) täisealised § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma 2 esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa (dtl. 66). Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning et hagejad elavad oma ema juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Asjaolu, et hagejate vanematel on kostja väidetel olnud teistsugune kokkulepe elatise tasumiseks, ei välista hagejate 22.01.2020 esitatud nõuet tulevikku suunatult, s.o. alates veebruarist 2020 saada ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Vaidlust ei ole, et hagejad ei ela veebruari teisest poolest kostjale kuuluvas korteris, mille kulusid varasemalt kostja kandis ning pooled ei vaidle, et kostja ei ole andnud hagejatele ülalpidamist perioodiliste maksetena alates veebruarist, nagu sooviksid seda hagejad, mistõttu ei ole põhistatud ka kostja väide, et selliselt saaks igal juhul lugeda täidetuks ülalpidamiskohustust veebruarikuust 2020 seaduses sätestatud elatise miinimummäära ulatuses või hagejate vajadustest lähtudes.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla
Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui
lg 1 sätestatud määr.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hagejate igakuised vajadused. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 420 eurot ja hageja II kulud on 3 kokku 385 eurot. Hagejate väide, et nad on vajadused hagiavalduses märkinud väiksemad vaid seetõttu nagu hagejate emal ei jätkuks kõigi laste vajaduste katmiseks ei ole veenev, sest hagejad ei ole põhistanud, missugused nende vajadused on jäänud väidetavalt rahuldamata seetõttu, et nad pole saanud kostjalt ülalpidamist hagejate nõutud ulatuses (t.l. 7). Samas ei ole kohtul põhjust kahelda, et hagejate väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kuluvad hagiavalduses märgitud summad, s.o. hageja I ülalpidamiseks kulub eluasemekuludele 50 eurot, toidule 160 eurot, tv ja internetile 15 eurot, apteegi- ja hügieenitarvetele 35 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot; kooliasjadele ja üritustele 25 eurot; ning hageja II ülalpidamiseks kulub eluasemekuludele 50 eurot; toidule 150 eurot; apteegi- ja hügieenitarvetele 25 eurot; riietele ja jalanõudele 50 eurot; kooliasjadele ja üritustele 25 eurot. Kostja on palunud arvestada, et hageja I tegelikeks sidekulud on igakuuliselt 20 eurot (kohus on ümardanud 19,98). Kuna vaidlust ei ole, et hageja I sidekulusid kannab kostja vahetult (t.l. 47-52), siis tuleb kahtlemata hageja I ülalpidamiskulude sidekuludeks arvestada kostja poolt tegelikkuses makstud 20 eurot, mitte hagiavalduses märgitud 15 eurot, s.o. sidekulud on 5 eurot suuremad, ja seda hoolimata sellest, et kostja kannab vaid ühe lapse sidekulud. Vaidlust ei ole, et hageja II suhtes ei ole märgitud ülalpidamiskulude hulka tema sidekulusid. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate ülalpidamiskulude hulka kummalelegi hagejale 60 eurot taskuraha arvestamine, ei ole selline vajalik kulu, mida saaks iseenesest arvestada ülalpidamisekulude koosseisu. Taskuraha andmine lastele lihtsalt kulutamiseks on kohtu arvates pigem vanemate võimalus lapsi premeerida, mitte vanamate kohustus anda lastele ükskõik millises ulatuses kulutamiseks raha. Seega ei loe kohus põhjendatuks hagejate ülalpidamiseks taskuraha andmist suuremal määral kui 30 eurot, millises summas taskuraha andmist peab kostja mõistlikuks lapse vajaduseks. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja I igakuised vajadused on 395 eurot (420+5-30) ja hageja II igakuised vajadused 355 eurot (385-30). Võttes arvesse, et
lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja pooled ei vaidle, et laste vanemad peavad andma neile ülalpidamist võrdsetes osades, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele alla
lg 1 sätestatud määra, sest hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui
§-s 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kostja on palunud mõista välja elatise alla
