3-20-1061/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1061 Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus isikliku televiisori kambrisse andmiseks ning vanematega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus televiisori kambrisse saamiseks ning pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata.
3. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte M. M le ja Viru Vanglale. ASJAOLUD
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. juunil 2020 M. M esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt tühistati Viru Vangla
6. oktoobri
7. a otsusega nr 6-9/18257-4 taotleja elektriseadme kasutamise luba televiisori kasutamise osas. Taotleja hinnangul karistati teda sama teo eest mitu korda, sest eelnimetatud otsus tugineb käskkirjadele, millega taotlejale määrati kartserikaristus. Taotleja kinnitusel sai ta kasutada isiklikku telerit perioodil
8. märtsist 2020 kuni
9. aprillini 2020, kuna vangla peatas selleks perioodiks Viru Vangla
10. oktoobri
11. a otsuse nr 6-9/18257-
12. Viru Vangla jättis
13. mai
14. a vastusega nr 6-7/16516-3 rahuldamata taotluse võimaldada pikaajaline kokkusaamine taotleja ema ja isaga, sest soovitud kuupäevadel (27.‒
15. juuni 2020) viibib taotleja kartseris. Taotleja palus, et kohus kohustaks Viru Vanglat: - andma taotlejale kambrisse isiklik televiisor; - võimaldama taotlejale pikaajaline kokkusaamine vanematega. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, siis ei ole taotlejal võimalik isiklikku telerit kasutada enne
16. oktoobrit 2020 ning pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisel on oht, et peresidemed katkevad.
17. Viru Vangla palus
18. juuni
19. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluses märgitud küsimusi 3-20-1061 käsitlevad vaided. Teleri kambrisse saamise nõude osas on vaie
20. oktoobri
21. a otsuse peale esitatud tähtaega rikkudes ning puuduvad alused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna taotleja on vahepeal aktiivselt osalenud mitmetes erinevates menetlustes, siis ei saanud tal olla objektiivset takistust vaide esitamiseks tähtaegselt. Uut kaebeõigust ei tekkinud sellest, et vangla võimaldas isikliku teleri kasutamist ajutiselt SARS-CoV-2 viiruse tõkestamise erimeetmete kohaldamise ajal. Samuti on isikliku teleri puudumise mõju väike. Kui taotleja viibib tavarežiimil, siis on tal võimalus vaadata osakonna päevaruumis asuvat telerit. Isikliku teleri kasutamise võimalus kambris on täiendav lisasoodustus, mille taotleja kaotas õigusvastase tegevuse tõttu. Vangla märgib seoses kokkusaamistega, et taotleja viibib kartserirežiimil samuti temast endast lähtuvatel põhjustel (vt Tartu Ringkonnakohtu
22. juuni
23. a määrus asjas nr 3-19-1837 punkt 7 teine lõik). Kartserirežiimil viibija pikaajalisi kokkusaamisi välistab vangistusseaduse (VangS) § 25 lõige
24. Pikaajaliste kokkusaamiste võimalus vanglas on piiratud ressurss, mis sõltub selleks kohandatud vabade ruumide olemasolust. Juunikuuks on võimalikud pikaajalised kokkusaamised kavandatud ning ühtegi vaba võimalust ei ole. Juulikuu kokkusaamiste avaldused tuleb vanglale esitada
25. juuniks ning vangla jõuab esitatud taotlused läbi vaadata ja graafiku planeerida orienteeruvalt
26. juuniks. Kui taotleja esitab nõuetekohase taotluse, siis vangla lahendab selle tavapärases korras ning tema esialgse õiguskaitse taotlus juuliks on praegu ennatlik, sest ei saa väita, et vangla jätaks tema taotluse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
27. Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja kambrisse isikliku televiisori lubamist ehk sisuliselt Viru Vangla
28. oktoobri
29. a otsuse nr 6-9/18257-4 kehtivuse peatamist ning pikaajalise kokkusaamise võimaldamist vanematega.
30. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel tuleb kontrollida, kas vaie on haldusorganile esitatud. Viru Vangla kinnitas
31. juuni
32. a vastuses kohtunõudele, et taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluses märgitud küsimusi käsitlevad vaided ning vangla ei ole vaideid veel lahendanud. Kohus ei asu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames hindama vanglale esitatud vaide tähtaegsust ega ennistamise vajadust või põhjendatust. Seni kuni vangla ei ole vaidemenetlust lõpetavat otsust teinud, on vaidemenetlus pooleli ning vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
33. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
34. Taotleja väitel esineb oht, et taotlejal ei ole võimalik isiklikku telerit kasutada enne
35. oktoobrit 2020 ning pikaajalise kohtumise võimaldamata jätmisel tema peresidemed katkevad. 2 3-20-1061
36. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei lubata kambrisse isiklikku televiisorit ega võimaldata pikaajalist kokkusaamist vanematega tema poolt soovitud ajal, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Isikliku teleri kasutamise võimalus kambris on lisasoodustus vaba aja veetmiseks ning selle puudumine ei avalda taotleja õigustele märkimisväärset mõju. Kui taotleja viibib tavarežiimil, siis on tal võimalus vaadata osakonna päevaruumis asuvat telerit. Kohtu hinnangul ei saa isikliku televiisori oma kambris vaatamise võimaluse puudumine põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Taotluse kohaselt nägi taotleja oma vanemaid viimati
37. a aprillis. Taotleja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et ta on taotlenud pikaajalist kokkusaamist üksnes kahel korral alates
38. a aprillist. Seega ei ole taotleja olnud enam kui aasta vältel ülemäära aktiivne oma vanematega pikaajalise kohtumise taotlemisel. Taotleja ei ole selgitanud ega põhjendanud väidet, et esineb oht peresidemete katkemiseks. Erinevalt haldusasjast nr 3-19-321 ei ole taotleja praeguses asjas esitanud kohtule veenvaid põhjendusi väidetava pöördumatu tagajärje kohta. Taotlejal on võimalik hoida peresidemeid suheldes vanematega telefoni ja kirja teel. Samuti on taotlejal võimalik taotleda vanglalt lühiajalisi kokkusaamisi ajaks, mil ta ei ole paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse (VangS § 24 lõige 4). Taotleja
39. mai
40. a vaidest nr 6-12/162-1 nähtub, et Viru Vangla jättis küll
41. mai
42. a vastusega nr 6-7/16516-3 rahuldamata taotluse võimaldada pikaajaline kokkusaamine juunikuus, kuid esitas ühtlasi selgitused, kuidas on taotlejal võimalik esitada uus taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks selliselt, et vangla saaks kaaluda vastava kokkusaamise võimaldamist kartserikaristuste kandmise vahelisel ajal. Samuti kinnitas vangla kohtule esitatud vastuses, et nõuetekohase taotluse esitamisel lahendab vangla selle tavapärases korras ning ei saa väita, et vangla jätaks tema taotluse rahuldamata. Kohus arvestab, et taotleja kinnitusel ta esitas taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning vangla kinnitusel lahendatakse taotlus tavapärases korras. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kujutaks otsest ohtu taotleja peresidemete säilimisele. Samuti ei nähtu, et tavapärases korras pikaajalise kokkusaamise taotlemine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
43. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3