) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Kohtu selgitused Kohus võttis 12.02.2020 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva kättesaamisest. Kostja on saanud hagimaterjali ja menetlusse võtmise määruse kätte isikulikult 18.02.2020. Hagile vastamise tähtpäev saabus 07.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja palub mõista X X`lt Tallinna linna kasuks välja x asuva eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus ja eluruumi kahjustumisest tulenev kahjuhüvitis summas 6652.59 eurot, lõivu 450.00 eurot. Asjaolud on järgmised. X X (edaspidi ka Kostja) ja Tallinna linn (edaspidi ka Hageja) sõlmisid 21.05.2010 tähtajalise (pikendatud kuni 21.05.2020) ja tasulise üürilepingu nr ISS-584 x eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu p 9 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale igas kalendrikuus kokkulepitud üürisumma 91.77 eurot, millele lisandus tasu eluruumi kasutamisega seonduvate kõrvalkulude eest. Kõrvalkulude tasumises leppisid Pooled kokku Üürilepingu p-s 14.3. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, mille tõttu ütles Hageja 13.08.2018 Kostjaga sõlmitud Üürilepingu erakorraliselt üles VÕS § 316 lg 1 p 1 alusel Kostja enam kui kolmekuulise võlgnevuse tõttu. Ülesütlemise seisuga oli Kostja üürivõlgnevus 1720.31 eurot. 2
Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv eurot 450 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.