← Eesti

2-19-20039/13

Obsah (18)§ 407§ 468§ 317§ 415§ 416§ 394§ 442§ 420§ 178§ 187§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 144§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2020, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20039 Tsiviilasi Aktsiase

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks Marko Kundla ja Elisa Eesti AS vahel 01.03.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 4548807 telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks, kliendinumbriga 8414564 alusel koostatud arvetest nr 2015741162, 2016003838 ja 2016479381 tulenev võlgnevus summas 136,75 eurot (millest 108,00 eurot põhivõlgnevus, 28,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.07.2016-16.12.2019 eest).

  1. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 108,00 eurot) alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 03.06.2020 summas 4,01 eurot. 1
  2. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 108,00 eurot) alates 04.06.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).
  3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue Marko Kundla vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 63,10 eurot.
  4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue Marko Kundla vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.
  5. Menetluskulud jätta 63,10% ulatuses Marko Kundla kanda ja 36,90 % ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
  6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 171 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75 €, ja 96 € hageja esindaja põhjendatud kulud), millest 109,75 eurot mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
  7. Väljamõistetud menetluskuludelt on Marko Kundla kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

11. Toimetada kostjale Marko Kundlale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

2 Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. 18.12.2019 esitas hageja Aktsiaselts Plus

Plus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marko Kundla vastu, milles esitatud nõuet hageja muutis 13.02.

  1. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sideteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 108 eurot, viivise 91,85 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja alates 19.12.2019 viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Marko Kundla vahel 01.03.2016 sõlmitud liitumisleping nr 4548807 telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks, kliendinumbriga
  2. Sõlmitud lepingu alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.
  3. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.02.2020 määrusega. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 16.04.
  5. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 02.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 18.05.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, 3 millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumisleping nr 4548807 telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks, kliendinumbriga 8414564 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 108,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

  1. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. 4 Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 36,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas päevas (seega viivisemäär 25,55 % aastas) perioodi eest 19.07.2016 – 16.12.2019 summas 31,40 eurot, põhivõlgnevuse 36,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% perioodi eest 19.08.2016 – 16.12.2019 summas 30,62 eurot ja põhivõlgnevuselt 36,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas perioodi eest 19.09.2016 – 16.12.2019 summas 29,84 eurot. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et perioodi eest 19.07.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.07.2016 arve nr 2015741162 maksetähtaeg oli 18.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016003838 maksetähtaeg oli 18.08.2016 ja 01.09.2016 arve nr 2016479381 maksetähtaeg oli 18.09.

  1. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.07.2016 arve nr 2015741162 tasumisega alates 19.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016003838 tasumisega alates 19.08.2016 ja 01.09.2016 arve nr 2016479381 tasumisega alates 19.09.
  2. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.07.2016 arve nr 2015741162) puhul 9,83 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 19.07.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,007869 166 1,306254 01.01.2017-16.12.2019 8 0,021918 0,00789 1080 8,5212 Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.08.2016 arve nr 2016003838) puhul 9,58 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 19.08.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,007869 135 1,062315 01.01.2017-16.12.2019 8 0,021918 0,00789 1080 8,5212 5 Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.09.2016 arve nr 2016479381) puhul 9,34 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 19.09.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,007869 104 0,818376 01.01.2017-16.12.2019 8 0,021918 0,00789 1080 8,5212 Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt kogusummas 28,75 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 63,10 eurot (91,85 € - 28,75 €) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja

§ 367

mõistab kohus viivise alates 17.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,01 eurot (108 € x 8 % / 365 kp x 15 kp perioodi eest 17.12.2019-31.12.2019 + 108 € x 8% / 366 kp x 155 kp perioodi eest 01.01.2020-03.06.2020) ning alates 04.06.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. 8.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollib kohus hagita menetluse reeglite järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 9. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldustele lisatud 16.08.2019 arve nr 474477 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu Marko Kundla kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. 6 Esmalt märgib kohus, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot (koos käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,0 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis (millele lisandub käibemaks) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1,0 h x 80 €), millele lisandub käibemaks 16 eurot, seega kokku 96 eurot. 11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 63,92 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 109,30 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.