TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1103 Määruse kuupäev 8. juuni 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu seoses riskihindamise j

) § 426 ja § 432.

§ 426

lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

§ 432lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse (Vang

S) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele.

§ 383

lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav.

1. Esialgse õiguskaitse abinõuga soovis kaebaja mõjutada tema järgmises tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses iseloomustuse koostamist. Kohus näitas eespool, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord, see toimub maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku sätete järgi ning halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine. Sel juhul ei saa halduskohus teha vanglale ettekirjutusi ka selles menetluses iseloomustuse koostamisele tulevikus. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
2. Kohus selgitab kaebajale, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses iseloomustuse koostamist või sisu ei saa mõjutada halduskohtule esitatava kaebusega. Kaebaja saab kõik oma seisukohad esitada otse maakohtule. Kohus ei jaga kaebaja arvamust, et maakohus ei suuda anda iseloomustuses toodud kaebaja ohtlikkusele või uue kuriteo sooritamise tõenäosusele kohast kaalu või hinnangut. Kaebaja viitas ise Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele asjas nr 1-09-14104, mis on riskihindamise põhjendatuse osas väga kriitiline. Kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel on maakohus riskihindamisest pärinevate tõenäosuste või hinnangute kasutamisest hoidunud.
3. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3