Obsah (11)

§ 183§ 74§ 4231§ 68§ 75§ 78§ 83§ 73§ 16§ 56§ 4

1-20-817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-817 (19231501158) Kohtunik Marina Ninas

§ 183

lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistus 11 kuud ja 29 päeva, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul Tõkend tõkend: elukohast lahkumise keeld alates

1. juunist 2019 (kahtlustatavana kinni peetud
2. juunil 2019 ja
3. juunist 2019 –
4. juunini 2019) Kaitsja Jugans Grossmann (määratud korras) süüdistuses

§ 4231järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: 1. Tunnistada Rainer Soosaar süüdi karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 1 1-20-817 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Rainer Soosaarele lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 3.

§ 68alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.

juuni 2019, 25.–26. juuni 2019, s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rainer Soosaar ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Rainer Soosaar peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5.

§ 78lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates 15.

juunist 2020.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6. Rainer Soosaare suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mopeed ROMET MOTORS Pony 50 registreerimismärgiga x (asub PPA Põhja prefektuuri politseiparklas aadressil: Tallinn, Rahumäe tee 6/1).

1. Välja mõista Rainer Soosaarelt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 527,40 eurot, s.o kokku 1403,4 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Rainer Soosaar võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 116,95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida 2 1-20-817 selgitusena „Rainer Soosaar, kriminaalasi 1-20-817, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
3. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
4. Kohtuotsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Rainer Soosaarele esitati süüdistus

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. R. Soosaart süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri
2. augustil
3. a väärteootsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi (juhtis
4. augustil 2018) ja Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a väärteootsusega nr 4-19-1382/18 (juhtis
7. veebruaril 2019) LS § 201 lg 2 järgi, juhtis uuesti, see on süstemaatiliselt ja tahtlikult
8. juunil 2019 kella 08.18 paiku Harjumaal, Rae vallas, Suur-Sõjamäe tee 70 juures mopeedi ROMET MOTORS Pony 50 registreerimisnumbriga xja
9. juunil 2019 kella 17.28 ajal Harjumaal, Tallinnas, Suur-Sõjamäe teel Kesk-Sõjamäe tee ja Ääsi tänava vahelisel alal mopeedi ROMET MOTORS Pony 50 registreerimisnumbriga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega R. Soosaar rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg-t 1, mis sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani Rainer Soosaar toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus maakohtus

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega anti R. Soosaar lühimenetluses süüdistatavana

§ 4231järgi kohtu alla.

1. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
2. mai
3. a kohtuistungil. R. Soosaar kinnitas, et on süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse kätte saanud. Süüdistatav tunnistas, et on 3 1-20-817 süüdistusaktis viidatud kuupäeval mootorsõidukit juhtinud, kuid selgitas, et selle eest karistamine on tema diskrimineerimine vanuse tõttu.
4. Kaitsja leidis, et süüdistatav on teo toime pannud ja teo kvalifikatsioon on õige. Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ja vastutama hakkasid isikud, kes
5. aastal said 18-aastaseks. Mingisugust ebakõla Eesti põhiseadusega ei ole. Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu.
6. Prokurör palus tunnistada R. Soosaar süüdi

§ 4231järgi ja määrata talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt lühimenetluse sätete palus prokurör arvestada sellest maha 1/3 ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Prokurör palus jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Mopeed tuleb prokuröri hinnangul konfiskeerida. Kaitsja palus karistada R. Soosaart prokuröri taotletust väiksema karistusega ja jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata

§ 73alusel.

R. Soosaar selgitas, et üldkasuliku töö tegemist tema töögraafik ei võimalda. Mopeedi konfiskeerimisele ta vastu ei vaidle. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus annab esmalt hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele. Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid. Tõendid
2. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. Süüdistusakti punktis 17 loetletud tõendid on kohtu hinnangul asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed tõendid riimuvad isikuliste tõenditega (tunnistajate ja süüdistatava ütlused). Faktilised asjaolud
3. R. Soosaarele heidetakse ette

