisaldus 3,12 mg/g, mis on raske joove. Seega oli ta teadlik, et ei ole kaine, ometi istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima. APELLATSIOON Kaitsja taotleb apellatsioonis Viru Maakohtu otsuse tühistamist süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 ja järgi ning tema õigeksmõistmist. A. Zakharovi Esmalt leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme, tuues esile asjaolud, milles ta näeb menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Nii peab kaitsja näiteks menetlusnormide rikkumiseks asjaolu, et A. Zakharovile esitatud süüdistus on tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et A. Zakharov oleks toime pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Ka peab kaitsja menetlusnormide rikkumiseks seda, et maakohus on kaitsja arvates ekslikult ja ebaõigesti lugenud A. Zakharovile esitatud süüdistuse tõendatuks. Edasiselt leiab kaitsja apellatsioonis, et videosalvestiselt nähtuv ei toeta A. Zakharovile esitatud süüdistust, vaid kinnitab, et ta ei ole toime pannud süüdistuses kirjeldatud kuritegu. Kaitsja nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda videosalvestuse halb kvaliteet tuvastada isikute nägusid. Ka leiab kaitsja, et videosalvestuse kellaaeg erineb oluliselt etteheidetava teo toimepanemise ajast. Videosalvestusel on kellaaeg alates 23:33:45 kuni 23:34:27, etteheidetav tegu pandi aga väidetavalt toime kell 18:
9. Seega on videosalvestuse näol kaitsja hinnangul tegemist asjasse mitte puutuva tõendiga, kuna seal kajastatud sündmused ei ole ajaliselt seostatavad süüdistusega hõlmatud perioodiga, erinevus on ligi 5 (viis) tundi. Videosalvestuselt on sõiduauto tagantvaates ilmselgelt näha, et juhi kõrval olev istekoht on tühi (videolõik 15-17 sekundit). See fakt lükkab aga tõsikindlalt ümber süüdistuse versiooni, mille kohaselt juhtis sõiduautot A. Zakharov ja U.B. istus sel ajal juhi kõrval. Videosalvestuse osundatud lõik toetab hoopiski A. Zakharovi ja U.B. ütlusi, mille kohaselt oli süüdistatav sõidu ajal tagaistmel pikali asendis ning sõiduautot juhtis U.B. , kes sõiduauto peatumisel istus ümber juhi kõrvalistmele. Kaitsja leiab, et juhul, kui lugeda anonüümse helistaja kõne politseisse asjasse puutuvaks tõendiks, siis ka selle kõne sisu riimub videosalvestuse osundatud videolõiguga – nägi ju anonüümne helistaja sõiduautos ainult ühte inimest ehk siis isikut kes oli roolis. Kaitsja leiab, et tunnistaja U.B. ja süüdistava ütlused riimuvad, neis ei esine vastuolusid, nad riimuvad videosalvestuselt nähtavaga ning ka anonüümse tunnistaja ütlustega. Nende isikute ütlustest tuleneb, et roolis oli U.B. ning A. Zakharov istus tagaistmel. Peatumise hetkel istus roolis olnud tunnistaja aga hirmust ümber kõrvalistuja kohale tingituna vaidlustamata asjaolust – mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kaitsja leiab, et tunnistajate V.T. i ja K.P. a ütlustele tuginemine süüdistatavale etteheidetava teo tehiolude tuvastamisel on lubamatu ning neile tuginemise näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

§ 66

lg 2 kohaselt ei või muuhulgas kriminaalasjas osaleda tunnistajana uurimisasutuse ametnik. Patrullpolitseinik V.T. koostas