lg 1 sätestatud määra ka tulenevalt oma majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on peale hagejate veel kolmas laps ja kostja peab üleval pidama oma kolmanda lapse ema (t.l. 56-57, 88). Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja kolmanda lapse ema ülalpidamiskohustuse täitmine ei prevaleerida alaealiste laste ülalpidamiskohustuse ees, kuid kahtlemata tuleb kohtul arvesse võtta kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel kostja kolmanda lapsega, et ka tema hagejatele elatise väljamõistmisel ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on nõus hagejaid üleval pidama võrdses ulatuses hagejate emaga hagejate tegelikest vajadustest lähtuvalt, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kui kohus peaks hagejate kasuks välja mõistma elatise hagejate tegelikest vajadustest lähtuvalt, nagu kohus on eelpooltoodult tuvastanud, sest see on mõjuv põhjus, et mõista kostjalt välja elatise alla
§-s 101 sätestatud elatise miinimummäära, et kostja kolmas laps osutus varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Riigikohus on lahendis 2-16-118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Veenev on kostja väide, et tema ajutine sissetulekute vähendamine (t.l. 89-98), võimaldab tal siiski täita hagejate ülalpidamist hagejate tegelikest vajadustest tulenevalt, seetõttu pole asjakohased hagejate väited, nagu kostja võiks varjata oma sissetulekuid või andma ülalpidamist oma kõigile lastele kostja kinnisvara arvelt. 4 Kostja on välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et on olemas mõjuv põhjus, et kostja tasuks hagejatele elatist alla miinimummäära tulenevalt hagejate tegelikest vajadustest, mis on miinimummäärast väiksemad, siis kohtu arvates ei ole muud kohtu ette toodud asjaolud sedavõrd veenvad, sh kostja ajutine sissetuleku vähenemine, et arvata, et see ei peakski muutuma, mistõttu hagejate vajadused peaksid olema ja jäämagi kaetud riiklikest lastetoetustest, mis oleksid käesolevajal ajal kummagi hageja suhtes 60 eurot. Hagejate võimalikud täiendavad kulutused, mida hagejad ei olnud hagiavalduses välja toonud või täiendav taskuraha andmine 30 eurot kummalegi hagejale, saaksidki võiksidki kohtu arvates olla rahuldatud just hagejatele makstava lastetoetuse arvelt. Kuna hageja I igakuised vajadused on 395 eurot, siis kostja peab sellest võrdselt hageja I emaga kandma poole, s.o. 197,50 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja katab vahetult hageja I ülalpidamiskuludest igakuuliselt 20 eurot telefoni eest, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja I kasuks hageja I ülalpidamiseks igakuuliselt alates 01.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 177,50 eurot. Kuna hageja II igakuised vajadused 355 eurot, siis kostja peab sellest võrdselt hageja II emaga kandma poole, s.o. 177,50 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks hageja II ülalpidamiseks igakuuliselt alates 01.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 177,50 eurot. Kuna kostja on tasunud menetluse kestel hagejatele elatist märtsikuu ja aprillikuu eest kokku 300 eurot, ja hoolimata asjaolust, et hagejad ei ole aru saanud, missuguses summas elatist on märtsikuu eest kummalegi hagejale tasutud, siis on kohtu arvates kahtlemata põhjendatud kostja poolt elatise kohustuse täitmisel arvesse võtta, et osaliselt on kostja poolt ülalpidamiskohustus täidetud (t.l. 63, 85-86). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hagejate ema X arveldusarvele iga kuu 5. kuupäevaks vastavalt selgitusega „X X, elatis ja kalendrikuu mille eest elatis tasutakse“ ja „X X H, elatis, kalendrikuu, mille eest elatis tasutakse „. Kohus ei pea aga võimalikuks märkida elatise resolutsiooni, et kohus mõistaks kostjalt elatise välja kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni, sest on üldteada, et isik saab täisealiseks 18. aastaselt. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 29-46, 53-55, 71-73, 87), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.