§ 4231

järgi kvalifitseeritud tegusid, s.o mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et R. Soosaar peeti
2. juunil 2019 kahtlustatavana kinni.
3. juuni
4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R. Soosaar on LS § 91 lg 2 p 3 alusel
5. juunil 2019 sõiduki L1e Romet Motors Pony 50 reg.nr x juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki kasutamise õigus. R. Soosaare poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja (politseiametnik) Valmar Viitak ütlused, mille kohaselt märkas ta
6. juunil 2019 Suur–Sõjamäe 70, Rae vallas Harjumaal 4 1-20-817 sõitmas mopeedi reg.nr x ja sõiduki peatamisel osutus juhiks R. Soosaar, kellel puudus juhtimisõigus ning keda oli ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. R. Soosaar on ka ise kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et juhtis
7. juunil 2019 nimetatud sõidukit ja tal ei ole juhiluba. Samas leidis ta, et tema juhitud sõiduki juhtimiseks ei peagi juhtimisõigust olema.
8. Samuti on tuvastatav, et R. Soosaar peeti ka
9. juunil 2019 kahtlustatavana kinni ja
10. juuni
11. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R. Soosaar on LS § 91 lg 2 p 3 alusel
12. juunil 2019 sõiduki L1E Romet Motors Pony 50 reg.nr x juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki kasutamise õigus. Teo toimepanemine R. Soosaare poolt on tuvastatav ka tunnistaja X X (politseiametnik) ütlustega, mille kohaselt märkas ta Suur-Sõjamäe tn 30 parklas seistes möödumas mopeedi, mida otsustas kontrollida. Mopeedi Romet Motorsi reg.nr x peatamisel osutus juhiks R. Soosaar, kellel ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti ning kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 33). Süüdistatav tunnistas
13. juunil 2019 mopeedi juhtimist, kuid selgitas, et tema teada nimetatud mopeedi juhtimisel ei pea juhtimisõigust olema (tl 31).
14. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et R. Soosaar juhtis nii
15. juunil kui ka
16. juunil 2019 mootorsõidukit mopeed Romet Motors Pony 50 reg.nr x.
17. Kriminaalasjas nr 19231501158 koostatud õiendist nähtuvalt R. Soosaarel juhtimisõigus puudub. Samuti nähtub nimetatud õiendist, et R. Soosaar on L1e kategooriasse kuuluva mootorsõiduki ehk mopeedi Romet Motors Pony 50 reg.nr x omanik (tl 25, 48). Õiguslik hinnang 14.

§ 4231

sätestab kuriteona mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 15. Kohtu hinnangul on R. Soosaare teod kvalifitseeritavad

§ 4231järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt.

16.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

1. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 94 lg 2 sätestab, et AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
2. aasta
3. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid sama seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni
4. aasta
5. jaanuarini. 5 1-20-817
6. Süüdistuse kohaselt juhtis R. Soosaar mopeedi Romet Motors Pony 50 reg.nr x, mis kriminaalasjas nr 19231501158 koostatud õiendis nimetatud mopeedi kohta sisalduvate andmete ja parameetrite kohaselt vastab LS § 2 p-s 42 antud mopeedi definitsioonile - mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit.
7. Seega R. Soosaare poolt juhitud mopeedi Romet Motors Pony 50 reg.nr x juhtimiseks olnuks kooskõlas LS § 94 lg-tega 1 ja 2 vajalik mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. Kriminaalasjas nr 19231501158 koostatud õiendist nähtuvalt puudub R. Soosaarel juhtimisõigus, mida on süüdistatav ka ise kinnitanud.
8. R. Soosaar selgitas ütlustes ja kohtuistungil, et tema hinnangul on LS § 94 lg-tes 1 ja 2 sätestatu käsitatav Eesti Vabariigi põhiseaduse tähenduses diskrimineerimisena vanuse tõttu. Kohtu hinnangul on R. Soosaare selgitusi võimalik tõlgendada selliselt, et tema hinnangul on LS § 94 lg 1 koostoimes lg-ga 2, milles nõutakse alates
9. jaanuarit
10. a sündinutelt AM-kategooria juhtimisõigust, vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Nimelt ei nõuta LS § 94 lg 2 teise lause kohaselt AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust isikult, kes on sündinud enne
11. aasta
12. jaanuari. Kuigi kohtule ei ole esitatud taotlust tunnistada viidatud sätted põhiseadusevastaseks, kontrollib kohus süüdistatava väiteid võimaliku võrdsuspõhiõiguse rikkumise kohta. 20.
13. Viidatud sättes, mis on R. Soosaare hinnangul teda diskrimineerivad, kehtestati
14. juulil 2011 jõustunud liiklusseadusega. Enne seda, s.o kuni
15. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse § 10 lg 4 kohaselt ei nõutud jalgratta või mopeediga ning nendega võrdsustatud sõiduki juhtimiseks juhiluba isikult, kes oli vähemalt 16-aastane.
16. juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse seletuskirjas selgitatakse, et uue liiklusseaduse kohaselt peab mopeedi juhtimiseks isikul olema vähemalt mis tahes mootorsõiduki juhiluba või siis ainult mopeedi juhtimiseks ette nähtud AMkategooria sõiduki juhiluba. Seletuskirjas tuuakse ka välja, et seaduses nähakse ette üleminekusäte, sest seadusega ei nõuta mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks juhiluba isikult, kes on enne seaduse jõustumist saanud vähemalt 16-aastaseks (seletuskiri liiklusseaduse 475 SE juurde, lk 3, Riigikogu XI koosseis). 20.
17. Esimese astme kohus võib kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastades vastava lahendi Riigikohtule (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama põhikohtuasjas teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
18. oktoobri
19. a otsus asjas nr 5-19-25, p 60). 6 1-20-817 20.
20. LS § 94 lg-d 1 ja 2 on kõnesoleva kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuvad õigusnormid. Kui liiklusseaduses ei oleks nõuet, et AM-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks peaks pärast
21. jaanuari
22. a sündinutel olema vastava mootorsõiduki juhtimisõigus, ei oleks kohtul võimalik teha järeldust, et R. Soosaar on mootorsõidukit juhtinud ilma juhtimisõiguseta. Seega puuduks tema tegevuses

