Obsah (11)

§ 120§ 97§ 80§ 96§ 100§ 99§ 101§ 108§ 102§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7004 Tsiviilas

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 120

lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulenevalt

§-st 96 on kostja kohustatud 3 2-18-7004 oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selles, et hageja elab koos emaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hageja ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär on alates

1. aastast 500 eurot, seega elatise miinimumäär oli 250 eurot.
2. aastast on kuupalga alammäär 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. Hagejate viimase nõude kohaselt palutakse kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.
3. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 04.05.
4. Kohus annab hinnangu elatise tagasiulatavuse suhtes. Vastavalt

§-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate seaduslik esindaja märgib hagiavalduses, et kostja ülalpidamiskohustust ei täitnud. Samas hagejate enda poolt kohtule esitatud arvestustest selgub, et kostja on maksnud igakuiselt elatist summas, mida olid pooled kokku leppinud, ehk kummalegi lapsele 200 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 04.12.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12 ja 25.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 19). Seega leiab kohus, et kuna kostja on täitnud kokkulepet, siis ei saa tugineda ainuüksi asjaolule, et kuna elatis on suurenenud, kohustub kostja elatist maksma suuremas määras. Kostja on käitunud heauskselt ning täitnud alaealiste laste (hagejate) vanemate vahelist kokkulepet. Kohus pöörab ka tähelepanu, et elatise välja mõistmine tagant järele paneks kostja olukorda, kus elatise maksmine võib osutada raskendatuks. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.01.2018 kuni 04.05.2019 rahuldamata. Järgnevalt annab kohus hinnangu elatise nõude suhtes mis hõlmab perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni märtsini 2019 Esmalt märgib kohus, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. 4 2-18-7004 Hageja seadusliku esindaja väitel ei anna kostja lastele elatist piisavalt. Kostja väitel on talle määratud keskmine puue, mis raskendab suuremat töötasu teenida ning elatist on makstud vastavalt kokkuleppele. Kohus selgitab, et kuna elatise näol on tegemist perioodiliste maksetega, on elatise saajal alati õigus pöörduda kohtu poole elatise nõudega, kui asjaolud muutuvad. Hagejad väidavad, et vajadused on suurenenud. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 11.04.
2. a otsuse kohaselt on kostjale määratud keskmine puue, mis on tingitud trauma tagajärjel ning talle on määratud sotsiaaltoetust määras 25,57 eurot. Eesti Töötukassa otsuse kohaselt saab X X töövõimetustoetust 6,41 eurot päevas kuni 11.03.
3. X X konto väljavõtte kohaselt saab kostja töövõimetustoetust 208 eurot ning sotsiaaltoetust 41 eurot. Hagejate esitatud arvestuse kohaselt on kostja maksnud perioodil mais 2018 kuni november 2018 igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist 400 eurot, seega kummalegi lapsele 200 eurot. Detsembris 2018 on kostja maksnud hagejatele kokku 350 eurot ning jaanuaris ja veebruaris 2019 kokku 200 eurot. Seega ei saa hagejad väita, et ülalpidamiskohustust ei ole täidetud. Hagejad leiavad, et seda ei ole tehtud seadusega kehtestatud määras. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostjale on määratud töövõimetus kuni 11.03.2019, seega hõlmab see antud perioodi. Kostja sissetulekuteks oli töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Antud juhul on kostjale määratud töövõimetus, mistõttu ei saa eeldada, et ta oleks suuteline nimetatud perioodil tegema tööd, mis kindlustaks nii enda kui laste ülalpidamise.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega leiab kohus et antud perioodil esines olukord, kus arvestades kostja varalist seisundit ei olnud ta võimeline andma lastele suuremas määras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise nõue alates märtsist hagejale X Xle summas 270 eurot kuus Kohus selgitab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Antud juhul kehtib mõlemal vanemal laste suhtes täielik vara- kui ka isikuhooldusõigus. Vaidlust ei ole ka, et hageja X X on asunud elama kostja juures. Seega juriidiliselt on Xl nõue X X vastu ja X Xl X X vastu. 5 2-18-7004 Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Antud juhul on tegemist asjaoluga, kus X on isa ülalpidamisel ning X on ema ülalpidamisel. Seega peaks nad vastastikku täitma võrdselt ülalpidamiskohustust, mis looks olukorra, kus X maksab elatist Xle ja X Xle. Kohus leiab, et selline olukord ei ole mõistlik, kuna mõlemad vanemad peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdsetes osades, seetõttu tuleb jätta nõue alates märtsist 2019 X suhtes rahuldamata, sest elatise edasi tagasi kandmine vanemate vahel ei ole otstarbekas. Laste ema teeb kulutused enda juures elava lapse suhtes ning isa teeb enda juures elava lapse suhtes. Seni kuni lapsed elavad kummagi vanema juures kannavad vanemad täieliku ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Ning ei teki vastastikku ülalpidamiskohustust. Kohus juhib ka tähelepanu, kui asjaolud muutuvad on alati hagejatel õigus pöörduda kohtusse elatise nõudega (TsMS § 459). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2020 kohtumäärusega. 6