1. aprillil 2019 a. umbes kell 18:48 indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kaasallkirjastas tunnistajana patrullpolitseinik K.P. .
2. aprillil 2019 a. kell 21:40 – 21:56 kuulati tunnistajana üle V.T. , menetlustoimingu 5 läbiviijaks oli patrullpolitseinik K.P. ehk siis isik, kes oli koos tunnistajaga patrullteenistuses
3. aprillil 2019 a. ehk siis süüdistusega hõlmatud perioodil. Kaitsja leiab, et V.T. , viies läbi eelnevalt menetlustoimingu, kuhu oli kaasatud ka tunnistaja, ei või enam olla samas asjas tunnistajaks ning tema ütlusi ei saa tõendina kasutada süüdistatavale etteheidetava teo tehiolude osas. Samuti on kaitsja hinnangul lubamatu menetlustoiming, kus menetlustoimingu viib läbi üks patrullpolitseinik, kuulates tunnistajana üle teist patrullpolitseinikku ja seda olukorras, kus ütlusi antakse sündmuste kohta, mille juures nad koos viibisid. K.P. , olles eelnevalt olnud nii tunnistaja (indikaatorvahendi kasutamise protokoll) kui ka menetlustoimingu läbiviija (tunnistaja V.T. i ülekuulamise protokoll), ei saa enam samas menetluses olla tunnistajaks ning sellest tulenevalt on ka tema ütlused süüdistatavale etteheidetava teo tehiolude osas tõendina lubamatud ning need tuleb kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta. Ka viitab kaitsja asjaolule, et tunnistajate V.T. i ja K.P. a ütluste näol on tegemist sisuliselt samade ütlustega ehk siis aluseks on võetud eelnevad ütlused. Ütlused on antud erinevatel aegadel, kuid sisu ja sõnakasutus on väga sarnased, kohati lausa ühesugused. Nii näiteks sisaldavad mõlema tunnistaja ütlused ühtemoodi ebaõiget väidet seoses sõiduki värvi ja asukohaga – mõlemad kinnitavad, et vastavalt anonüümse helistaja selgitustele sõidab Oru linnaosa vahel halli värvi sõiduauto Ford Focus. Anonüümse helistaja kõne on protokollitud ning protokollist nähtub, et anonüümne helistaja ei nimetanud sõiduauto värvi ja sõiduki asukohaks nimetati Oru asula. V.T. i ja K.P. a tunnistajana ülekuulamise protokollides kajastatud ütlused on trükitud, kuid mõlema ütluse protokolli punktis 8 (märkused protokolli kohta) on mõlemad tunnistajad omakäeliselt kinnitanud et: „kirjutatud omakäeliselt ja vastab tõele”. Ka nimetatud asjaolu viitab veenvalt, et hilisemad ütlused on ümber kirjutatud (maha kirjutatud) eelnevatest ütlustest – tegemist on tegelikele asjaoludele mittevastavate väidetega. Mõlema patrullpolitseiniku ütlused on vastuolus ka videosalvestuselt nähtava teabega. Eelpool kirjeldati videosalvestuse lõiku (15-17 sekundit), millelt on üheselt näha, et juhi kõrvalistuja koht on tühi, seal ei istunud kedagi. Samuti on nimetatud osas patrullpolitseinike ütlused vastuolus anonüümse isiku poolt antud teabega – sõiduautos oli üks isik. Kaitsja arvates on maakohus eelistanud patrullpolitseinike ütlusi U.B. ja süüdistatava ütlustele, kuid ei ole seda põhjendanud. Ainuüksi asjaolu, et V.T. i ja K.P. a näol on tegemist politseiametnikega, ei anna nende ütlustele teiste isikute ütlustega võrreldes suuremat kaalu ega lisa usaldusväärsust. Kõrvutades V.T. i ja K.P. a ütlusi anonüümse helistaja kõnes sisalduva teabe ja videosalvestuselt nähtuga, tuleb asuda seisukohale et neis esinevad vastuolud. Anonüümne tunnistaja nägi sõiduautos ühte isikut ning selles osas riimub kõnega edastatav teave U.B. ja süüdistatava ütlustega, kuid samaaegselt on vastuolus patrullpolitseinike ütlustega. Kaitsja leiab, et juhul kui ringkonnakohtu seisukohalt on tunnistajate V.T. i ja K.P. a ütlused lubatavad tõendid, siis tuleb need ülalesitatud põhjustel hinnata ebausaldusväärseteks ja seda eelkõige vastuolude tõttu teiste kogutud tõenditega. Kaitsja hinnangul on antud asjas tegemist ilmselgelt kõrvaldamata kahtlusega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ning tulenevalt kehtivatest õigusaktidest ja kohtupraktikast tuleb kõrvaldamata kahtlust tõlgendada süüdistatava kasuks. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, A. Zakharovi kaitsja apellatsiooniga ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi A. Zakharovile süüks arvatud tegevuse ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Maakohus on põhjalikult kajastanud uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise A. Zakharovi süüküsimuse lahendamisel. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et apellatsioonides korratakse sisuliselt neid argumente, mida A. Zakharov ja tema kaitsja on A. Zakharovi kaitseks juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub. Ülaltoodud põhimõttest lähtuvalt ja tulenevalt

