Obsah (7)

§ 121§ 45§ 47§ 249§ 55§ 158§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1046 Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (

§ 121lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebus on pealkirjastatud tuvastamiskaebusena ning kaebaja märgib, soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt häirib kaebajat vanglas päev otsa mängiv raadio ja sealt kostuv sundmuusika. Eriti hull on olukord kaebaja väitel jalutusboksis ning eriti selles boksis, kus on üleval „kisendav ruupor“. Kaebaja väitel kahjustab see nii vaimset kui reaalset tervist, kuna vererõhk tõuseb ja kõrvad valutavad.
3. Kaebaja esitab järgmised nõuded ja taotlused: 1) vabastada kaebaja riigilõivust, kuna puuudb raha ja vaidlus puudutab ka kaebaja tervist; 2) võtta kaebus menetlusse; 3) suulist menetlust; 4) saada tasuta riigipoolset kaitsjat; 5) mõõta müra taset 6) kaasata erapooletu ekspert olukorra hindamiseks; 7) esialgset õiguskaitset, et lõpetada sundmuusika laskmine; 8) kontrollida põhiseaduspärasust aktide ja seaduste suhtes mis lubavad Tartu Vanglal antud tegevust läbi viia; 9) võtta õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi arvamus antud teemal; 10) teha eksperdile ülesandeks teha kaaskinnipeetavte arvamuse uuring sundmuusika teemal; 11) uurida kaebaja tervise muutujaid antud keskkonnas.
4. Tartu Vangla teatas
5. juunil 2020 vastuseks kohtunõudele, et Tartu Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole X Tartu Vanglasse saabumisest kuni vastuse koostamise hetkeni esitanud pöördumisi seoses kohtunõudes välja toodud temaatikaga. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja kaebuse eseme ja nõuded ning punkti 8 kohaselt kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2. Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamisnõude vangla tegevuse (vanglas päev otsa mängiv raadio ja sealt kostuv sundmuusika ning eriti valjult mängiv raadio jalutusboksis) õigusvastasuse tuvastamist. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse võib

§ 45

lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas on seadusandja ette näinud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebus praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Tõhusamaks vahendiks oleks kohustamisnõue, mille sisuks on vangla kohustamine, et vältida pidevalt ning liiga valjult mängivast raadiost väidetavalt tulevaid kahjulikke mõjutusi. Selleks tuleks esitada esmalt vastav taotlus vanglale ning vangla keeldumise korral on võimalus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas ja seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. 6. Seega ei ole tuvastamisnõue praegusel juhul

§ 45

lg-st 2 tulenevalt lubatav ja kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

7. Kohus ei pea võimalikuks praeguse kaebuse raames kaebaja suunamist tema õiguste kaitse seisukohast tõhusama nõude (nt kohustamisnõue) esitamiseks, kuna Tartu Vangla vastusest nähtuvalt pole tal läbitud sellise nõude esitamiseks vajalik eeldus – kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangitusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ning

§ 47

lg-le 1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata 2 või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohustamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 8. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks on sundmuusika mängimise lõpetamine.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Eelnevast ilmneb, et esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud küsimuses vaidemenetlust kaebajal käimas ega läbitud ei ole. Seega ei ole võimalik esialgse õiguskaitse taotlust esitada

§ 249lg 2 alusel.

Kaebaja on praegusel juhul esitanud kohtule tuvastamisnõude. Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688). Ka praeguses vaidluses ei oleks tuvastamisnõude osas esialgse õiguskaitse abinõuga võimalik tagada kaebaja õiguste tõhusat kaitset. Seega ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ja see tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

1. Kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist. See taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Riigi õigusabi ei anta kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, mille kohus eeltoodud põhjustel kaebeõiguse puuudmise tõttu tagastab. Seega puudub kaebajal kohtu hinnangul väljavaade oma õigusi selles menetluses kaitsta.
2. Kaebaja palub ka kontrollida põhiseaduspärasust aktide ja seaduste suhtes mis lubavad Tartu Vanglal kaebuses nimetatud tegevust läbi viia. Kohus märgib, et

§ 158

lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhimõtteliselt on võimalik, et halduskohus kontrollib kohtuasja lahendades, kas põhiseaduspärased on seaduse või määruse sätted, millest tulenevalt korraldab vangla raadiosaadete kuulamise vanglas. Praegusel juhul tagastab kohus aga kaebuse kaebeõiguse puuudmise tõttu ega lahenda asja sisuliselt. Seega puuduvad asjassepuutuvad õigusnormid, mille põhiseaduspärasust kontrollida ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt lahendada menetlusabi taotlust, samuti taotlusi ekspertiisi ja uuringute läbiviimiseks ning õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtade väljaselgitamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
2. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebajal on võimalus oma õiguste kaitseks esitada halduskohtule pärast kohtueelse menetluse läbimist

§ 37-39 nõuetele vastav kaebus tema õiguste kaitseks tõhusa nõudega.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3