KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2020 Kohtuasja number 1-19-4633 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Pavel Gavrilovi (Gavrilov, isikukood 38809062221) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- mai 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pavel Gavrilovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2020 määrus muutmata ja Pavel Gavrilovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar Pavel Gavrilovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 16 eurot 20 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Gavrilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuni 2019 otsusega tunnistati Pavel Gavrilov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
- juuli 2018 otsuse järgi temal kandmata 3 kuu 19 päeva 1
(4)pikkuse vangistuse võrra ning tema vanglakaristuseks kujunes 1 aasta 8 kuud 19 päeva. P. Gavrilovi karistusaeg algas
- juunil 2019 ja lõpeb
- veebruaril
- aprillil 2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid P. Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur ei toeta P. Gavrilovi vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- mai 2020 määrusega P. Gavrilovi vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu on vangistuses olnud hõivatud tööga, tal pole distsiplinaarkaristusi, ta omandab riigikeelt ja osaleb programmis “Eluviisitreening”. Vabanemisel on tal elukoht vanemate juures ja talle on tagatud töökoht Pro Power OÜ-s, samuti on vanemad valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Vaatamata eeltoodule ei ole teda võimalik vabastada. P. Gavrilovil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et ta pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Järelduste mitte tegemist näitab ka see, et kõik karistused on P. Gavrilovil mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu
- juuli 2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabastati P. Gavrilov Viru Maakohtu
- veebruari 2019 määruse alusel tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal, s.o
- juunil 2019, toime uue KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteod on olnud seotud alkoholi tarvitamisega. Süüdimõistetul ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid on viiteid tema pikaajalisele alkoholi kuritarvitamisele. Iseloomustusest nähtuvalt on ta proovinud alkoholi tarbimisest vabaneda ka vastava raviga, kuid tulutult. Seega on alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks ning puudub kindlus, et alkoholivastasele ravile allutamine sel korral soovitud tulemuse annab. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et P. Gavrilovile on varasemalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu on võimalik, et tingimisi enne tähtaega vabanemine ning sellega kaasnev käitumiskontrollile allutamine ei oleks piisavad tema uute kuritegude ära hoidmiseks.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Gavrilovi kaitsja Sven Sillar, kes palub kohtumääruse tühistada ning kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja hinnangul oli P. Gavrilovi vanglast vabastamata jätmise ilmselgeks põhjuseks see, et teda on varasemalt juba ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Kuigi P. Gavrilov pani tõepoolest järjekordse liiklussüüteo toime katseajal, ei välistu seetõttu tema ennetähtaegne vabastamine. Nimelt tuleb hinnata ka süüteo raskust ning vaieldamatult on sõiduki juhtimine joobeseisundis pigem mitteraske kuritegu. Samuti oli kaitsja meelest Viru Maakohtu arvates P. Gavrilovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega juba ära otsustatud, et P. Gavrilovile tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalust kohaldada ei saa. Ehk sisuliselt lähtus maakohus eeldusest, et varasemal süüdimõistval kohtuotsusel on ennetähtaegse vabanemise otsustamisel juba ette kindlaks määratud jõud. Veel on maakohtule etteheidetav, et määruses pole vastatud küsimusele, kuidas pidanuks P. Gavrilov vanglas käituma, et talle laienenuks seadusega tagatud võimalus vabaneda vangistusest enne tähtaega käitumiskontrolli kohaldamisega. Kaitsja hindamisel tuleks P. Gavrilov vangistusest vabastada just ja ainult kriminaalhooldaja järelevalve alla. P. Gavrilovi senisest käitumisest on ju ilmekalt näha, et tal on raskusi ühiselu normidest kinnipidamisega. Mõne kuu pärast väljub ta vanglast niikuinii, ja siis juba ilma vähimagi järelevalveta. Aksioomina peaks olema selge, et ühiskonna huvides on P. Gavrilovi vabastamine järelevalvega, mitte aga see, et ta väljuks vanglast ilma kontrolli ja kriminaalhooldajalt abi saamise võimaluseta. On võimalik, et P. Gavrilov hakkab vabaduses jällegi toime panema liiklussüütegusid, kuid kindlasti on see tõenäosus kriminaalhooldaja järelevalve all väiksem. 2
(4)Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumäärus tühistada.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veenvalt ja küllaldaselt põhistades ära näidanud, et P. Gavrilovi kuritegelikult käitumise kordumise ohule osutavad tema mitmed karistamised, samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine ning viimase kuriteo sooritamine ajal, mil ta oli Viru Maakohtu
- veebruari 2019 määruse alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud ja allutatud käitumiskontrollile. Samuti on esimese astme kohus asjakohaselt välja toonud, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise oht suureneb alkoholi tarvitamise korral.
