Obsah (5)

§ 47§ 121§ 43§ 249§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1026 Määruse kuupäev 05.06.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi A.N.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada iganädalast paki saatmist

§ 47lg 1).

1. Tartu Vangla on 04.06.
2. a vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja ei ole kohtueelselt vangla poole pöördunud seoses vahistatutele saada lubatud esemetega pakis või pakkide temaatikaga üldisemalt. 7.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seetõttu kuulub A.N.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada iganädalast paki saatmist, sh toiduainete saatmist, tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna A.N.i kaebus kuulub tervikuna tagastamisele ning käesolevalt ei toimu ka vaidemenetlust vanglas, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg-tele 2 ja

1. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
2. Kohus leiab, et A.N.il puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale on vastavalt VangS § 48 lg-le 1 tagatud õigus osta soovi korral vangla kauplusest toiduaineid. VangS § 48 lg-s 1 on sätestatud, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kuna arestimajas ei ole võimalik vahistatul kasutada kaupluseteenust, siis on arestimajas vahistatule lubatud saata pakis juur- ja puuvilju, mahla, mahlajooke (mitte klaasega metalltaaras), küpsiseid, kuivikuid, viilutatud saia ja leiba, soolakala, konserve (mitte klaasega metalltaaras), täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, kompvekke (välja arvatud karamell) (siseministri 27.09.
3. a määrusega nr 21 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 36 lg 2 p 9). 2
4. Kohus leiab, et kaebaja põhiõigusi ei saa intensiivselt rikkuda toiduainete vanglasse saatmise keeld, samuti ole kohtu hinnangul vanglas vahistatutele pakis lubatud esemete saatmise piirangud toiduainete osas ebaproportsionaalsed. Olukorras, kus vahistatul on õigus vangla kauplusest osta täiendavalt enda tarbeks toiduaineid, on vahistatu lähedastel võimalus pakiga toiduainete saatmise asemel võimalik kaebajat toetada rahaliselt, et kaebaja saaks endale lubada täiendavaid toiduaineid lisaks vanglas tagatud toitlustusele.
5. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 5 alusel läbi vaatamata.

1. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse riigi poolt advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
4. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
6. Kohus ei pea vajalikuks koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid.

§ 62

lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Täiendava tõendite või arvamuste kogumist ei pea kohus vajalikuks, sest kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, ning jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3