§ 342

lg 3 p 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis on kaitsja esmalt leidnud, et maakohus on kohtuotsust tehes oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. Seejuures on kaitsja esitanud apellatsioonis terve rea (p 11-22) üldsõnalisi väiteid, mis kaitsja arvates viitavad kriminaalmenetlusnormide rikkumisele. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole asjas kogutud tõendeid hinnates ega ka kohtuotsust koostades rikkunud kriminaalmenetluse norme ning seetõttu loeb ringkonnakohus kaitsja sellekohase etteheite põhjendamatuks. Kuivõrd kaitsja ei ole apellatsioonis esitatud väiteid menetlusnormide rikkumise kohta seostanud ühegi konkreetse

normiga (v.a

§ 66

), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaitsja nimetatud väitel ka pikemalt peatuda. Ringkonnakohus leiab, et käsitletava kriminaalasja vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas süüdistuses märgitud ajal oli mootorsõiduki juhiks süüdistatav A. Zakharov või mitte. Nimetatud küsimuse lahendamiseks tuleb ringkonnakohtu arvates esmalt hinnata, kas V.T. i ja K.P. a tunnistajana antud ütlused on kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on põhjendamatult tuginenud tunnistajate V.T. i ja K.P. a ütlustele. Esitatud väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et nii V.T. kui ka K.P. on asjas läbi viinud uurimistoiminguid ning tulenevalt

§ 66

lg 2 ei või kriminaalasjas esineda tunnistajana muuhulgas uurimisasutuse ametnik. 7 Maakohus on kaitsja sellekohasele väitele juba vastanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus lisab maakohtu põhjendustele veel järgneva. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.T. on patrullpolitseinikuna koostanud A. Zakharovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli. K.P. on aga patrullpolitseinikuna viibinud tunnistajana indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostamise juures ning kuulanud V.T. i tunnistajana üle. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasjade lahendamisel viidatud sätet rakendades märkinud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Eelpool tsiteeritud põhimõtteid tuleb tõendite kogumisel ja tõendamisel kahtlemata silmas pidada ka juhtudel, mil alustatud väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 lõpetatakse teos kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu ja alustatakse kriminaalmenetlust (vt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-47-08). Ringkonnakohus leiab, et lisaks väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on ka näiteks väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas võimalik menetlejat üle kuulata. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema väärteo- või kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Sellistel ütlustel on aga abistav ja selgitav tähendus, kuna menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Ringkonnakohtu arvates ei ole eelöeldust tulenevalt välistatud, et mootorsõiduki kinnipidamisel, juhi tuvastamisel ja alkoholijoobe tuvastamise järgselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemisel võib menetleja anda ütlusi ka selle kohta, kes oli tema poolt tajutu kohaselt mootorsõiduki juht, kuid seda üksnes tingimusel, et selline tõenduslik teave on fikseeritud ka menetlustoimingu protokollis. Nimetatud teave võib menetlejale teatavaks saada eelkõige järelevalvetoimingute käigus, mil sedastatakse väärteomenetluse aluse esinemist, otsustamaks väärteomenetluse alustamise üle. Selliselt on toimitud ka käesolevas kriminaalasjas. Tunnistaja V.T. on andnud ütlusi selle kohta, et olles patrullteenistuses said nad teate Oru linnaosas ringi sõitvast sõiduautost Ford Focusest, mille juht võib olla joobes. Nad märkasid kirjeldatud sõidukit ja andsid sellele peatumismärguande. Sõiduk pidurdas ja jäi seisma. Jõudnud sõiduki juurde nägi V.T. , kuidas roolis olnud meesterahvas ronis tagaistmele. Ta avas sõiduki tagumise parempoolse ukse ja sai aru, et meesterahvas on silmnähtavalt alkoholijoobes. Meesterahvas keeldus alkomeetrisse 8 puhumast ja sõidukist väljumast. Pika vaidlemise peale väljus meesterahvas sõidukist ning ta paigutati politseisõidukisse. Kasutades liiklusregistri andmebaasi tegi ta seejärel kindlaks, et meesterahva nimi oli A. Zakharov. V.T. iga sarnaseid ütlusi on andnud ka politseitöötaja K.P. . K.P. on kirjeldanud kuidas nad sai teate joobes juhi kohta ning kuidas nad patrulli käigus märkasid neile edastatud kirjeldusele vastavat sõidukit. Ka K.P. on kinnitanud, et neile vastusõitva Ford Focuse roolis oli meesterahvas ja kõrvalistmel istus naine. K.P. a ütluste kohaselt kui tema peatunud sõiduki juurde jõudis, siis ta nägi, kuidas roolis olnud meesterahvas ronib tagaistmele ja sellel hetkel olid tema jalad veel esiistmete vahel. Seega on politseitöötajad selgitanud miks kontrolliti sõidukit Ford Focus, miks ja kuidas anti liiklusjärelevalve teostamise käigus sõidukile peatumismärguanne, kes sõidukit sel hetkel nende poolt tajutu kohaselt juhtis ning kuidas toimus juhi tuvastamine peale sõiduki peatumist. Nimelt nende ütluste pinnalt oli kohtul võimalik kontrollida menetlusdokumentides talletatud tõendusliku teabe õigsust, s.o näiteks A. Zakharovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise aktis ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatut. Aga ka politsei patrullauto pardakaameraga tehtud videosalvestise õigsust. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kirjeldatud viisil tõendite kogumisega ei ole rikutud