§-s 4231 sätestatud koosseis. Seega on norm asja lahendamise seisukohalt otsustava tähendusega. Kohtul ei ole alust kahelda, et

1. juulil 2011 jõustunud liiklusseadus ei oleks formaalselt põhiseaduspärane. 20.
2. Põhiseaduse § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 5-19-42/13, p 47). Võrdsuspõhiõigus kaitseb võrdseid ebavõrdse kohtlemise eest. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda. Näiteks on Riigikohus leidnud, et liiklusalase väärteo ja liikluskuriteo toime pannud isikud ei ole juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise seisukohalt omavahel võrreldavad grupid (vt Riigikohtu üldkogu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, p-d 50, 54). Samuti on Riigikohus leidnud, et teo toimepanemise vahendi konfiskeerimisel ei ole autoomanikud ja mitteomanikud, kuid autot kasutavad isikud omavahel võrreldavad (vt Riigikohtu üldkogu
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 24). 20.
9. Kohtu hinnangul ei ole isikute grupp, kellele LS § 94 lg-s 2 sätestatakse erand (enne
10. jaanuari
11. a sündinud isikud) võrreldavad isikutega, kellel peab hetkel kehtiva liiklusseaduse järgi olema AM-kategooria juhtimisõigus (kuhu kuulub
12. a sündinud R. Soosaar). Nimelt oli enne
13. jaanuarit
14. a sündinutel kuni
15. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse järgi õigus alates 16-eluaastast juhtida mopeedi ilma selleks vastava juhtimisõiguse omamiseta. Seega oli nendel isikutel ka õigustatud ootus, et riik nendelt seda õigust ära ei võta, sest neil oli
16. juuliks 2011, mis uus liiklusseadus kehtima hakkas, vastav õigus juba tekkinud. Hiljem sündinutel tuli aga arvesse võtta, et soovides juhtida AMkategooria mootorsõidukit, tuleb selleks omandada vastav juhtimisõigus. Ei ole välistatud, et seadusandja peab vajalikuks seada liikluses osalevatele isikutele täiendavaid nõudmisi. Nagu eelnevalt viidatud seletuskirjast nähtub, on LS § 94 lg-s 2 sätestatu puhul tegemist sisuliselt üleminekusättega, millega seadusandja soovis kehtestada liiklejatele täiendavaid nõudmisi, riivamata sellega juba liikluses AM-kategooria sõidukitega liiklevate isikute õigustatud ootust. 20.
17. Seega leiab kohus, et kuna enne ja pärast
18. jaanuari 1993 sündinud isikud ei LS § 94 lg-tes 1 ja 2 sätestatut silmas pidades võrdses olukorras, ei ole ka nende juhtimisõigusele erinevate nõuete kehtestamine põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse rikkumine. 21.

§ 4231

järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik 7 1-20-817 retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-15, p 8). Politseija Piirivalveameti
3. augusti
4. a otsuse väärteoasjas nr 2316,18,003785 kohaselt karistati R. Soosaart LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest, kuna tal puudus juhtimisõigus. Tegu oli toime pandud
5. augustil 2018 (tl 14). Samuti karistati R. Soosaart LS § 201 lg 2 järgi Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega nr 4-19-2019, seejuures oli tegu toime pandud
8. veebruaril 2019 (vt otsus tl 19, lisaandmed karistusregistri väljatrükilt tl 53). Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Rainer Soosaar pani uued juhtimisõiguseta juhtimise teod toime nii
9. juunil kui ka
10. juunil 2019, on kohtu hinnangul kahtluseta tuvastatud teo toimepanemine süstemaatiliselt. Tõendamist on leidnud R. Soosaare poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta vähemalt kolmel korral. Niisiis on R. Soosaar täitnud

§ 4231objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on
2. juuni
3. a tegu toime pandud vähemalt kaudsest tahtlusest (

§ 16lg 4).