- Määruskaebuses kaitsja maakohtu vastavaid argumente ümber lükata ei ürita. Õigupoolest jääb silma, et kohtu hinnangule – P. Gavrilov võib vabaduses taas toime panna kuriteod – kaitsja vastu ei vaidlegi. Pigem vastupidi: kaebusest nähtub seisukoht, et süüdimõistetu poolt uute liiklussüütegude sooritamine on võimalik. Küll aga oleks kaitsja meelest ühiskonna huvides P. Gavrilovi vabastamine kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et ennetähtaegselt võiks vanglast vabastada süüdimõistetut, kelle jätkuvat piisavalt kõrget retsidiivsusohtu tuleb jaatada. P. Gavrilovit ja tema varasemat käitumist arvestades pole alust loota, et käitumiskontroll tagaks P. Gavrilovi õiguskuulekuse: süüdimõistetu pani viimase kuriteo toime vaid kolm kuud pärast Viru Maakohtu
- veebruari 2019 määruse alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemist ning seda käitumiskontrolli perioodil. Ehk siis ei kontroll, ametniku tugi ega ka hirm sattuda tagasi vanglasse P. Gavrilovit seaduskuulekusele ei mõjutanud. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et ühiskonna huvides võiks P. Gavrilovi puhul olla hoopis see, kui tema üle rakendataks järelevalvet pärast vanglast vabaks laskmist. Seadusandja pole aga mingil põhjusel (võib-olla ressursinappuse tõttu) karistusjärgse käitumiskontrolli (KarS § 871) regulatsiooni sedavõrd laialt kehtestanud.
- Kaitsja on taotlenud P. Gavrilovi vabastamist hoopis teistel argumentidel kui tema edasise õiguskuulekuse kinnitamine. Kõigepealt toob ta välja, et süüdimõistetu kuritegu – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis – ei ole raske. Selle tõdemusega võib üldjoontes nõustuda, ent see ei tähenda, et P. Gavrilovi saab vabastada: piisavalt kõrge uute kuritegude ohu korral peab jääma vabastamata ka isik, kellelt pole karta rasket laadi kuritegusid. Korduvalt kuritegusid toime pannud P. Gavrilovi puhul on uute kuritegude oht tema vabastamiseks liiga kõrge.
- Ka on kaitsja leidnud, et Viru Maakohtu arvates oli P. Gavrilovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega juba ära otsustatud, et temale tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalust kohaldada ei saa. Mille pinnalt kaitsja oma järelduse teeb, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Midagi sellist ei ole võimalik kohtumäärusest välja lugeda. Määrusest nähtub selgelt, et maakohus on süüdimõistetu jätkuva ohtlikkuse tuvastanud KarS § 76 lg-s 4 toodud vabastamiskriteeriume kogumis hinnates.
- Viimaseks teeb kaitsja etteheite, mille kohaselt pole maakohus vastanud küsimusele, kuidas pidanuks P. Gavrilov, kes on end vanglas ülal pidanud hästi, veel käituma, et talle laienenuks seadusega tagatud võimalus vabaneda vangistusest enne tähtaega. Kaitsja sellinegi märkus on põhjendamatu. On ju selge, et mitte alati ei näita süüdimõistetu korrakohane käitumine vanglas, samuti ka mitte individuaalse täitmiskava järgimine, tema kuritegude jäämist möödanikku. Täiesti võimalik – ja ilmselt mitte ka väga haruldane – on, et inimene võib vabaduses toime panna uued kuriteod. Ehk siis mõni kurjategija ongi selline, et ka absoluutselt hea käitumise korral vanglas tuleb ta kas kuriteo asjaoludest või varasemast elukäigust lähtuva liigse retsidiivsusohu tõttu vabastamata jätta. Nii võib see olla nt alkoholi kuritarvitajatega (nagu P. Gavrilov), s.o kui 3
(4)korduvad kuriteod osutavad uue kuriteo ohutegurina alkoholile, siis saabki see oht realiseeruda just vabaduses.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2020 määruse muutmata ning P. Gavrilovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse analüüsimiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 97,20 eurot kui määruskaebemenetluse kulu P. Gavrilovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4
(4)