Obsah (6)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-916 Määruse kuupäev 3. juuni 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt ID-kaardi edastam

) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avaldustest tulenevalt mõistab kohus, et N. Lilitškin on esitanud kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist edastada kaebaja ID-kaart kaebaja lähedasele ja hüvitada kahju ID-kaardi edastamata jätmise, sellega seonduva valetamise ja keelelise diskrimineerimise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohustamisekaebuse raames esialgse õiguskaitse taotluse. 5. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Tartu Vangla on
2. juunil 2020 teavitanud kohut, et kaebaja on Tartu Vanglale seoses ID-kaardi välja saatmisega esitanud taotluse nr 6-24/2555-1, millele Tartu Vangla vastas
3. mai
4. a kirjaga nr 6-24/2555-
5. Kuivõrd Tartu Vangla andmetel ei ole kaebaja kaebuse asjaoludega seonduvalt esitanud kahju hüvitamise taotlust ega vaiet Tartu Vangla
6. mai
7. a kirja nr 6-24/2555-2 peale, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
8. Kohus märgib, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saab kohus kontrollida üksnes vanglale esitatud dokumentide pinnalt, mida kinnipeetav ei ole tagasi võtnud, kusjuures kohtueelse menetluse läbimist ei ole võimalik tõendada videosalvestisega. Samuti rõhutab kohus, et kaebaja arusaam, et kohustuslik kohtueelne menetlus puudub olukorras, kus kaebaja soovib saada kahjuhüvitist vangla äranägemisel, on väär. Isegi, kui kaebaja ei soovi hüvitise suurust ise määrata, kehtib VangS § 11 lg-s 8 sätestatud nõue ning kinnipeetaval on hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel kohtueelse menetluse läbimise kohustus.
9. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus nii kohustamis- kui hüvitamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab N. Lilitškini kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks. 2

1. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
2. Vastavalt

§ 55

lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3