R. Soosaart karistati enne süüdistuse sisuks olevaid tegusid korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Järelikult pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et ka kõnesoleva mopeedi juhtimiseks on juhtimisõigust vaja ja seda möönma. Et see nii oli, kinnitab kohtu hinnangul tõik, et vaatamata sellele, et R. Soosaarele pidi pärast 5. juuni 2019. a sõiduki juhtimist olema selge, et (politseiametnike hinnangul) tal juhtimisõigus puudub, juhtis ta vaatamata sellele mopeedi uuesti ka 25. juunil 2019. Viimatimainitu tegu on seega toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Kuna teda kõrvaldati

1. juunil 2019 sama mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et tal puudus juhtimisõigus, pidi ta olema teadlik, et selle mootorsõiduki juhtimiseks on juhtimisõigus vajalik. Sellegipoolest asus ta
2. juunil 2019 mootorsõidukit juhtima. Süüdistatava väide, et tema hinnangul ei ole kehtiv seadus põhjendatud, ei välista tema tahtlust. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, olles seejuures teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal olema selleks juhtimisõigus.
3. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 25. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 117-1629/44, p 28). Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega 8 1-20-817 õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ning määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 26.

4231 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 27.

§ 4231kontekstis hindab kohus R.

Soosaare süüd pigem keskmiseks. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kel ei ole juhtimisõigust, on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Samuti arvestab kohus, et käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad teod on toime pandud vaid 20-päevase vahega. Süüdistatav ei ole aru saanud oma tegude ebaõigussisust. Tegemist on kahe teoga. Samas arvestab kohus, et R. Soosaar sõitis LS § 2 p-s 42 sätestatud definitsioonile vastava mopeediga, s.o tegemist oli vähem võimsa mootorsõidukiga. Kuigi see ei mõjuta kohtu hinnangul R. Soosaare tegudele antavat õiguslikku hinnangut, näitab kohtu hinnangul tõik, et enne

1. jaanuari
2. a sündinutel on võimalik kõnesolevat mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguseta pigem seda, et seadusandja silmis on tegemist liikluses teiste mootorsõidukitega võrreldes vähem ohtliku sõidukiga. R. Soosaare puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
3. Karistuse mõistmisel ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust, sest kohtu hinnangul ei avalda see süüdistatavale vajalikku hoiatavat mõju, et motiveerida teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Samuti on karistusregistri andmetest lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv tasumata (tl 53p). Viimati on talle LS § 201 lg 2 alusel mõistetud juba vabadusekaotuslikku karistust – aresti, kuid sellegipoolest on R. Soosaar jätkanud mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta. Seega on kohtu hinnangul karistusliigina põhjendatud vangistus.
4. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista R. Soosaarele vangistus, mille määr jääb sanktsiooni esimese kolmandiku lähedale. Seega karistab kohus R. Soosaart

§ 4231järgi nelja kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes R. Soosaarele karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.

juuni 2019, 25.–

1. juuni 2019, s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 kuud ja 17 päeva vangistust.
2. Karistust individualiseerides ning võttes arvesse, et süüdistataval on töökoht ning peale viimast tegu ei ole R. Soosaar samalaadseid süütegusid toime pannud, peab kohus võimalikuks vabastada R. Soosaar karistuse kandmisest tingimisi

§ 74lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on oluline allutada R. Soosaar käitumiskontrollile, sest see aitab saavutada karistuse eesmärke ja tagada tema hoidumist edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui R. Soosaar ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Rainer Soosaar peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 9 1-20-817 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates 15.

juunist 2020.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend

1. R. Soosaare suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine
2. Kohus leiab, et mootorsõiduk mopeedi Romet Motors Pony 50 reg.nr x tuleb R. Soosaarelt konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina.

Liiklusregistri andmete kohaselt kuulub mootorsõiduk R. Soosaarele. R. Soosaar on korduvalt pannud toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist ja ilmselgelt soodustab seda tegu sõiduki valdamine, s.o vahendi kättesaadavus. Sellele viitab ilmekalt asjaolu, et pärast esimest süüdistuse sisuks olevat tegu tagastati sõiduk R. Soosaarele

1. juunil 2019 (vt tl 11), kuid juba mõned päevad hiljem peeti ta jällegi kinni sama mootorsõiduki juhtimiselt. Seega leiab kohus, et hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist, tuleb sõiduk konfiskeerida süüdistatavalt kuriteo toimepanemise vahendina. Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 527,4 eurot. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 4231järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb R. Soosaarel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest R. Soosaar selgitas kohtus, et tal ei ole võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik 10