§ 66lg-st 2 tulenevat keeldu.

Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast leiab, et puudub alus kahelda V.T. i ja K.P. a ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu arvates ei muuda asjaolu, et V.T. i ja K.P. a ütlused on sarnased, neid veel ebausaldusväärseteks. Nagu maakohus nii ka ringkonnakohus leiab, et tunnistajad viibisid ühes sõidukis, nad tegutsesid sooviga peatada liikluses osalev joobekahtlustega sõidukijuht, mõlemad tunnistajad nägid kirjeldatud sõidukit, osalesid koos sõiduki kinnipidamisel ning juhi isiku kindlakstegemisel. Kuivõrd mõlemad tunnistajad täitsid ühte ülesannet ja tegutsesid seda täites koos, siis on igati mõistetav, et ta nad tajusid ülesande täitmisega seonduvaid asjaolusid sarnaselt ja kajastasid tajutut sarnaselt ka oma ütlustes. Asjaolu, et tunnistajad nimetavad ülekuulamistes kohana, kus joobes juhtimine aset leidis Oru linnaosa, anonüümne tunnistaja aga Oru asulana, ei muuda ringkonnakohtu arvates tunnistajate ütluste sisu ega näita ka kuidagi tunnistajate vahelist kokkulepet tunnistuste andmisel. Seda enam, et pole võimalik kindlaks teha ja sellel pole ka tähtsust, kuidas määratles sündmuse toimumise kohta politseipatrullile teate edastanud isik. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks ka kaitsja väide, nagu annaksid V.T. i ja K.P. a tunnistajatena ülekuulamise protokollid alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Mõlemad tunnistajad on ülekuulamisprotokollid allkirjastanud ja sellega kinnitanud ka nende õigsust. Ainuüksi see, et ülekuulamisprotokollid on koostatud arvutis, kuid ülekuulamise protokolle allkirjastades on tunnistajad kinnitanud, et kirjutasid need omakäeliselt, ei muuda veel tunnistajate ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus leiab, et V.T. i ja K.P. a ülekuulamise protokollides kajastatud ütluste vastavust sündmuskohal aset leidnu kohta kinnitab üheselt politseisõiduki pardakaamera videosalvestis. 9 Nii kirjeldavad tunnistajad oma ütlustes videosalvestiselt nähtuvaga sarnaselt, kus ja millises situatsioonis nad märkasid otsitavat sõidukit (liikus neile vastu), kuidas politseisõiduk ümberpööras ja märgatud sõidukile järgnes (videosalvestiselt arusaadav), kuidas sõiduk peatus (järsku) ja kuidas nemad sõiduki juurde jõudsid (peatusid praktiliselt kõrval). Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda V.T. i ja K.P. a ütluste vastavuses asetleidnud sündmustega. Kaitsja leiab apellatsioonis, et politseisõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestis ei kinnita A. Zakharovile süüks arvatud teo toimepanemist, seades nimetatut väites taaskord kahtluse alla politseitöötajatest tunnistajate ütluste usaldusväärsuse. Esitatud väidet põhistab kaitsja eelkõige sellega, et videosalvestise alusel ei ole võimalik tuvastada isikut, kes oli sõiduki Ford Focus roolis. Ka ilmneb kaitsja arvates videosalvestiselt (sekundid 15-17), et juhistme kõrval olev iste on tühi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et videosalvestise põhjal ei ole tõepoolest võimalik kindlaks teha, kes oli hetkel kui Ford Focus politseitöötajate pardakaamera vaatevälja ilmus, selle roolis, s.o ei ole võimalik tuvastada sõidukis olnud isikute nägusid. