Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8649 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlus

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.

septembri 2017. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra. S. Stüfile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S.

Stüfi eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaks päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. oktoobril 2018 ja lõppeb
2. aprillil
4. Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
7. Maakohus märkis, et S. Stüfil on kaks kehtivat karistust. Ta kannab liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest (mootorsõiduki korduv joobes juhtimine, avaliku korra rikkumine, vargus ja kehaline väärkohtlemine). S. Stüfile on juba varasemalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati Tartu Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-17-5809) S. Stüf süüdi avaliku korra rikkumises, varguse toimepanemises ja kehalise väärkohtlemises. S. Stüfile mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Vaatamata antud võimalusele pani S. Stüf juba aasta möödudes toime uue kuriteo.
10. S. Stüfi varasemast elukäigust järeldub, et ta on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt toimepandud kuritegudesse ja talle mõistetud karistustesse (sh võimalustesse karistuse kandmiseks vabaduses). Kuna S. Stüfile varasemalt mõistetud karistused ei ole avaldanud talle mingisugust mõju, puudub kohtul igasugune veendumus, et S. Stüf on sellel korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldusele ja täitma kõiki kohtu poolt määratuid nõudeid ja kohustusi.
11. Vangistuse jooksul on S. Stüf läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. S. Stüf on omandanud ehitusviimistluse plaatija erialal ja osalenud ka vangla tööhõives. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas peab kohus oluliseks, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ajavahemikul
12. juulist 2019 kuni
13. septembrini 2019 S. Stüfi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse) kakluse tõttu kaaskinnipeetavaga jalgpalli mängides. Lisaks nähtub prokuröri arvamusest, et S. Stüfi suhtes on alustatud uus kriminaalasi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

1. Vabanemise korral soovib S. Stüf elama asuda aadressile XXX . S. Stüfil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel
2. jaanuari
3. a seisuga on S. Stüfil rahalisi nõudeid summas 463 eurot ja vabanemisfondis 196 eurot.
4. Kohtu hinnangul on S. Stüfi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. S. Stüf avaldas, et on narkootikumidest loobunud juba enne vangistust. Samuti kavatseb ta loobuda alkoholist ja selleks plaanib ta pöörduda ravile (kodeerimiseks). Kohus peab positiivseks, et S. Stüf soovib vabanemise korral probleemidega aktiivselt tegeleda ja oma senist eluviisi täielikult muuta. Samas on S. Stüf juba eelnevalt pöördunud alkoholismiravile (tegi süsti), kuid tema enda sõnul see talle ei mõjunud ja tal tekkis tagasilangus. Seega ei ole kohus veendunud, et S. Stüfil on sellel korral olemas piisav soov ja motivatsioon oma senise väljakujunenud käitumismustri edukaks muutmiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole S. Stüfi puhul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et S. Stüfi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S. Stüfi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Stüfi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S. Stüfi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega ja soovib, et ringkonnakohus hindaks need ümber. S. Stüf on vanglas käitunud korralikult ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on vanglas töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme, mis aitavad õiguskuulekalt käituda. Vastavalt iseloomustusele ei samasta S. Stüf ennast kriminaalse subkultuuriga. Ta on ametiisikutega koostööaldis ning valmis osalema planeeritavate tegevuste läbiviimises.
8. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmine, mistõttu vangla ja prokurör ei toetanud S. Stüfi vabastamist. S. Stüf on loobunud narkootikumidest juba enne vangistust, samuti 2 kavatseb ta loobuda alkoholist ja pöörduda ravile (kodeerimiseks). Käesolevaks ajaks isik on S. Stüf läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seega on S. Stüf motiveeritud senist käitumismustrit muutma ja tagasilangust vältima.
9. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad, kuna S. Stüf saab koos vanaemaga elama asuda maale. S. Stüf avaldas, et ei suhtle enam vanade tuttavate ja sõpradega. Seega on oluliselt vähenenud võimalused alkoholi tarvitamiseks ja mõtlematuteks tegudeks. S. Stüf on õppinud üldehitust, omandanud plaatija eriala, tal on BCE kategooria juhiluba ning ta oskab soome ja inglise keelt. Majandusliku toimetuleku riskid on maandatud, sest S. Stüf on nõus igasuguse tööga. S. Stüf on vanglas töötanud ja tema töösse suhtumist on hinnatud positiivseks. S. Stüfi tervislik ja emotsionaalne seisund on head. Ta võib saada diagnoosile vastavat ravi. Iseloomustuse järgi on ta käitumiselt viisakas ja koostöövalmis. S. Stüfile on käesolev esimene reaalne vangistus oma mõju avaldanud ja ta on kindel, et suudab edaspidi elada seaduskuulekalt.
10. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud, isiku pingutused ja head tulemused arvestamata. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Alkoholi keelu abil on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Just tingimisi enne tähtaega vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis teda tegelikult aitavad. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja leiab, et S. Stüfile võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus S. Stüfi põhjendatult tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on S. Stüfi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
13. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on jätnud S. Stüffi positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestamata. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on kõikide määruskaebuses loetletud vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega juba arvestanud. Kuigi S. Stüfil ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on vanglas töötanud, õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei ole uute kuritegude toimepanemise riskid veel piisavalt maandatud.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkõige S. Stüfi isik ja varasem elukäik annavad alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Tartu Maakohtu
15. septembri
16. a otsusega karistati S. Stüfi avaliku korra rikkumise, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega. S. Stüf pani juba ligi aasta pärast katseaja algust toime uue,

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eeltoodu annab alust kahelda S. Stüfi lubaduses sel korral nõuetekohaselt kriminaalhooldusele alluda ja kohtu poolt määratud kohustusi täita. 3

1. Maakohus leidis põhjendatult, et S. Stüfi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks kalduvus alkoholi kuritarvitada. S. Stüf on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes. Kuigi S. Stüf on avaldanud, et soovib sõltuvusainete tarvitamisest loobuda ja on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, näitab tema varasem elukäik, et tagasilanguse risk on suur. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Stüfi alkoholi kuritarvitamise probleem on olnud pikaajaline ja tõsine ning tema varasemad katsed alkoholist loobuda, sh ravi abil, pole õnnestunud. S. Stüf kaotab alkoholijoobes enesevalitsuse ning käitub äkiliselt ja ettearvamatult. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes sarnaselt maakohtuga, et alkoholiprobleemist vabanemiseks tuleb S. Stüfil vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist. Kolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et positiivsed muutused S. Stüfi käitumises on jõudnud kinnistuda ning ta suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
2. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau 4