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, nagu tõendaks videosalvestiselt nähtuv, et sõiduki juhi kõrvalistmel kedagi ei istunud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taolise väite lükkab ümber videosalvestise 9-ndal sekundil nähtuv. Uurides nõupidamistoas videosalvestist ja kasutades selle suurendamise võimalust leiab ringkonnakohus, et videosalvestise 9 sekundil, s.o hetkel kui Ford Focus on veel enne politseisõidukist möödumist selle pardakaamera vaateväljas, on kahtlusteta tuvastatav, et juhi kõrvalistmel istub inimene. Ringkonnakohtu arvates kinnitab nimetatu üheselt V.T. i ja K.P. a ütlusi, et sõiduki esiistmetel istusid kaks inimest. Sõiduki roolis oli mees ja kõrvalistmel istus naine. Siinjuures märgib ringkonnakohus, toetudes videosalvestisele, et politseitöötajatel oli piisavalt aega ja võimalust fikseerida sõidukis olnud isikud ja nende asukoht. Videosalvestiselt nähtuvalt oli päikseline ilm ja nähtavus hea. Salvestiselt tulenevalt viibis Ford Focus pardakaamera ja seega ka politseitöötajate vaateväljas umbkaudu 9 sekundit. Ajavahemiku pikkus, mil Ford Focus oli politseitöötajate vaateväljas, on ringkonnakohtu arvates piisav tunnistajate keskendumiseks sõiduki jälgimisele ning sõidukis olnud isikute arvu fikseerimiseks. Pealegi nähtub videosalvestiselt, et sõidukid liikusid üksteise suhtes aeglaselt ning möödumise hetkel oli nende vahe vaid paar meetrit. Ringkonnakohus kontrollis videosalvestist uurides ka kaitsja väidet, nagu oleks salvestise 1517 sekundil tuvastatav, et juhi kõrvalistmel ei istunud kedagi. Videosalvestiselt nähtub, et nimetatud ajavahemikul fikseerib pardakaamera sõiduki Ford Focuse tagantvaates. Sõiduki tagaklaas on määrdunud. Ringkonnakohtu arvates ei ole videosalvestise nimetatud sekunditel nähtuva põhjal võimalik väita, et juhi kõrvalistmel kedagi ei istu, sest nähtavust varjab nii määrdunud tagaklaas kui ka esiistmete peatoed. Samas leiab ringkonnakohus, et videosalvestise 18 sekundil nähtuva alusel on pigem võimalik väita, et juhi kõrvalistmel istub inimene. Taoliseks arvamuseks annab aluse juhi kõrvalistuja peatoe värvist eristuv tumedam kujutis, mis võib viidata juhi kõrvalistuja peakaarele (juustele). 10 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et videosalvestiselt nähtuv kinnitab V.T. i ja K.P. a ütlusi sõidukis Ford Focus viibinud isikute arvu ja nende paiknemise kohta, mitte aga ei lükka neid ümber, nagu väidab seda kaitsja. Puutuvalt kaitsja väitega, nagu ei oleks videosalvestis asjasse puutuv tõend, sest sellelt nähtuv kellaaeg ei ole ajaliselt seostatav sündmuse toimumise ajavahemikuga, märgib ringkonnakohus vaid järgmist. Videosalvestiselt nähtuv kellaaeg ei lange tõepoolest kokku A. Zakharovile etteheidetava teo toimepanemise kellaajaga. Samas ei ole keegi menetlusosalistest seadnud kahtluse alla, et videosalvestiselt nähtuv kajastab tegevusi, mis leidsid aset 21. aprillil 2019 kella 18:45 paiku. Kujukalt ilmneb see ka kaitsja apellatsioonist, milles kaitsja viitab A. Zakharovi kaitseversiooni tõendamiseks otseselt nimetatud videosalvestisele, seadmata seejuures kahtluse alla selle asjakohasust. Ainuüksi asjaolu, et salvestiselt nähtuv sündmuste fikseerimise kellaaeg ei kattu süüdistuses märgitud sündmuse toimumise kellaajaga, ei anna veel alust väiteks, nagu oleks videosalvestis asjasse mittepuutuv. Tegemist on vaid pardakaamera tehnilise probleemiga. Ringkonnakohus leiab, et V.T. i ja K.P. a ütluste usaldusväärsust ei väära mingilgi moel ka anonüümse helistaja poolt Häirekeskusele edastatud teave, nagu püüab seda apellatsioonis väita kaitsja. Anonüümse helistaja kõnesalvestise kohaselt vastab helistaja häirekeskuse töötaja küsimusele, et helistaja arvates oli joobes juht sõidukis üksi ja järgmisele küsimusele, kas see oli mees, et jah mees. Ringkonnakohus leiab, et anonüümse tunnistaja väitest, nagu viibinuks sõidukis vaid selle juht, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et teisi isikuid sõidukis ei olnud. Nimetatud telefonikõnes alusel ei ole võimalik tuvastada kui kaugel sõidukist viibis helistaja või millises situatsioonis viibides ja millele tuginedes ta tegi järelduse, et juht on sõidukis üksi. Nii on näiteks võimalik, et anonüümne tunnistaja märkas sõidukisse istumas vaid selle juhti ja tegi sellest oma järelduse, et juht on sõidukis üksi. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus võimalikuks, et taolist väites on helistaja tahtmatult eksinud. Nimetatule viitab ka asjaolu, et asjas on vastuvaidlematult tuvastamist leidnud A. Zakharovi ja U.B. , s.o kahe isiku viibimine sõidukis. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et anonüümne tunnistaja nimetas sõiduki juhiks meesterahva vaid seetõttu, et Häirekeskuse töötaja esitas talle sellekohase suunava küsimuse. Ringkonnakohtu arvates on igati mõistusepärane, et anonüümne helistaja pidi enne Häirekeskusele teatamist nägema isikut, kes oli tema arvates alkoholijoobes ning kes juhtis või asus juhtima sõidukit. Vastasel korral puudunuks tal vajadus helistamiseks. Samuti puudus anonüümsel helistajal ilmselgelt põhjus valeväiteks, et sõiduki roolis oli meesterahvas. Helistaja eesmärgiks oli teatada joobes juhist ning see, kas sõiduki juhiks oli meeste- või naisterahvas, ei omanud tema jaoks tähtsust. Kaitsja arvates on maakohus eelistanud patrullpolitseinike ütlusi U.B. ja süüdistatava ütlustele, kuid ei ole seda põhjendanud. Ainuüksi asjaolu, et V.T. i ja K.P. a näol on tegemist politseiametnikega, ei anna nende ütlustele teiste isikute ütlustega võrreldes suuremat kaalu ega lisa usaldusväärsust. Ringkonnakohus taolise väitega ei nõustu. 11 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuses põhjalikult kogutud tõendeid analüüsinud ja põhjendanud, milliste asjaolude tõttu tuleb võrreldes A. Zakharovi ja U.B. ütlustega usaldusväärsemaks lugeda V.T. i ja K.P. a ütlusi. Samas ei ole maakohus eelistanud politseinike ütlusi A. Zakharovi ja U.B. ütlustele mitte politseitöötajate ametiseisundi tõttu, vaid seetõttu, et need on kokkulangevad teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on tõendite analüüsi pinnalt tulnud õigele järeldusele, et 21. aprillil 2019 kella 18:45 paiku juhtis sõidukit Ford Focus A. Zakharov. Kohtukulu A. Zakharovi lepinguline kaitsja A. Karajev on esitanud ringkonnakohtule arve nr 16042020, millest nähtuvalt tuleb A. Zakharovil tasuda OÜ-le Maltica A. Karajevi poolt A. Zakharovile apellatsioonimenetluse osutatud õigusabi eest 288 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, siis tulenevalt

§ 185lg 2, jääb menetluskulu 288 eurot süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 12